Kiiremini kui brauser!
40 suhted: B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Biotiin, E-vitamiin, F-vitamiin, Folaat, Fosfor, Fruktoos, Glükoos, Grissini, Itaalia, Jood, Kaalium, Kaltsium, Küpsis, Kiudained (toit), Kroom, Magneesium, Mangaan, Naatrium, Naatriumkloriid, Nikkel, Palmitiinhape, Pärnu-Jaagupi, Rasvad, Rasvhapped, Raud, Sahhariidid, Sahharoos, Seleen, Tärklis, Torino, Trüptofaan, Tsink, Valgud, Vask, Vesi.
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Kõrsik ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Kõrsik ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Kõrsik ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Uus!!: Kõrsik ja B5-vitamiin · Näe rohkem »
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Uus!!: Kõrsik ja B6-vitamiin · Näe rohkem »
Biotiin
Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Kõrsik ja Biotiin · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Kõrsik ja E-vitamiin · Näe rohkem »
F-vitamiin
Linoolhappe struktuurvalem α-linoleenhappe struktuurvalem γ-linoleenhappe struktuurvalem F-vitamiin on essentsiaalsete vitamiinilaadset toimet omavate polüküllastamata rasvhapete rühm, väga erineva struktuuriga orgaanilised bioaktiivsed ühendid biomolekulid, ka mikrotoitained, mida elusorganismid enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesivad ebapiisavas koguses ning seetõttu peetakse vajalikuks allikaks kas saamist toiduga või vitamiinipreparaatide manustamist.
Uus!!: Kõrsik ja F-vitamiin · Näe rohkem »
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Kõrsik ja Folaat · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Kõrsik ja Fosfor · Näe rohkem »
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Uus!!: Kõrsik ja Fruktoos · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Kõrsik ja Glükoos · Näe rohkem »
Grissini
Grissini on umbes pliiatsisuurune krõbe nisujahust küpsisepulk.
Uus!!: Kõrsik ja Grissini · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Kõrsik ja Itaalia · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Kõrsik ja Jood · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Kõrsik ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Kõrsik ja Kaltsium · Näe rohkem »
Küpsis
Küpsisevalik Küpsis ehk biskviit on küpsetatud kondiitritoode, mis tavaliselt on koogist väiksem, kõvem või muredam ning sisaldab vähem vett.
Uus!!: Kõrsik ja Küpsis · Näe rohkem »
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Uus!!: Kõrsik ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Kõrsik ja Kroom · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Kõrsik ja Magneesium · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Kõrsik ja Mangaan · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Kõrsik ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Kõrsik ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Kõrsik ja Nikkel · Näe rohkem »
Palmitiinhape
Palmitiinhappe skelettvalem. Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape.
Uus!!: Kõrsik ja Palmitiinhape · Näe rohkem »
Pärnu-Jaagupi
Pärnu-Jaagupi on alev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.
Uus!!: Kõrsik ja Pärnu-Jaagupi · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Kõrsik ja Rasvad · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Kõrsik ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kõrsik ja Raud · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Kõrsik ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Kõrsik ja Sahharoos · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Kõrsik ja Seleen · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Kõrsik ja Tärklis · Näe rohkem »
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Uus!!: Kõrsik ja Torino · Näe rohkem »
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Uus!!: Kõrsik ja Trüptofaan · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Kõrsik ja Tsink · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Kõrsik ja Valgud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Kõrsik ja Vask · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kõrsik ja Vesi · Näe rohkem »
