Kiiremini kui brauser!
156 suhted: Aakre vald, Aleksei Müürisepp, Alfons Rebane, Arnold Veimer, Artur Vader, Avinurme lahing, ÜK(b)P KK Eesti büroo, Balti laevastik, Boris Kumm, Bruno Saul, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Delfi (portaal), Eesti, Eesti entsüklopeedia, Eesti Kirjanike Liit, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti president, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Erinõupidamine, Eriosakond, Fosforiidisõda, Friedrich Kurg, Georgi Aljošin, Georgi Kedrov, Glasnost, Indrek Toome, Inglismaa, Isemajandava Eesti ettepanek, Jaan Poska tänav, Jüri Uluots, Jõhvi, Johannes Käbin, Jossif Stalin, Kaadripoliitika, Kaitseliit, Karl Kortelainen, Karl Vaino, KGB, ..., Kolmas riik, Kurt Ingerman, Lääne-Eesti saarestik, Leonid Brežnev, Leonid Lentsman, Loomeliitude ühispleenum, Mati Graf, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Märtsipommitamine, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Narva, Narva jõgi, Narva lahing (1944), Narvataguse, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919), Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude väeosad Eestis, Nikita Hruštšov, Nikolai Gorlinski, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Pagari tänav, Paldiski, Pärnu, Põhiseadus, Perestroika, Petserimaa, Pikk Hermann, Porkuni lahing, Punaarmee, Putki lahing, Rahvarinne, Raua tänav, Rein Ristlaan, Riigikogu, Roosikrantsi tänav, Rootsi, Ruhnu, Saaremaa, Sõjategevus Eestis (1944), Sergei Sazonov, Setomaa, Sinimäed, Sinimägede lahing, Sulaaeg, Tallinn, Tannenbergi liin, Tartu, Tartu lahing (1944), Tartumaa, Teine maailmasõda, Vaino Väljas, Vaivara, Valter Klauson, Vassili Kossov, Võru, Venemaa, Venestamine, Virumaa, Vladimir Penart, 16. november, 18. armee (Wehrmacht), 18. september, 19. detsember, 1944, 1949, 1950, 1951, 1956, 1960. aastad, 1970. aastad, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1987, 1988, 1989, 1991, 1992, 1994, 1995, 20. august, 20. eesti diviis, 22. september, 25. august, 25. märts, 25. november, 26. detsember, 26. juuli, 28. jaanuar, 29. jaanuar, 300. Eriotstarbeline Diviis, 40 kiri, 7. oktoober, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (106 rohkem) »
Aakre vald
Aakre vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Aakre vald · Näe rohkem »
Aleksei Müürisepp
Aleksei Müürisepp (vene keeles Алексей Александрович Мюрисеп; kirjanduses ka Müürissepp) (17. juuli 1902 Välta, Pöide vald, Saaremaa – 7. oktoober 1970 Tartu) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Aleksei Müürisepp · Näe rohkem »
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Alfons Rebane · Näe rohkem »
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Arnold Veimer · Näe rohkem »
Artur Vader
Artur Vader (vene keeles Артур Павлович Вадер; 16. veebruar 1920 Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang; praegune Liozna maakond,Viciebski oblast, Valgevene) – 25. mai 1978 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978. Sündis 1885. aastal asutatud eesti külas talupoja perekonnas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Artur Vader · Näe rohkem »
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Avinurme lahing · Näe rohkem »
ÜK(b)P KK Eesti büroo
ÜK(b)P KK Eesti büroo, Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee Eesti büroo (vene keeles Бюро ЦК ВКП(б) по Эстонии) oli aastail 1944–1947 NSV Liidus Moskvas ÜK(b)P Keskkomitee juures asuv järelevalveorgan, mille tegevuse eesmärgiks oli nõustada EK(b)P juhtkonda ja kontrollida lojaalsust NLKP keskvõimule.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja ÜK(b)P KK Eesti büroo · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Boris Kumm · Näe rohkem »
Bruno Saul
Bruno Saul (8. jaanuar 1932 Narva – 3. märts 2022 Tallinn) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ja Eesti ettevõtja.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Bruno Saul · Näe rohkem »
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest · Näe rohkem »
Delfi (portaal)
Delfi on 1999.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Delfi (portaal) · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Kirjanike Liit · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Siseministeerium · Näe rohkem »
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti president · Näe rohkem »
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »
Erinõupidamine
Erinõupidamine oli Venemaa keisririigi ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi kohtuväline repressiivorgan.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Erinõupidamine · Näe rohkem »
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eriosakond · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Friedrich Kurg
Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Friedrich Kurg · Näe rohkem »
Georgi Aljošin
Georgi Vassiljevitš Aljošin (vene keeles Георгий Васильевич Алёшин; 10. märts 1931 Krasnojarsk – 4. mai 2011 Novosibirsk) oli nõukogude parteifunktsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär 1985–1990, rahvuselt venelane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Georgi Aljošin · Näe rohkem »
Georgi Kedrov
Georgi Tihhonovitš Kedrov (1907 – 1987) oli Nõukogude Liidu ja Eesti NSV kommunistlik parteitegelane ja poliitik.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Georgi Kedrov · Näe rohkem »
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Glasnost · Näe rohkem »
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Indrek Toome · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Inglismaa · Näe rohkem »
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Isemajandava Eesti ettepanek · Näe rohkem »
Jaan Poska tänav
Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jaan Poska tänav · Näe rohkem »
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jüri Uluots · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jõhvi · Näe rohkem »
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Johannes Käbin · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Kaadripoliitika
Kaadripoliitika – üldtähenduses: inimeste käsitlemine tööalase või ühiskondliku reservina või võimalusena neid kasutada mingil erialal või ametikohal; inimeste suunamine või lubamine võimu juurde, ametitesse, erialadele.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kaadripoliitika · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Karl Kortelainen
Karl Kortelainen (vene Карл Ефремович Кортелайнен; 1. aprill 1930 Väike-Estonia küla, Kemerovo oblast – 3. mai 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ning riikliku julgeoleku organite töötaja ja piirivalvur.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Karl Kortelainen · Näe rohkem »
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Karl Vaino · Näe rohkem »
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja KGB · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kurt Ingerman
Kurt Ingerman (sündinud 16. märtsil 1935 Leningradis) on endine tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organi Glavlit juht Eesti NSV-s. Ta oli sellel ametikohal 1983.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kurt Ingerman · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Leonid Brežnev
