85 suhted: Aino Põldmäe-Undla, Ajajõe tagant, Akadeemik, Eesti, Eesti keel, Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Ellen Niit (teadlane), Emakeele Selts, Emakeele Sihtasutus, Etnograafia, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu, Heinrich Stahl, Heli Laanekask, Huno Rätsep, Ilmamaa, Jaak Peebo, Jaan Kross, Jüri Valge, Jelgava, Juliuse kalender, Kadriorg, Kalevipoeg, Kõnekäänd, Keel, Keeleteadus, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kirjakeel, Loomingu Raamatukogu, Marmor, Mati Hint, Mälestustahvel, Mõistatus, Paul Ariste, Peterburi, Polüglott, Rahvaluule, Reet Kasik, Roman Haavamägi, Rootslased, Saksa keel, Sakslased, Sihtasutus Kultuurileht, Soome Teadusselts, Soome-ugri keeled, Tallinn, Tartu, ..., Tartu Ülikool, Ungari, Ungari Teaduste Akadeemia, Valgus (kirjastus), Vanasõna, Wiedemanni sõnaraamat, 1805, 1819, 1821, 1824, 1826, 1837, 1854, 1857, 1859, 1860. aastad, 1868, 1869, 1871, 1875, 1876, 1887, 1969, 1971, 1973, 1974, 1989, 2000, 2002, 2003, 2011, 2013, 2014, 29. detsember, 30. märts. Laienda indeks (35 rohkem) »
Aino Põldmäe-Undla
Rudolf, Jaak ja Aino Põldmäe haud Tartus Raadi kalmistul Aino Põldmäe-Undla (ka: Undla-Põldmäe, aastani 1935 Krimm, aastast 1935 Undla, abielus Põldmäe, 9. mai (vkj 26. aprill) 1910 Undla vald, Virumaa – 16. veebruar 1992 Tartu) oli Eesti kirjandusloolane.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Aino Põldmäe-Undla · Näe rohkem »
Ajajõe tagant
"Ajajõe tagant" on kirjastuse Ilmamaa 2004.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ajajõe tagant · Näe rohkem »
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Akadeemik · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjanike leksikon
"Eesti kirjanike leksikon" on aastal 2000 ilmunud Eesti kirjanike biograafiaid koondav raamat (leksikon).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Eesti kirjanike leksikon · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Ellen Niit (teadlane)
Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ellen Niit (teadlane) · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Etnograafia · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni tänav
Ferdinand Johann Wiedemanni tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadrioru asumis.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ferdinand Johann Wiedemanni tänav · Näe rohkem »
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Haapsalu · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Heli Laanekask
Heli Laanekask (sündinud 27. veebruaril 1950) on eesti keeleteadlane (vaadatud 29.08.2015).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Heli Laanekask · Näe rohkem »
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Huno Rätsep · Näe rohkem »
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ilmamaa · Näe rohkem »
Jaak Peebo
Jaak Peebo (25. oktoober 1933 Tartu – 2. detsember 2016) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Jaak Peebo · Näe rohkem »
Jaan Kross
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Jaan Kross · Näe rohkem »
Jüri Valge
pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Jüri Valge · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Jelgava · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Kadriorg · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kõnekäänd
Kõnekäänd on fraseologismiliik, piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Kõnekäänd · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Keel · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Loomingu Raamatukogu
Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on 1957.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Loomingu Raamatukogu · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Marmor · Näe rohkem »
Mati Hint
Mati Hint 2009. aastal Mati Hint (28. august 1937 – 5. detsember 2019) oli eesti keeleteadlane, ühiskonnategelane ja poliitik.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Mati Hint · Näe rohkem »
Mälestustahvel
Eesti iseseisvuse manifesti mälestustahvel Paides (2013) Platoni mälestustahvel Tartus (2012) Mälestustahvel on tahvli kujul mälestusmärk.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Mälestustahvel · Näe rohkem »
Mõistatus
Mõistatus on miski, mille tähendus ja olemus pole selgesti arusaadavad.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Mõistatus · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Peterburi · Näe rohkem »
Polüglott
Polüglott on inimene, kes valdab paljusid keeli.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Polüglott · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Reet Kasik
Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Reet Kasik · Näe rohkem »
Roman Haavamägi
Roman Haavamägi (1937. aastani Roman Gottfried Espenberg; 15. veebruar 1891 Tallinn – 3. jaanuar 1964 Haapsalu) oli eesti skulptor, maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Roman Haavamägi · Näe rohkem »
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Rootslased · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Sakslased · Näe rohkem »
Sihtasutus Kultuurileht
Sihtasutus Kultuurileht on Eesti sihtasutus, mis annab välja Eesti kultuuriajakirju ja -ajalehti.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Sihtasutus Kultuurileht · Näe rohkem »
Soome Teadusselts
Soome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teaduste akadeemia.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Soome Teadusselts · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari Teaduste Akadeemia
Ungari Teaduste Akadeemia peahoone (enne 2006. aastat) Ungari Teaduste Akadeemia (ungari Magyar Tudományos Akadémia) on 1825.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Ungari Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Vanasõna · Näe rohkem »
Wiedemanni sõnaraamat
Wiedemanni sõnaraamat (originaalpealkirjaga "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch" ('eesti-saksa sõnaraamat')) on 1869 ilmunud Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamat.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja Wiedemanni sõnaraamat · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1805 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1819 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1821 · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1824 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1826 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1837 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1854 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1857 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1859 · Näe rohkem »
1860. aastad
1860.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1860. aastad · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1868 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1869 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1871 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1875 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1876 · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1887 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1969 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1971 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1974 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 1989 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2000 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2003 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2011 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2013 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 2014 · Näe rohkem »
29. detsember
29.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 29. detsember · Näe rohkem »
30. märts
30.
Uus!!: Ferdinand Johann Wiedemann ja 30. märts · Näe rohkem »