Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kuuenda koalitsiooni sõda

Index Kuuenda koalitsiooni sõda

Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.

Sisukord

  1. 70 suhted: Aleksander I, Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog, Austria keisririik, Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond, Badeni suurhertsogiriik, Baieri, Baieri kuningriik, Bayonne, Bidasoa jõgi, Borodino lahing, Bourbonid, Bourbonide restauratsioon, Carl von Clausewitz, Donostia, Elba, Euroopa, Fernando VII, Franz II, Friedrich Wilhelm III, Gebhard Leberecht von Blücher, Gravüür, Hispaania, Holstein, Itaalia kuningriik (Napoleoni), Józef Poniatowski, Joachim Murat, Karl Philipp zu Schwarzenberg, Karl XIII, Karl XIV Johan, Kieli rahuleping, Koalitsioonisõjad, Kontinentaalblokaad, Leipzig, Leipzigi lahing, Louis XVIII, Mõlema Sitsiilia kuningriik, Michael Andreas Barclay de Tolly, Michel Ney, Mihhail Kutuzov, Mossi konventsioon, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Napoli kuningriik, Nemunas, Püreneed, Peter Wittgenstein, Portugali kuningriik, Prantsuse esimene keisririik, Preisi kuningriik, Rein, ... Laienda indeks (20 rohkem) »

  2. Kuues koalitsioonisõda
  3. Napoleoni sõjad

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Aleksander I

Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog

Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog KG, GCB, GCH, PC, FRS (1. mai 1769 – 14. september 1852) oli inglise-iiri väejuht ja riigimees ning üks olulisemaid sõjaväe ja poliitikategelasi 19. sajandi Suurbritannias, muu hulgas ka Suurbritannia peaminister.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Austria keisririik

Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond

Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstiriik (hollandi Souvereine Vorstendom der Verëenigde Nederlanden) oli lühiealine suveräänne vürstkond ja Madalmaade ühendkuningriigi eelkäija, milles see aastal 1815 Lõuna-Madalmaadega taasühendati.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Badeni suurhertsogiriik

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Baieri

Baieri kuningriik

Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Baieri kuningriik

Bayonne

Bayonne on linn Prantsusmaal Pyrénées-Atlantiquesi departemangus.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Bayonne

Bidasoa jõgi

thumb Bidasoa jõgi (hispaania ja baski Bidasoa, prantsuse Bidassoa) on jõgi Hispaania põhjaosas ja Prantsusmaa piiril (Baskimaal).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Bidasoa jõgi

Borodino lahing

Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Borodino lahing

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Bourbonid

Bourbonide restauratsioon

Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Bourbonide restauratsioon

Carl von Clausewitz

Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz (1. juuli 1780 Burg bei Magdeburgi lähedal – 16. november 1831) oli Preisimaa sõjaväelane (kindralmajor), sõjandusloolane ja -teoreetik.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Carl von Clausewitz

Donostia

Donostia. Donostia ehk San Sebastián (baski Donostia; hispaania San Sebastián, ametlik nimi Donostia-San Sebastián) on linn Hispaanias Baski autonoomses piirkonnas, Gipuzkoa provintsi, Donostialdea ja Donostia valla keskus.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Donostia

Elba

Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Elba

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Euroopa

Fernando VII

Fernando VII''Francisco Goya maal.'' Fernando VII (14. oktoober 1784 Madrid – 29. september 1833 Madrid) oli Hispaania kuningas aastatel 1808 ja 1813–1833.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Fernando VII

Franz II

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Franz II

Friedrich Wilhelm III

Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Friedrich Wilhelm III

Gebhard Leberecht von Blücher

Gebhard Leberecht von Blücher, Wahlstatti vürst (16. detsember 1742 – 12. september 1819) oli Preisi välimarssal, kes on tuntud oma võitude poolest Napoleon I vägede vastu Leipzigi all peetud Rahvastelahingus 1813.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Gebhard Leberecht von Blücher

Gravüür

ninasarviklasest koos tekstilise kirjeldusega (loodud 1515) Gravüür on selliste graafiliste tehnikate üldnimetus, mille puhul tulemus saadakse graveerimise või söövitamise teel.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Gravüür

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Hispaania

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Holstein

Itaalia kuningriik (Napoleoni)

Itaalia kuningriik (itaalia Regno d'Italia; prantsuse Royaume d'Italie) oli täielikult revolutsioonilise Prantsusmaa mõjualune Napoleon I poolt Põhja-Itaalias asutatud nimeliselt suveräänne riik, mis lõppes viimase kaotuse ja langusega.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Itaalia kuningriik (Napoleoni)

