Sisukord
167 suhted: Aadlimatrikkel, Alatõr, Aleksandr Menšikov, Aleksei Petrovitš, Anna Ivanovna, Anton thor Helle, Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel), Arhangelsk, Arhimandriit, Armulaua sakrament, Astrahan, August II, Austria, Ülemsalanõukogu, Beringi väin, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Burchard Christoph von Münnich, Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, David Samoilov, Dolgorukov, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Elisabet, Epigramm, Epitaaf (kunst), Feofan Prokopovitš, Fjodor Apraksin, Frederik IV, Fredrik I, Galeer, Generalissimus, George II, Golitsõn, Heinrich Johann Friedrich Ostermann, Henri Troyat, Hernhuutlus, Hiina, Hispaania, Homoseksuaalsus, Itaalia, Ivan Jurjevitš Trubetskoi, Ivan V, Jelgava, Jevdokija Lopuhhina, Juliuse kalender, Kalvinism, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Karl VI, ... Laienda indeks (117 rohkem) »
- Romanovid
- Sündinud 1715
- Surnud 1730
- Venemaa keisrid
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Vaata Peeter II ja Aadlimatrikkel
Alatõr
Alatõr (tšuvaši Улатӑр, ersa Ратор) on linn Venemaa Tšuvaši Vabariigis, Alatõri rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Alatõr
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23.
Vaata Peeter II ja Aleksandr Menšikov
Aleksei Petrovitš
Aleksei Petrovitš. Portree autor Johann Gottfried Tannauer Aleksei Petrovitš (vene Алексе́й Петро́вич; 28. veebruar (vkj 18. veebruar) 1690 Preobraženskoje – 7. juuli (vkj 26. juuni) 1718 Peterburi) oli Moskva tsaaririigi troonipärija, keiser Peeter I ja tema esimese abikaasa Jevdokija Lopuhhina poeg.
Vaata Peeter II ja Aleksei Petrovitš
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Vaata Peeter II ja Anna Ivanovna
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Vaata Peeter II ja Anton thor Helle
Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Anton Ulrich (4. oktoober 1633 Hitzacker – 27. märts 1714 Salzdahlum) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1704 kuni oma surmani.
Vaata Peeter II ja Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Arhangelsk
Arhimandriit
Arhimandriit tähendab etümoloogiliselt kloostri ülemat (kreeka keeles ἀρχιμανδρίτης archimandritēs.
Vaata Peeter II ja Arhimandriit
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Vaata Peeter II ja Armulaua sakrament
Astrahan
Astrahan on linn Venemaa lõunaosas, Astrahani oblasti keskus.
Vaata Peeter II ja Astrahan
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Peeter II ja August II
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Peeter II ja Austria
Ülemsalanõukogu
Ülemsalanõukogu (ka Kõrgeim Salanõukogu, vene keeles Верхо́вный та́йный сове́т) oli aastatel 1726–1730 kõrgeim nõuandev riigivõimuorgan Venemaa keisririigis.
Vaata Peeter II ja Ülemsalanõukogu
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Vaata Peeter II ja Beringi väin
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Peeter II ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Vaata Peeter II ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Burchard Christoph von Münnich
Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Vaata Peeter II ja Burchard Christoph von Münnich
Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel Charlotte Christine Sophie (28. august 1694 – 2. november (vkj 22. oktoober) 1715) oli Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna printsess ja Moskva tsaaririigi troonipärija Aleksei Petrovitši abikaasa.
Vaata Peeter II ja Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
David Samoilov
David Samoilov (kodanikunimega David Samoilovitš Kaufman; 1. juuni 1920 Moskva – 23. veebruar 1990 Tallinn) oli vene keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija.
Vaata Peeter II ja David Samoilov
Dolgorukov
Dolgorukov ehk Dolgoruki, ladinapäraselt Dolgoruky (vene keeles Долгоруков ehk Долгорукий) on vene vürstisuguvõsa, üks Obolenski suguvõsa kõrvalharu.
Vaata Peeter II ja Dolgorukov
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Vaata Peeter II ja Eestimaa konsistoorium
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Peeter II ja Eestimaa kubermang
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Peeter II ja Eestimaa rüütelkond
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Peeter II ja Elisabet
Epigramm
Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust.
Vaata Peeter II ja Epigramm
Epitaaf (kunst)
Mustpeade vennaskonna epitaaf Tallinna Linnamuuseumis Epitaaf on surnu mälestuseks kirikuruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga.
