Sisukord
156 suhted: Aakre vald, Aleksei Müürisepp, Alfons Rebane, Arnold Veimer, Artur Vader, Avinurme lahing, ÜK(b)P KK Eesti büroo, Balti laevastik, Boris Kumm, Bruno Saul, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Delfi (portaal), Eesti, Eesti entsüklopeedia, Eesti Kirjanike Liit, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti president, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Erinõupidamine, Eriosakond, Fosforiidisõda, Friedrich Kurg, Georgi Aljošin, Georgi Kedrov, Glasnost, Indrek Toome, Inglismaa, Isemajandava Eesti ettepanek, Jaan Poska tänav, Jüri Uluots, Jõhvi, Johannes Käbin, Jossif Stalin, Kaadripoliitika, Kaitseliit, Karl Kortelainen, Karl Vaino, KGB, ... Laienda indeks (106 rohkem) »
Aakre vald
Aakre vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Aakre vald
Aleksei Müürisepp
Aleksei Müürisepp (vene keeles Алексей Александрович Мюрисеп; kirjanduses ka Müürissepp) (17. juuli 1902 Välta, Pöide vald, Saaremaa – 7. oktoober 1970 Tartu) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Aleksei Müürisepp
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Alfons Rebane
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Arnold Veimer
Artur Vader
Artur Vader (vene keeles Артур Павлович Вадер; 16. veebruar 1920 Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang; praegune Liozna maakond,Viciebski oblast, Valgevene) – 25. mai 1978 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Artur Vader
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Avinurme lahing
ÜK(b)P KK Eesti büroo
ÜK(b)P KK Eesti büroo, Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee Eesti büroo (vene keeles Бюро ЦК ВКП(б) по Эстонии) oli aastail 1944–1947 NSV Liidus Moskvas ÜK(b)P Keskkomitee juures asuv järelevalveorgan, mille tegevuse eesmärgiks oli nõustada EK(b)P juhtkonda ja kontrollida lojaalsust NLKP keskvõimule.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja ÜK(b)P KK Eesti büroo
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Balti laevastik
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Boris Kumm
Bruno Saul
Bruno Saul (8. jaanuar 1932 Narva – 3. märts 2022 Tallinn) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ja Eesti ettevõtja.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Bruno Saul
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Delfi (portaal)
Delfi on 1999.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Delfi (portaal)
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Kirjanike Liit
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti lipp
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti NSV Siseministeerium
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti president
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eestimaa
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eestimaa Kommunistlik Partei
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja EKP Keskkomitee
Erinõupidamine
Erinõupidamine oli Venemaa keisririigi ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi kohtuväline repressiivorgan.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Erinõupidamine
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Eriosakond
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Fosforiidisõda
Friedrich Kurg
Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Friedrich Kurg
Georgi Aljošin
Georgi Vassiljevitš Aljošin (vene keeles Георгий Васильевич Алёшин; 10. märts 1931 Krasnojarsk – 4. mai 2011 Novosibirsk) oli nõukogude parteifunktsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär 1985–1990, rahvuselt venelane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Georgi Aljošin
Georgi Kedrov
Georgi Tihhonovitš Kedrov (1907 – 1987) oli Nõukogude Liidu ja Eesti NSV kommunistlik parteitegelane ja poliitik.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Georgi Kedrov
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Glasnost
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Indrek Toome
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Inglismaa
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Isemajandava Eesti ettepanek
Jaan Poska tänav
Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jaan Poska tänav
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jüri Uluots
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jõhvi
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Johannes Käbin
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Jossif Stalin
Kaadripoliitika
Kaadripoliitika – üldtähenduses: inimeste käsitlemine tööalase või ühiskondliku reservina või võimalusena neid kasutada mingil erialal või ametikohal; inimeste suunamine või lubamine võimu juurde, ametitesse, erialadele.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kaadripoliitika
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kaitseliit
Karl Kortelainen
Karl Kortelainen (vene Карл Ефремович Кортелайнен; 1. aprill 1930 Väike-Estonia küla, Kemerovo oblast – 3. mai 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ning riikliku julgeoleku organite töötaja ja piirivalvur.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Karl Kortelainen
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Karl Vaino
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja KGB
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kolmas riik
Kurt Ingerman
Kurt Ingerman (sündinud 16. märtsil 1935 Leningradis) on endine tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organi Glavlit juht Eesti NSV-s. Ta oli sellel ametikohal 1983.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Kurt Ingerman
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Lääne-Eesti saarestik
Leonid Brežnev
Leonid Iljitš Brežnev (vene keeles Леонид Ильич Брежнев Leonid Iljitš Brežnev; ukraina keeles Леонід Ілліч Брежнєв; 19. detsember 1906 Kamjanske, Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang (tänapäeval Dnipropetrovski oblast), Ukraina, Venemaa keisririik – 10.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Leonid Brežnev
Leonid Lentsman
Leonid Lentsman (vene keeles Ленцман Леонид Николаевич) (10. detsember 1912 Simferopol Tauria kubermang – 1996 Peterburi Venemaa) oli Nõukogude partei- ja riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär ideoloogilise kasvatustöö alal.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Leonid Lentsman
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Loomeliitude ühispleenum
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Mati Graf
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsiküüditamine
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsipleenum
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Märtsipommitamine
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Metsavennad
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Mihhail Gorbatšov
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva jõgi
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva lahing (1944)
Narvataguse
Eesti koos Narvatagusega 1925. aastal Narvataguse oli Tartu rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narvataguse