Józef Poniatowski

Józef Poniatowski Józef Poniatowski sarkofaag Krakówis Waweli katedraali krüptis Józef Antoni Poniatowski (7. mai 1763 Viin, Habsburgide monarhia – 19. oktoober 1813 Weiße Elster, Saksimaa kuningriik) oli Prantsusmaa marssal ja Poola kindral, Varssavi hertsogiriigi sõjaminister (1807), Poola armee ülemjuhataja (1808), viimase Poola kuninga Stanisław II vennapoeg, vürst.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Józef Poniatowski

Joachim Murat

Joachim Murat (25. märts 1767 – 13. oktoober 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal), Bergi suurhertsog aastail 1806–1808 ja Napoli kuningas aastail 1808–1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Joachim Murat

Karl Philipp zu Schwarzenberg

Vürst Schwarzenberg Karl Philipp zu Schwarzenberg, ka vürst Schwarzenberg (15. aprill 1771 Viin, Habsburgide monarhia – 15. oktoober 1820 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli Austria väejuht ja diplomaat.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Karl Philipp zu Schwarzenberg

Karl XIII

Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Karl XIII

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Karl XIV Johan

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Kieli rahuleping

Koalitsioonisõjad

Leipzigi lahingus Koalitsioonisõdadeks (prantsuse keeles Guerres de Coalitions, saksa keeles Koalitionskriege, hollandi keeles Coalitieoorlogen) nimetatakse seitset sõda Euroopa suurvõimudest koosnenud sõjaliste koalitsioonide ja 1799.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Koalitsioonisõjad

Kontinentaalblokaad

Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Kontinentaalblokaad

Leipzig

Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Leipzig

Leipzigi lahing

Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Leipzigi lahing

Louis XVIII

Louis XVIII Louis XVIII (17. november 1755 – 16. september 1824) oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Louis XVIII

Mõlema Sitsiilia kuningriik

|nimi.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Mõlema Sitsiilia kuningriik

Michael Andreas Barclay de Tolly

Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Michael Andreas Barclay de Tolly

Michel Ney

Michel Ney Michel Ney (prantsuse hääldus: ​, tuntud kui marssal Ney; 10. jaanuar 1769 – 7. detsember 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane ja sõjaline juht Prantsusmaa revolutsiooni sõdade ja Napoleoni sõdade ajal, Elchingeni hertsog (1808) ja Moskva vürst (1813).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Michel Ney

Mihhail Kutuzov

Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Mihhail Kutuzov

Mossi konventsioon

Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Mossi konventsioon

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Napoleon I

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Napoleoni sõjad

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Napoli kuningriik

Nemunas

Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Nemunas

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Püreneed

Peter Wittgenstein

Krahv Peter Wittgenstein. George Dawe maal Krahv Ludwig Adolph Peter, Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (vene keeles Пётр Христианович Витгенштейн või Людвиг Адольф Петер Сайн-Витгенштейн-Берлебург; 5. jaanuar (vkj 25. detsember) 1769 Pereslavl-Zalesski – 11.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Peter Wittgenstein

Portugali kuningriik

Portugali kuningriik (portugal Reino de Portugal) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1139–1910.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Portugali kuningriik

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Prantsuse esimene keisririik

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Preisi kuningriik

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Rein

Reini Liit

Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Reini Liit

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Rootsi

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Rootsi Pommeri

Rootsi-Norra

Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Rootsi-Norra

Sada päeva

Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Sada päeva

Saksimaa kuningriik

Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Saksimaa kuningriik

Santander

Santander on sadamalinn Põhja-Hispaanias Biskaia lahe ääres, Kantaabria autonoomse piirkonna ja Santanderi provintsi keskus.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Santander

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Sardiinia kuningriik

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Storting

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Suurbritannia

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia maavägi

Suurbritannia maavägi (inglise keeles British Army) on Suurbritannia peamine maaväeüksus.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Suurbritannia maavägi

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Taani-Norra

Tauragė

Tauragė on linn Leedus, Tauragė rajooni ja Tauragė valla halduskeskus.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Tauragė

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Varssavi hertsogiriik

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Venemaa Keisririik

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Viini kongress

Württembergi kuningriik

Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja Württembergi kuningriik

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

1815

1815.

Vaata Kuuenda koalitsiooni sõda ja 1815

Vaata ka

Kuues koalitsioonisõda

Napoleoni sõjad

Tuntud ka kui Kuues koalitsioonisõda.

, Reini Liit, Rootsi, Rootsi Pommeri, Rootsi-Norra, Sada päeva, Saksimaa kuningriik, Santander, Sardiinia kuningriik, Storting, Suurbritannia, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia maavägi, Taani-Norra, Tauragė, Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik, Viini kongress, Württembergi kuningriik, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1815.