Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Aatom, Aatommassiühik, Aeg, Analüüt, Analüütiline keemia, Argoon, Detektor, Elektrilaeng, Elektropihustusionisatsioon, Faas, Fluor, Fourier' teisendus, Gaas, Hapnik, HE, Informatsioon, Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioon, Isotoop, John Fenn, Katioon, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Kineetiline energia, Kloor, Kokkupõrge, Kvalitatiivne analüüs, Kvantitatiivne analüüs, Laboratoorium, Laeng, Lahutusvõime, Magnetväli, Mass, Mähis, Metallid, Molekul, Molekulmass, Naatrium, Naatriumkloriid, NE, Newtoni teine seadus, Osake, Peptiidid, Raadiosagedus, Söögisool, Spektromeeter, Struktuur, Tajur, Tiirlemine, ..., Trajektoor, Vaakum, Vedelikkromatograafia-massispektromeetria, Vool. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Massispektromeetria ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Massispektromeetria ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Massispektromeetria ja Aeg · Näe rohkem »
Analüüt
Analüüt on analüütilise keemia mõiste, see on keemiliseks või füüsikokeemiliseks analüüsiks võetud proovis olev aine (komponent), mille sisaldust või keemilist olemust (struktuuri) määratakse.
Uus!!: Massispektromeetria ja Analüüt · Näe rohkem »
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Uus!!: Massispektromeetria ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Massispektromeetria ja Argoon · Näe rohkem »
Detektor
Detektor on tehnikas, füüsikas, keemias, meditsiinis ja olmes kasutatav seade mitmesuguste kiirguste, rõhu, temperatuuri, ainete jm avastamiseks mingite füüsikaliste, elektriliste või keemiliste karakteristikute, füüsioloogiliste näitajate jm muutuste kaudu.
Uus!!: Massispektromeetria ja Detektor · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Massispektromeetria ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektropihustusionisatsioon
Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.
Uus!!: Massispektromeetria ja Elektropihustusionisatsioon · Näe rohkem »
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Uus!!: Massispektromeetria ja Faas · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Massispektromeetria ja Fluor · Näe rohkem »
Fourier' teisendus
Fourier' teisendus (ka Fourier' pööre, inglise keeles Fourier transform) on integraalteisenduste hulka kuuluv lineaarne operaator, mis teisendab funktsiooni f selle sagedusspektrit iseloomustavaks funktsiooniks \hat f. See teisendus põhineb teoreemil, mille kohaselt mistahes pidev ja piisavalt regulaarne funktsioon on esitatav siinusfunktsioonide integraalina.
Uus!!: Massispektromeetria ja Fourier' teisendus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Massispektromeetria ja Gaas · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Massispektromeetria ja Hapnik · Näe rohkem »
HE
HE võib tähendada järgmist.
Uus!!: Massispektromeetria ja HE · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Massispektromeetria ja Informatsioon · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Massispektromeetria ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Massispektromeetria ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Massispektromeetria ja Ioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Massispektromeetria ja Isotoop · Näe rohkem »
John Fenn
John Bennett Fenn (15. juuni 1917 New York – 10. detsember 2010 Richmond) oli USA keemik.
Uus!!: Massispektromeetria ja John Fenn · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Massispektromeetria ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Massispektromeetria ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Massispektromeetria ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Massispektromeetria ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Massispektromeetria ja Kloor · Näe rohkem »
Kokkupõrge
Laiemas tähenduses on kokkupõrge igasugune mitut osapoolt hõlmav äge kokkupuude või konflikt.
Uus!!: Massispektromeetria ja Kokkupõrge · Näe rohkem »
Kvalitatiivne analüüs
Analüütilises keemias tähendab kvalitatiivne analüüs aine identifitseerimist, selle struktuuri või koostisosade olemuse kindlakstegemist.
Uus!!: Massispektromeetria ja Kvalitatiivne analüüs · Näe rohkem »
Kvantitatiivne analüüs
Kvantitatiivne analüüs on keemiline analüüs, mille eesmärk on teatud aine või ainete sisalduse kvantitatiivne määramine proovis.
Uus!!: Massispektromeetria ja Kvantitatiivne analüüs · Näe rohkem »
Laboratoorium
Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.
Uus!!: Massispektromeetria ja Laboratoorium · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Massispektromeetria ja Laeng · Näe rohkem »
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Uus!!: Massispektromeetria ja Lahutusvõime · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Massispektromeetria ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Massispektromeetria ja Mass · Näe rohkem »
Mähis
Mähis on mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum.
Uus!!: Massispektromeetria ja Mähis · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Massispektromeetria ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Massispektromeetria ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Massispektromeetria ja Molekulmass · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Massispektromeetria ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Massispektromeetria ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
NE
NE võib tähendada järgmist.
Uus!!: Massispektromeetria ja NE · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Massispektromeetria ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Massispektromeetria ja Osake · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Massispektromeetria ja Peptiidid · Näe rohkem »
Raadiosagedus
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 kHz (kilohertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks (raadiokommunikatsiooniks).
Uus!!: Massispektromeetria ja Raadiosagedus · Näe rohkem »
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Uus!!: Massispektromeetria ja Söögisool · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Massispektromeetria ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Massispektromeetria ja Struktuur · Näe rohkem »
Tajur
Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.
Uus!!: Massispektromeetria ja Tajur · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Massispektromeetria ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Massispektromeetria ja Trajektoor · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Massispektromeetria ja Vaakum · Näe rohkem »
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (lühendatult LC/MS) on analüütilises keemias kasutatav meetod, mis hõlmab vedelikkromatograafia (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning massispektromeetria (MS) võimet tuvastada aineid massi ja laengu suhte (m/z) järgi.
Uus!!: Massispektromeetria ja Vedelikkromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »
Vool
Vool on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Massispektromeetria ja Vool · Näe rohkem »