Vaata Peeter II ja Epitaaf (kunst)
Feofan Prokopovitš
Feofan Prokopovitš Feofan Prokopovitš (ilmaliku nimega Eleazar või Elisej; 18. juuni 1681 – 19. september 1736) oli Ukraina päritolu Vene Õigeusu Kiriku kõrgvaimulik (prelaat), filosoof, kirjanik, poeet, matemaatik, riigimees ja teoloog.
Vaata Peeter II ja Feofan Prokopovitš
Fjodor Apraksin
Fjodor Matvejevitš Apraksin, 19. sajand. Ermitaaž (Peterburi) Krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin (vene keeles Федор Матвеевич Апраксин) (27. oktoober 1661 – 10. november 1728 Moskva) oli Venemaa sõjaväelane ja riigimees, Peeter I lähikondlane ja Vene laevastiku looja, aastatel 1700–1707 Vene Admiraliteedi ülem, 1708 Vene laevastiku kindraladmiral, 1717 Admiraliteedikolleegiumi president ja Soome tsiviilkuberner, Eestimaa kindralkuberner 1719–1728, alates 1723 Baltimere Laevastiku ülem.
Vaata Peeter II ja Fjodor Apraksin
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Peeter II ja Frederik IV
Fredrik I
Fredrik I Fredrik I oli Rootsi kuningas.
Vaata Peeter II ja Fredrik I
Galeer
Prantsuse galeer Galeer (itaalia sõnast galera) on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev, mida kasutati alates 2. aastatuhandest eKr kuni 18. sajandini peamiselt sõja-, aga ka kaubalaevana.
Vaata Peeter II ja Galeer
Generalissimus
Generalissimus on kõrgeim sõjaväeline auaste, aunimetus või ametinimetus mõnes riigis.
Vaata Peeter II ja Generalissimus
George II
George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.
Vaata Peeter II ja George II
Golitsõn
Golitsõn (vene keeles Голицын, prantsuse keeles Galitzine) on Leedu päritolu aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Vaata Peeter II ja Golitsõn
Heinrich Johann Friedrich Ostermann
Heinrich Johann Friedrich Ostermann (vene keeles Aндрей Иванович Остерман – Andrei Ivanovitš Osterman; 30. mai 1686 Bochum, Vestfaal – 1747 Berjozovo, Siber) oli saksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane, krahv.
Vaata Peeter II ja Heinrich Johann Friedrich Ostermann
Henri Troyat
Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.
Vaata Peeter II ja Henri Troyat
Hernhuutlus
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Vaata Peeter II ja Hernhuutlus
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Peeter II ja Hiina
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Peeter II ja Hispaania
Homoseksuaalsus
Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.
Vaata Peeter II ja Homoseksuaalsus
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Peeter II ja Itaalia
Ivan Jurjevitš Trubetskoi
Ivan Jurjevitš Trubetskoi Ivan Jurjevitš Trubetskoi (Иван Юрьевич Трубецкой; 28. juuni (18. juuni) 1667 – 27. jaanuar (17. jaanuar) 1750) oli Vene tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, kindralfeldmarssal.
Vaata Peeter II ja Ivan Jurjevitš Trubetskoi
Ivan V
Ivan V Ivan V Romanov (6. september 1666 – 8. veebruar 1696) oli Vene tsaar ja Peeter I oli tema kaasvalitseja 1682–1696.
Vaata Peeter II ja Ivan V
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Peeter II ja Jelgava
Jevdokija Lopuhhina
Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina. Maali autor on XVIII sajandi tundmatu vene kunstnik Jevdokija Fjodorovna (Евдокия Фёдоровна; sünninimi Avdotja Illarionovna Lopuhhina (Авдотья Илларионовна Лопухина); 9. august (vkj. 30. juuli) 1669 – 7. september (vkj.
Vaata Peeter II ja Jevdokija Lopuhhina
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Peeter II ja Juliuse kalender
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Peeter II ja Kalvinism
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Vaata Peeter II ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Vaata Peeter II ja Karl VI
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Vaata Peeter II ja Katariina I
Kjahta
Kjahta (vene keeles Кя́хта, burjaadi keeles Хяагта хот, mongoli keeles Хиагт хот) on Venemaal Burjaatias Mongoolia piiri ääres asuv linn, Kjahta rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Kjahta
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Peeter II ja Kopenhaagen
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Peeter II ja Krahv
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Peeter II ja Kuramaa hertsogiriik
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Peeter II ja Liivimaa kubermang
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Peeter II ja Liivimaa rüütelkond
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Vaata Peeter II ja Louis XIV
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Vaata Peeter II ja Louis XV
Ludwig Rudolf
Ludwig Rudolf (22. juuli 1671 – 1. märts 1735) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1731 kuni oma surmani.