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territooriumi vallutamine ning nõukogude võimu ja Eesti Töörahva Kommuuni režiimi kehtestamine vallutatud piirkondades.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikita Hruštšov
Nikolai Gorlinski
Nikolai Gorlinski (vene keeles Горлинский Николай Дмитриевич; 1907 Poltava kubermang – 1965 Moskva) oli nõukogude sõjaväelane, riigiametnik, kindralleitnant.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Gorlinski
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Karotamm
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP 20. kongress
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP Keskkomitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
Otto Tief
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Otto Tief
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Otto Tiefi valitsus
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pagari tänav
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Paldiski
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Põhiseadus
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Perestroika
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Petserimaa
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pikk Hermann
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Porkuni lahing
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee
Putki lahing
Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Putki lahing
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rahvarinne
Raua tänav
Raua tänav on tänav Tallinna kesklinnas, Raua asumis.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Raua tänav
Rein Ristlaan
Rein Ristlaan (kuni 1936. aastani Ritsland; 27. aprill 1933 Tallinn – 31. detsember 2007) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning keemik.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rein Ristlaan
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Riigikogu
Roosikrantsi tänav
Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Roosikrantsi tänav
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rootsi
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Ruhnu
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saaremaa
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944)
Sergei Sazonov
Sergei Sazonov (17. september/30. september 1907 Naro-Fominsk, Moskva kubermang – 26. aprill 1994 Moskva) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei tegelane, Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee 2.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sergei Sazonov
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Setomaa
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimäed
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sinimägede lahing
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sulaaeg
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tannenbergi liin
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu lahing (1944)
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartumaa
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vaino Väljas
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vaivara
Valter Klauson
Valter Klauson (venepäraselt Вальтер Иванович Клаусон; 20. detsember 1913 vkj/ 2. jaanuar 1914 Tolmatšovo, Preobraženski lähedal, Luuga maakond, Peterburi kubermang – 5. detsember 1988 Moskva, NSV Liit) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Valter Klauson
Vassili Kossov
Vassili Kossov (vene keeles Косов Василий Владимирович; 10. märts 1910 Urjupinskaja Doni väe oblast – 11. aprill 1996 Jekaterinburg) oli Nõukogude parteifunktsionäär ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär aastail 1950–1953, rahvuselt venelane.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vassili Kossov
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venemaa
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venestamine
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Virumaa
Vladimir Penart
Vladimir Penart (10. detsember 1925 – 1. september 2015) oli Eesti NSV Siseministeeriumi töötaja.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vladimir Penart
16. november
16.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 16. november
18. armee (Wehrmacht)
18.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 18. armee (Wehrmacht)
18. september
18.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 18. september
19. detsember
19.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 19. detsember
1944
1944.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1944
1949
1949.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1949
1950
1950.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1950
1951
1951.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1951
1956
1956.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1956
1960. aastad
1960.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1960. aastad
1970. aastad
1970.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1970. aastad
1978
1978.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1978
1980
1980.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1980
1980. aastad
1980.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1980. aastad
1985
1985.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1985
1987
1987.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1987
1988
1988.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1988
1989
1989.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1989
1991
1991.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1991
1992
1992.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1992
1994
1994.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1994
1995
1995.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 1995
20. august
20.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 20. august
20. eesti diviis
20.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 20. eesti diviis
22. september
22.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 22. september
25. august
25.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. august
25. märts
25.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. märts
25. november
25.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 25. november
26. detsember
26.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 26. detsember
26. juuli
26.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 26. juuli
28. jaanuar
28.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 28. jaanuar
29. jaanuar
29.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 29. jaanuar
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 300. Eriotstarbeline Diviis
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 40 kiri
7. oktoober
7.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 7. oktoober
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja 8. Eesti Laskurkorpus
Tuntud ka kui Kolmas Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944-1992).