Sisukord
111 suhted: Aafrika, Aškalid, Ad hoc, Albaanlased, Armeenia Apostlik Kirik, Armeenlased, Austria, Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Austria-Ungari, Autonoomia, Čechy, Belgia, Boliivia, Bolzano provints, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnialased, Brüssel, Brno, Bukoviina, Bulgaaria, Bulgaarlased, Demokraatia, Eesti, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Egiptus, Essentsialism, Etioopia, Euroopa, Euroopa Liit, Ewald Ammende, Flaamid, Galiitsia, Horvaadid, Identiteet, Iisrael, India, Ingerisoomlased, Iraak, Itaallased, Juudid, Kanada, Karl Renner, Küpros, Keel, Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Kirik (institutsioon), Kliimamuutus, Konstantinoopol, Kosovo, Kreeka, ... Laienda indeks (61 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Aafrika
Aškalid
Aškalid on albaania keelt kõnelev vähemusrahvus, kes elavad peamiselt Albaanias, Kosovos, Serbias (sh Vojvodinas).
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Aškalid
Ad hoc
Ad hoc (ladina keeles 'selleks') on väljend, mida kasutatakse tähenduses 'kindlaks otstarbeks, selleks korraks või juhtumiks'.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ad hoc
Albaanlased
Albaanlaste kodumaad ja diasporaa Albaanlased (endanimetus shqiptarë 'kotkaste pojad') on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Albaanlased
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Armeenia Apostlik Kirik
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Armeenlased
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Austria
Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei
Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Österreichs; lühend SPÖ) on Austria sotsiaaldemokraatlik poliitiline partei.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Austria-Ungari
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Autonoomia
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Čechy
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Belgia
Boliivia
Sajama mägi Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Boliivia
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bolzano provints
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnialased
Bosnialaste diasporaa Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bosnialased
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Brüssel
Brno
Brno (hääldus; saksa Brünn) on linn Tšehhis, Lõuna-Morava maakonna keskus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Brno
Bukoviina
Bukoviina (rumeenia ja ladina keeles Bucovina, ukraina keeles Буковина (Bukovõna), ungari ja türgi keeles Bukovina, saksa keeles Bukowina, Buchenland) on ajalooline piirkond Euroopas Rumeenia põhja- ja Ukraina lääneosas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bukoviina
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bulgaaria
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Bulgaarlased
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Demokraatia
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Eesti
Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi 1920.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Egiptus
Essentsialism
Essentsialism on lähtumine eeldusest, et teatud tüüpi entiteetidel (või kõigil entiteetidel) on olemus (essentia), mis on iseloomustatav olemuslike omadustega.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Essentsialism
Etioopia
kõmpidel mängimas 2014. aastal Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Etioopia
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Euroopa
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Euroopa Liit
Ewald Ammende
Ewald Ammende Donostias (1933) Ewald Ammende (3. jaanuar 1893 Pärnu (vkj. 22. detsember 1892) – 15. aprill 1936 Peking) oli baltisaksa publitsist ja ühiskonnategelane.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ewald Ammende
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Flaamid
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Galiitsia
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Horvaadid
Identiteet
Identiteet on isiku enesetaju.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Identiteet
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Iisrael
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja India
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ingerisoomlased
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Iraak
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Itaallased
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Juudid
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kanada
Karl Renner
Karl Renner aastal 1905 Karl Renner (14. detsember 1870 – 31. detsember 1950) oli Austria poliitik ja jurist.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Karl Renner
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Küpros
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Keel
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (inglise: CEEC ehk Central and Eastern European Countries) gruppi kuuluvad peamiselt endised idabloki riigid, mis on läbinud üleminekuprotsessi plaanimajanduselt turumajandusele 1990.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kirik (institutsioon)
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kliimamuutus
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Konstantinoopol
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kosovo
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kreeka
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kreeklased
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kultuur
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Kurdid
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Leedu
Leppedemokraatia
Leppedemokraatia viitab soovile leida huvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Leppedemokraatia
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Liibanon
Makedoonlased
Makedoonia tüdrukud rahvariietes Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Makedoonlased
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Morava
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Muslim
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Mustlased
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Nõukogude Liit
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Norra
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Osmanite riik
Otto Bauer
''Nationalitätenfrage und die Sozialdemokratie'', 1924 Otto Bauer (5. september 1881 – 4. juuli 1938) oli Austria sotsiaaldemokraat, keda peetakse vasaksotsialistliku austromarksismi üheks juhtivaks mõtlejaks.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Otto Bauer
Pariisi rahukonverents
Wilson Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Pariisi rahukonverents
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Pärismaalased
Personaalprintsiip
Personaalprintsiip on Karl Renneri ühiskonnakorralduslikest ideedest lähtudes põhimõte, mille järgi riigisisest ühiskonda ei struktureerita väiksemateks üksusteks (omavalitsusteks) mitte territoriaalse loogika alusel, vaid vastavalt üksikisikute vabatahtlikule jagunemisele kultuuriliste ja keeleliste tunnuste alusel moodustatud kogukondadesse.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Personaalprintsiip
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Poola keel
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Poolakad
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rahvasteliit
Rahvusnimekiri
Rahvusnimekiri on Eestis elavate või Eestis elanud vähemusrahvustesse kuuluvate või kuulunud isikute nimekiri.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rahvusnimekiri
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rannarootslased
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ränne
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Religioon
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rootsi
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rootslased
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rumeenia
Rumeenlased
Rumeenlaste diasporaa Rumeenlased (endanimetus români) on Rumeenias elav romaani rahvas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rumeenlased
Russiinid
Russiinid rahvarõivais Russiinid, ka ruteenid või rusnakid (endanimetus Русины ja Руснаки) on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Russiinid
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Rzeczpospolita
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Saamid
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Sakslased
Separatism
Separatism on mingi väiksema grupi eraldumispüüe suuremast grupist.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Separatism
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Serbia
Setsessioon
Setsessioon on eraldumine olemasolevast riigist või ühiskonnast ning uue suveräänse ja iseseisva riigi või ühiskonna loomine.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Setsessioon
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Slovakid
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Sloveenia
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Sloveenid
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Soome
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Soomlased
Sotsiaaldemokraatia
Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Sotsiaaldemokraatia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Taani
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Tšehhid
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Türgi
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Tsisleitaania
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ukraina
Ukraina Rahvavabariik
Ukraina Rahvavabariik (ukraina keeles Українська Народна Республіка) oli tänapäeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917–1921.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ukraina Rahvavabariik
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ukrainlased
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ungari
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Ungarlased
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Uus-Meremaa
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (lühend VRKAS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib vähemusrahvustest Eesti Vabariigi kodanike õigusi moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus
Eestis elanud vähemusrahvastele rahvuskultuurilise autonoomia andmist mainitakse juba 1918. aasta iseseisvusmanifestis "Manifest Eestimaa rahvastele" Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus on II Riigikogu poolt 1925.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Venemaa Keisririik
Werner Hasselblatt
Werner Richard Karl Hasselblatt (22. juuni 1890 – 24. jaanuar 1958 Lüneburg) oli baltisaksa jurist ja poliitik.
Vaata Mitteterritoriaalne autonoomia ja Werner Hasselblatt
Tuntud ka kui Mitte-territoriaalne autonoomia.