Sisukord
62 suhted: Akershusi kindlus, Akershusi maakond, Bergen, Brüssel, Emden, Fääri saared, Finnmargi maakond, Frederik VI, Fredriksten, George III, Gröönimaa, Greifswaldi ülikool, Gustav IV Adolf, Haag, Hamburg, Hamina rahu, Hannover, Hannoveri kuningriik, Helgoland, Holstein-Glückstadt, Holsteini hertsogkond, Ida-Friisimaa, Island, Karl XIII, Karl XIV Johan, Kiel, Kuuenda koalitsiooni sõda, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nordlandi maakond, Norra, Norra ajalugu, Norra põhiseadus, Orjus, Oslo Ülikool, Personaalunioon, Pommeri, Preisi kuningriik, Preisimaa, Rahuleping, Rootsi, Rootsi Pommeri, Rootsi-Norra, Saksa Liit, Saksi-Lauenburg, Sileesia, Skandinaavia, Soome, Storting, Suurbritannia, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
- Kiel
- Kuues koalitsioonisõda
Akershusi kindlus
Akershusi kindlus Akershusi kindlus (Akershus Festning, Akershus slott) on kindlus ja loss Norras Oslos, Norra ajaloo üks tähtsamaid kindlusi.
Vaata Kieli rahuleping ja Akershusi kindlus
Akershusi maakond
Akershusi maakond oli 1.
Vaata Kieli rahuleping ja Akershusi maakond
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Kieli rahuleping ja Bergen
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Vaata Kieli rahuleping ja Brüssel
Emden
Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.
Vaata Kieli rahuleping ja Emden
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Kieli rahuleping ja Fääri saared
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Vaata Kieli rahuleping ja Finnmargi maakond
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Vaata Kieli rahuleping ja Frederik VI
Fredriksten
Fredriksten on kindlus Norras Haldenis (varem kandis linn Fredrikshaldi nime).
Vaata Kieli rahuleping ja Fredriksten
George III
George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820.
Vaata Kieli rahuleping ja George III
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Kieli rahuleping ja Gröönimaa
Greifswaldi ülikool
Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.
Vaata Kieli rahuleping ja Greifswaldi ülikool
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Vaata Kieli rahuleping ja Gustav IV Adolf
Haag
Haag on linn Hollandi lääneosas 6 kilomeetri kaugusel Põhjamerest, riigi valitsuse asupaik ja Lõuna-Hollandi provintsi halduskeskus.
Vaata Kieli rahuleping ja Haag
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Kieli rahuleping ja Hamburg
Hamina rahu
Lepingu viimane allkirjadega lehekülg Hamina rahu ehk Fredrikshamni rahu (soome keeles Haminan rauha, rootsi keeles Freden i Fredrikshamn) oli Rootsi ja Venemaa Keisririigi vahel 17. septembril 1809 sõlmitud rahuleping.
Vaata Kieli rahuleping ja Hamina rahu
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Kieli rahuleping ja Hannover
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Kieli rahuleping ja Hannoveri kuningriik
Helgoland
Helgolandi vaade linnulennult Helgoland (friisi keele Helgolandi murdes Deät Lun 'maa', inglise keeles Heligoland) on kahest saarest koosnev ala Põhjamere Saksa lahes.
Vaata Kieli rahuleping ja Helgoland
Holstein-Glückstadt
Holstein-Glückstadt või Schleswig-Holstein-Glückstadt on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele, mida valitsesid Taani kuningad Schleswigi ja Holsteini hertsogite ülesannetes, seega tuntud ka kui Kuninglik Schleswig-Holstein.
Vaata Kieli rahuleping ja Holstein-Glückstadt
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Kieli rahuleping ja Holsteini hertsogkond
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Vaata Kieli rahuleping ja Ida-Friisimaa
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Kieli rahuleping ja Island
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Vaata Kieli rahuleping ja Karl XIII
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Vaata Kieli rahuleping ja Karl XIV Johan
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Vaata Kieli rahuleping ja Kiel
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Kieli rahuleping ja Kuuenda koalitsiooni sõda
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Kieli rahuleping ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Kieli rahuleping ja Napoleoni sõjad
Nordlandi maakond
Nordlandi maakond on 1.
Vaata Kieli rahuleping ja Nordlandi maakond
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Kieli rahuleping ja Norra
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Vaata Kieli rahuleping ja Norra ajalugu
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Vaata Kieli rahuleping ja Norra põhiseadus
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Kieli rahuleping ja Orjus
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Vaata Kieli rahuleping ja Oslo Ülikool
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Kieli rahuleping ja Personaalunioon
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Kieli rahuleping ja Pommeri
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Kieli rahuleping ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Kieli rahuleping ja Preisimaa
Rahuleping
Rahuleping (ka rahulepe) on leping kahe või rohkema üksteise suhtes vaenuliku osapoole, tavaliselt riikide, vahel, mille põhjal lõpetatakse sõda ning taastatakse sõdinud osapoolte vahel normaalsed suhted.
Vaata Kieli rahuleping ja Rahuleping
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kieli rahuleping ja Rootsi
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Vaata Kieli rahuleping ja Rootsi Pommeri
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Vaata Kieli rahuleping ja Rootsi-Norra
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Kieli rahuleping ja Saksa Liit
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Kieli rahuleping ja Saksi-Lauenburg
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Kieli rahuleping ja Sileesia
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Kieli rahuleping ja Skandinaavia
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Kieli rahuleping ja Soome
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Vaata Kieli rahuleping ja Storting
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Kieli rahuleping ja Suurbritannia
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Kieli rahuleping ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Vaata Kieli rahuleping ja Taaler
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Kieli rahuleping ja Taani Kuningriik
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Vaata Kieli rahuleping ja Taani-Norra
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Vaata Kieli rahuleping ja Tilsiti rahu
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Vaata Kieli rahuleping ja Trondheim
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Vaata Kieli rahuleping ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Kieli rahuleping ja Venemaa Keisririik
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Kieli rahuleping ja Viini kongress
14. jaanuar
14.
Vaata Kieli rahuleping ja 14. jaanuar
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Kieli rahuleping ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1814
1814.
Vaata Kieli rahuleping ja 1814
Vaata ka
Kiel
- Deutsche Werke
- Holstein-Kiel
- Holstein-Segeberg
- Howaldtswerke-Deutsche Werft
- Kiel
- Kieli kanali avamine
- Kieli rahuleping
Kuues koalitsioonisõda
- Kieli rahuleping
- Kuuenda koalitsiooni sõda
Tuntud ka kui Kieli rahu.