Kiiremini kui brauser!
75 suhted: Abstraktsioon, Aeg, Algus, Anaxagoras, Aru, Arvamus, Asi, Asi iseeneses, Definitsioon, Eelarvamus, Eeldus, Eneseteadvus, Erinevus, Ese, Esitus, Esmasus, teisasus, kolmasus, Filosoofia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hall (värvus), Haridus, Idee, Immanents, Immanuel Kant, Järeldus (traditsiooniline loogika), Jumalatõestus, Kasvatusteadus, Kogemus, Kontemplatsioon, Kosmoloogia, Lõpmatus, Lõpp-põhjus, Loogika, Maailm (filosoofia), Mateeria, Määratlus, Müsteerium, Mõiste, Mõistus, Mõtlemine, Meeled, Meetod, Metafüüsika, Must, Nous, Objekt (filosoofia), Olemine, Olemus, Ontoloogia, Otsustus, Platon, ..., Reaalsus, Refleksioon, Riigiõigus, Ruum, Sein, Sisu, Subjekt (loogika), Taju, Tõde, Teadmine, Teadus, Teaduslik meetod, Teadvus, Tegelikkus, Tempel, Teoloogia, Terve mõistus, Tulemus, Tunne, Tunnetus, Tunnetus (filosoofia), Vaim, Vaimu fenomenoloogia, Valge, Voorus. Laienda indeks (25 rohkem) »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Loogikateadus ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Loogikateadus ja Aeg · Näe rohkem »
Algus
Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.
Uus!!: Loogikateadus ja Algus · Näe rohkem »
Anaxagoras
Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.
Uus!!: Loogikateadus ja Anaxagoras · Näe rohkem »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Uus!!: Loogikateadus ja Aru · Näe rohkem »
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Loogikateadus ja Arvamus · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Loogikateadus ja Asi · Näe rohkem »
Asi iseeneses
Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).
Uus!!: Loogikateadus ja Asi iseeneses · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Loogikateadus ja Definitsioon · Näe rohkem »
Eelarvamus
Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).
Uus!!: Loogikateadus ja Eelarvamus · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Loogikateadus ja Eeldus · Näe rohkem »
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Uus!!: Loogikateadus ja Eneseteadvus · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: Loogikateadus ja Erinevus · Näe rohkem »
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Uus!!: Loogikateadus ja Ese · Näe rohkem »
Esitus
Esitus on sündmus, mille käigus isik (esitaja või esitajate rühm) teeb teose teisele isikule (publikule) kuuldavaks, nähtavaks või muul moel tajutavaks.
Uus!!: Loogikateadus ja Esitus · Näe rohkem »
Esmasus, teisasus, kolmasus
Esmasus, teisasus ja kolmasus on Charles Sanders Peirce’i fenomenoloogilised kategooriad, mida ta kasutab kõikide asjade, nähtuste ja tunnetuslike kogemuste kirjeldamiseks.
Uus!!: Loogikateadus ja Esmasus, teisasus, kolmasus · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Loogikateadus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Loogikateadus ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Loogikateadus ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Uus!!: Loogikateadus ja Haridus · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Loogikateadus ja Idee · Näe rohkem »
Immanents
Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.
Uus!!: Loogikateadus ja Immanents · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Loogikateadus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Järeldus (traditsiooniline loogika)
Järeldus (järeldamine) on arutlus, mille käigus ühest või mitmest otsustusest, mida nimetatakse järelduse eeldusteks, saadakse loogika vahenditega uus otsustus (järeldis kitsamas mõttes ehk tuletis).
Uus!!: Loogikateadus ja Järeldus (traditsiooniline loogika) · Näe rohkem »
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Uus!!: Loogikateadus ja Jumalatõestus · Näe rohkem »
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Uus!!: Loogikateadus ja Kasvatusteadus · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Loogikateadus ja Kogemus · Näe rohkem »
Kontemplatsioon
Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.
Uus!!: Loogikateadus ja Kontemplatsioon · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Loogikateadus ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Loogikateadus ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Lõpp-põhjus
Lõpp-põhjus ehk eesmärkpõhjus (ladina causa finalis) on põhjus, mis seotud eesmärgiga.
Uus!!: Loogikateadus ja Lõpp-põhjus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Loogikateadus ja Loogika · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Loogikateadus ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Loogikateadus ja Mateeria · Näe rohkem »
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Uus!!: Loogikateadus ja Määratlus · Näe rohkem »
Müsteerium
Odilon Redon, "Müsteerium" (u 1910) Müsteerium (vanakreekakeelsest sõnast μυστήριον mysterion, 'saladus'. Müsteeriumitel võisid osaleda ainult kindla pühitsusriituse läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumitel toimuvat tuli pühendamatute eest varjata. Tuntumaid müsteeriume.
Uus!!: Loogikateadus ja Müsteerium · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Loogikateadus ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Loogikateadus ja Mõistus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Loogikateadus ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Loogikateadus ja Meeled · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Loogikateadus ja Meetod · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Loogikateadus ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Loogikateadus ja Must · Näe rohkem »
Nous
Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.
Uus!!: Loogikateadus ja Nous · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Loogikateadus ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Loogikateadus ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Loogikateadus ja Olemus · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Loogikateadus ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Loogikateadus ja Otsustus · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Loogikateadus ja Platon · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Loogikateadus ja Reaalsus · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Loogikateadus ja Refleksioon · Näe rohkem »
Riigiõigus
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.
Uus!!: Loogikateadus ja Riigiõigus · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Loogikateadus ja Ruum · Näe rohkem »
Sein
Seina joonis Sein on hoone harilikult püstne piirdetarind, mis võib olla ka kandetarindiks.
Uus!!: Loogikateadus ja Sein · Näe rohkem »
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Uus!!: Loogikateadus ja Sisu · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Loogikateadus ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Loogikateadus ja Taju · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Loogikateadus ja Tõde · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Loogikateadus ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Loogikateadus ja Teadus · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Loogikateadus ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Loogikateadus ja Teadvus · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Loogikateadus ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Tempel
Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.
Uus!!: Loogikateadus ja Tempel · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Loogikateadus ja Teoloogia · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Loogikateadus ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Tulemus
Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.
Uus!!: Loogikateadus ja Tulemus · Näe rohkem »
Tunne
Tunne on mitmetähenduslik sõna, mida kasutatakse järgmistes tähendustes.
Uus!!: Loogikateadus ja Tunne · Näe rohkem »
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Uus!!: Loogikateadus ja Tunnetus · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Loogikateadus ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Loogikateadus ja Vaim · Näe rohkem »
Vaimu fenomenoloogia
"Vaimu fenomenoloogia" on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiline teos, mis ilmus 1807.
Uus!!: Loogikateadus ja Vaimu fenomenoloogia · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Loogikateadus ja Valge · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Loogikateadus ja Voorus · Näe rohkem »
