Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Admiral, Aleksandr Popov, Aluskord, Eesti, Geoloog, Geoloogiline kaart, Happeline kivim, Helsingi, Jätkusõda, Kaliningrad, Kingissepa rajoon (Leningradi oblast), Kotka linn, Kriegsmarine, Kroonlinn, Kulutus, Leningradi oblast, Mati Niin, Moondekivim, Murrang, Obelisk, Orogenees, Paljandumine, Peterburi, Purjelaev, Raadio, Radar, Rootsi, Rootsi keel, Ruuskari, Saar, Soome, Soome keel, Soome laht, Stockholm, Struve geodeetiline kaar, Talvesõda, Tardkivim, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Teine maailmasõda, Tektoonilised liikumised, Tuletorn, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viiburi, Vulkaaniline kivim, Vulkanism, Wilhelm Ramsay, 1788, ..., 1856, 1892, 1900, 1904, 1929, 1997. Laienda indeks (6 rohkem) »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Suursaar ja Admiral · Näe rohkem »
Aleksandr Popov
Aleksandr Popov Aleksandr Stepanovitš Popov (16. märts 1859 – 13. jaanuar 1906) oli vene füüsik, elektriinsener, professor, üks raadio leiutajaid.
Uus!!: Suursaar ja Aleksandr Popov · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Suursaar ja Aluskord · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Suursaar ja Eesti · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Suursaar ja Geoloog · Näe rohkem »
Geoloogiline kaart
Geoloogiline kaart on kaart, mis annab eri värvuste või tingmärkide abil piltliku ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest, avanevate kivimite koostisest, vanusest ja lasumusest mitte ainult maapinnal, vaid ka sügavamal.
Uus!!: Suursaar ja Geoloogiline kaart · Näe rohkem »
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Uus!!: Suursaar ja Happeline kivim · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Suursaar ja Helsingi · Näe rohkem »
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Uus!!: Suursaar ja Jätkusõda · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Suursaar ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kingissepa rajoon (soome keeles Jaaman piiri) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Suursaar ja Kingissepa rajoon (Leningradi oblast) · Näe rohkem »
Kotka linn
Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Uus!!: Suursaar ja Kotka linn · Näe rohkem »
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Uus!!: Suursaar ja Kriegsmarine · Näe rohkem »
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Uus!!: Suursaar ja Kroonlinn · Näe rohkem »
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Uus!!: Suursaar ja Kulutus · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Suursaar ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Mati Niin
Mati Niin (sündinud 31. augustil 1941 Anija vallas Harjumaal) on Eesti geoloog.
Uus!!: Suursaar ja Mati Niin · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Suursaar ja Moondekivim · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Suursaar ja Murrang · Näe rohkem »
Obelisk
Obelisk Kairos Obelisk on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas.
Uus!!: Suursaar ja Obelisk · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Suursaar ja Orogenees · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Suursaar ja Paljandumine · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Suursaar ja Peterburi · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Suursaar ja Purjelaev · Näe rohkem »
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Uus!!: Suursaar ja Raadio · Näe rohkem »
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Uus!!: Suursaar ja Radar · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Suursaar ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Suursaar ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruuskari
Ruuskari (vene остров Родшер, soome Ruuskeri, rootsi Rödskär) on saar Soome lahes Suursaarest 17 km SWW.
Uus!!: Suursaar ja Ruuskari · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Suursaar ja Saar · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Suursaar ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Suursaar ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Suursaar ja Soome laht · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Suursaar ja Stockholm · Näe rohkem »
Struve geodeetiline kaar
280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.
Uus!!: Suursaar ja Struve geodeetiline kaar · Näe rohkem »
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Uus!!: Suursaar ja Talvesõda · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Suursaar ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.
Uus!!: Suursaar ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa) · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Suursaar ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Uus!!: Suursaar ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Uus!!: Suursaar ja Tuletorn · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Suursaar ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Suursaar ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Suursaar ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Suursaar ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Suursaar ja Viiburi · Näe rohkem »
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Uus!!: Suursaar ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Suursaar ja Vulkanism · Näe rohkem »
Wilhelm Ramsay
Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.
Uus!!: Suursaar ja Wilhelm Ramsay · Näe rohkem »
1788
1788.
Uus!!: Suursaar ja 1788 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Suursaar ja 1856 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Suursaar ja 1892 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Suursaar ja 1900 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Suursaar ja 1904 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Suursaar ja 1929 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Suursaar ja 1997 · Näe rohkem »
