Kiiremini kui brauser!
77 suhted: Aeg, Aquino Thomas, Aristoteles, Arv, Bertrand Russell, David Hume, Dispositsioon (filosoofia), Eetika, Eksistentsialism, Empirism, Entiteet, Epistemoloogia, Francis Hutcheson, G. E. M. Anscombe, George Edward Moore, Hüve, Henry Sidgwick, Hoiak, Idee, Identsus, Immanuel Kant, Indeksikaal, Inerts, Introspektsioon, Iseloom, John Locke, John Mackie, Kategooriline imperatiiv, Kindel kõneviis, Kontingentsus, Kujund, Lahkarvamus, Loogiline positivism, Metafüüsika, Mittekognitivism, Modern Moral Philosophy, Moraal, Moraaliabsolutism, Nikomachose eetika, Objektiivsus, Olemus, Omadus, Pahe, Põhjend, Põhjuslikkus, Platon, Positiivne õigus, Predikaat, Principia Ethica, Puhas mõistus, ..., Richard Mervyn Hare, Richard Price, Ruum, Ruut, Sisemised ja välimised omadused, Soov, Substants, Suhe (filosoofia), Taju, Tähendus, Täisnurk, Tõesus, Tegu, Teism, Terve mõistus, Thomas Hobbes, Tingimuslause, Tunne, Utilitarism, Väärtus, Väärus, Väide, Värvus, Võimalikkus, Voorus, 1977, 1990. Laienda indeks (27 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Aeg · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Arv · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja David Hume · Näe rohkem »
Dispositsioon (filosoofia)
Dispositsioon on millegi omadus käituda võimalikes olukordades teatud viisil.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Dispositsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Eetika · Näe rohkem »
Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Eksistentsialism · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Empirism · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Entiteet · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Francis Hutcheson
Allan Ramsay. ''Francis Hutchesoni portree''. Umbes 1745. Hutcheson kannab pruuni kuue peal musta akadeemilist rüüd. Tal on käes Cicero raamat "De finibus bonorum et malorum". Francis Hutcheson (8. august 1694 Saintfieldi vald, Downi krahvkond, praegu Põhja-Iirimaa – 1746) oli Ulsteri-šoti filosoof ja presbüterlik vaimulik.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Francis Hutcheson · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Hüve
Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Hüve · Näe rohkem »
Henry Sidgwick
Henry Sidgwick (1894) Henry Sidgwick (31. mai 1838 Skipton – 28. august 1900 Cambridge) oli inglise filosoof, üks utilitarismi klassikuid.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Henry Sidgwick · Näe rohkem »
Hoiak
Hoiak on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid mõisteid.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Hoiak · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Idee · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Identsus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Indeksikaal
Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Indeksikaal · Näe rohkem »
Inerts
Inerts (ladina keeles inertia loidus) on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Inerts · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Iseloom · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja John Locke · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja John Mackie · Näe rohkem »
Kategooriline imperatiiv
Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »
Kindel kõneviis
Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Kindel kõneviis · Näe rohkem »
Kontingentsus
Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Kontingentsus · Näe rohkem »
Kujund
Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Kujund · Näe rohkem »
Lahkarvamus
Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Lahkarvamus · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Mittekognitivism
Mittekognitivism ehk moraalimittekognitivism on metaeetiline positsioon, mille järgi moraaliväidetel puudub tõeväärtus ning moraalilaused väljendavad mittetunnetuslikke hoiakuid, mis sarnanevad soovi, heakskiidu või halvakspanuga.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Mittekognitivism · Näe rohkem »
Modern Moral Philosophy
"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Modern Moral Philosophy · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Moraal · Näe rohkem »
Moraaliabsolutism
Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Moraaliabsolutism · Näe rohkem »
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Olemus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Omadus · Näe rohkem »
Pahe
Paheks võib nimetada ka liigset alkoholilembust.Pahe on tegevus, käitumine või harjumus, mida üldiselt peetakse ühiskonnas amoraalseks, patuseks, kriminaalseks, ebaviisakaks, tabuks, rikutuks või alandavaks.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Pahe · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Põhjend · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Platon · Näe rohkem »
Positiivne õigus
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Positiivne õigus · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Predikaat · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Puhas mõistus · Näe rohkem »
Richard Mervyn Hare
Richard Mervyn Hare (ka R. M. Hare; 21. märts 1919 Backwell, Somerset – 29. jaanuar 2002 Ewelme, Oxfordshire) oli Briti eetik, kes oli 1966–1983 White'i moraalifilosoofia professor Oxfordi Ülikoolis ning õpetas seejärel pikka aega Florida Ülikoolis.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Richard Mervyn Hare · Näe rohkem »
Richard Price
Richard Price (23. veebruar 1723 Glamorgan, Tynton – 19. aprill 1791) oli Walesi moraali- ja poliitikafilosoof.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Richard Price · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Ruum · Näe rohkem »
Ruut
Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Ruut · Näe rohkem »
Sisemised ja välimised omadused
Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Soov · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Taju · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Tähendus · Näe rohkem »
Täisnurk
pisi Täisnurk on sirgnurga poolitamisel saadud nurk.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Täisnurk · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Tõesus · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Tegu · Näe rohkem »
Teism
Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Teism · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Tingimuslause
Tingimuslause on põhiliselt programmeerimises kasutatav juhtkonstruktsioon, mis suunab programmi täitmist.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Tingimuslause · Näe rohkem »
Tunne
Tunne on mitmetähenduslik sõna, mida kasutatakse järgmistes tähendustes.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Tunne · Näe rohkem »
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Utilitarism · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Väärtus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Väärus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Väide · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Värvus · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja Voorus · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja 1977 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Ethics: Inventing Right and Wrong ja 1990 · Näe rohkem »