Leonid Iljitš Brežnev (vene keeles Леонид Ильич Брежнев Leonid Iljitš Brežnev; ukraina keeles Леонід Ілліч Брежнєв; 19. detsember 1906 Kamjanske, Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang (tänapäeval Dnipropetrovski oblast), Ukraina, Venemaa keisririik – 10. november 1982 Zaretšje, Moskva oblast, Vene NFSV, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, aastatel 1964–1982 NLKP Keskkomitee peasekretär ning vahemikus 1960–1964 ja 1977–1982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Leonid Brežnev · Näe rohkem »
Leonid Lentsman
Leonid Lentsman (vene keeles Ленцман Леонид Николаевич) (10. detsember 1912 Simferopol Tauria kubermang – 1996 Peterburi Venemaa) oli Nõukogude partei- ja riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär ideoloogilise kasvatustöö alal.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Leonid Lentsman · Näe rohkem »
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Loomeliitude ühispleenum · Näe rohkem »
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Mati Graf · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsipleenum · Näe rohkem »
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsipommitamine · Näe rohkem »
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Metsavennad · Näe rohkem »
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Narvataguse
Eesti koos Narvatagusega 1925. aastal Narvataguse oli Tartu rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narvataguse · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territooriumi vallutamine ning nõukogude võimu ja Eesti Töörahva Kommuuni režiimi kehtestamine vallutatud piirkondades.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikita Hruštšov · Näe rohkem »
Nikolai Gorlinski
Nikolai Gorlinski (vene keeles Горлинский Николай Дмитриевич; 1907 Poltava kubermang – 1965 Moskva) oli nõukogude sõjaväelane, riigiametnik, kindralleitnant.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Gorlinski · Näe rohkem »
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP 20. kongress · Näe rohkem »
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Otto Tief
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Otto Tief · Näe rohkem »
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Otto Tiefi valitsus · Näe rohkem »
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pagari tänav · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Paldiski · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Perestroika · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Petserimaa · Näe rohkem »
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pikk Hermann · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee · Näe rohkem »
Putki lahing
Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing · Näe rohkem »
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rahvarinne · Näe rohkem »
Raua tänav
Raua tänav on tänav Tallinna kesklinnas, Raua asumis.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Raua tänav · Näe rohkem »
Rein Ristlaan
Rein Ristlaan (kuni 1936. aastani Ritsland; 27. aprill 1933 Tallinn – 31. detsember 2007) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning keemik.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rein Ristlaan · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Riigikogu · Näe rohkem »
Roosikrantsi tänav
Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Roosikrantsi tänav · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sergei Sazonov
Sergei Sazonov (17. september/30. september 1907 Naro-Fominsk, Moskva kubermang – 26. aprill 1994 Moskva) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei tegelane, Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee 2.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sergei Sazonov · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Setomaa · Näe rohkem »
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimäed · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sulaaeg · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn · Näe rohkem »
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartumaa · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vaino Väljas · Näe rohkem »
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vaivara · Näe rohkem »
Valter Klauson
Valter Klauson (venepäraselt Вальтер Иванович Клаусон; 20. detsember 1913 vkj/ 2. jaanuar 1914 Tolmatšovo, Preobraženski lähedal, Luuga maakond, Peterburi kubermang – 5. detsember 1988 Moskva, NSV Liit) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Valter Klauson · Näe rohkem »
Vassili Kossov
Vassili Kossov (vene keeles Косов Василий Владимирович; 10. märts 1910 Urjupinskaja Doni väe oblast – 11. aprill 1996 Jekaterinburg) oli Nõukogude parteifunktsionäär ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär aastail 1950–1953, rahvuselt venelane.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vassili Kossov · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venemaa · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venestamine · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Virumaa · Näe rohkem »
Vladimir Penart
Vladimir Penart (10. detsember 1925 – 1. september 2015) oli Eesti NSV Siseministeeriumi töötaja.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vladimir Penart · Näe rohkem »
16. november
16.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 16. november · Näe rohkem »
18. armee (Wehrmacht)
18.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
18. september
18.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 18. september · Näe rohkem »
19. detsember
19.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 19. detsember · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1944 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1951 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1956 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1978 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1980 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1980. aastad · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1985 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1989 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1992 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1995 · Näe rohkem »
20. august
20.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 20. august · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
22. september
22.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 22. september · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. august · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. märts · Näe rohkem »
25. november
25.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. november · Näe rohkem »
26. detsember
26.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 26. detsember · Näe rohkem »
26. juuli
26.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 26. juuli · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
29. jaanuar
29.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 29. jaanuar · Näe rohkem »
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 300. Eriotstarbeline Diviis · Näe rohkem »
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 40 kiri · Näe rohkem »
7. oktoober
7.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 7. oktoober · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kolmas Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944-1992), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992).