Vaata Peeter II ja Ludwig Rudolf
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Peeter II ja Luterlus
Magistraat
Magistraat oli kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal.
Vaata Peeter II ja Magistraat
Maneež
Treeningmaneež Maneež on koht, kus treenitakse hobuseid, viiakse läbi ratsatunde ja korraldatakse võistlusi.
Vaata Peeter II ja Maneež
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Peeter II ja Maria Theresia
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Peeter II ja Marssal
Mihhail Golitsõn (1675−1730)
Mihhail Mihhailovitš Golitsõn Vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõn (1675–1730) oli Venemaa sõjaväelane, Põhjasõja väejuht ja Granhamni merelahingu võitja.
Vaata Peeter II ja Mihhail Golitsõn (1675−1730)
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Peeter II ja Moskva
Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Moskva ja kogu Venemaa patriarh (lühidalt ka Moskva patriarh; vene keeles ПатриархМосковский и всея Руси) on Vene Õigeusu Kiriku eestseisja tiitel alates aastast 1589.
Vaata Peeter II ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Moskva jõgi
Moskva jõgi on jõgi Euroopas.
Vaata Peeter II ja Moskva jõgi
Moskva Kreml
Moskva Kreml (vene keeles Московский Кремль) on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv kindlustus (kreml).
Vaata Peeter II ja Moskva Kreml
Moskva Peaingli katedraal
Peaingli katedraal (vene keeles Архангельский собор) on Moskva Kremlis asuv peaingel Miikaelile pühitsetud õigeusu pühakoda.
Vaata Peeter II ja Moskva Peaingli katedraal
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Peeter II ja Moskva tsaaririik
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Peeter II ja Osmanite riik
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Vaata Peeter II ja Püha Andreas Esmakutsutu orden
Pühim Valitsev Sinod
Pühim Valitsev Sinod (vene keeles Святейший Правительствующий Синод) oli aastatel 1721–1917 Venemaa keisririigis tegutsenud õigeusu kiriku kõrgeim kiriklik-riiklik valitsusorgan. Pühim Valitsev Sinod (esialgne nimetus Vaimulik Kolleegium) asutati 25.
Vaata Peeter II ja Pühim Valitsev Sinod
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Peeter II ja Põhjasõda
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Peeter II ja Peeter I
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Peeter II ja Peeter III
Peeter-Pauli kindlus
Vaade kindlusele õhust (2006) Peeter-Pauli katedraal Peeter-Pauli kindlus (vene keeles Петропавловская крепость) on kindlus Venemaal Peterburis Jänesesaarel.
Vaata Peeter II ja Peeter-Pauli kindlus
Penza
Penza (varasem eestikeelne nimekuju Pensa; vene Пенза) on linn Venemaal, Penza oblasti keskus.
Vaata Peeter II ja Penza
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Peeter II ja Peterburi
Petseri klooster
Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.
Vaata Peeter II ja Petseri klooster
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Peeter II ja Piibel
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Peeter II ja Poola
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Peeter II ja Prantsusmaa
Qingi dünastia
Qingi dünastia (ka Mandžu dünastia) oli Hiina viimane keisridünastia, mis valitses aastatel 1644–1912.
Vaata Peeter II ja Qingi dünastia
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Vaata Peeter II ja Rõuged
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Peeter II ja Regent
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Peeter II ja Riia
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata Peeter II ja Romanovid
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Peeter II ja Rootsi
Rostov
Rostov (vene Ростов, rööpnimi Ростов-Ярославский; 12.–17. sajandil Ростов-Великий) on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Rostovi rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Rostov
Russiinid
Russiinid rahvarõivais Russiinid, ka ruteenid või rusnakid (endanimetus Русины ja Руснаки) on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides.
Vaata Peeter II ja Russiinid
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Peeter II ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Peeter II ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Peeter II ja Saksimaa kuurvürstiriik
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Peeter II ja Schleswig
Simbirski kubermang
Simbirski kubermang (aastast 1924 Uljanovski kubermang) oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Vaata Peeter II ja Simbirski kubermang
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Peeter II ja Suurbritannia
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Peeter II ja Suurvürst
Suzdal
Suzdal (vene Суздаль) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Suzdali rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Suzdal
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Peeter II ja Taani
Tobolsk
Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.
Vaata Peeter II ja Tobolsk
Torgau
Torgau on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal Elbe kaldal, Põhja-Saksi kreisi halduskeskus.
Vaata Peeter II ja Torgau
Tver
Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.
Vaata Peeter II ja Tver
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Peeter II ja Ukraina
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Peeter II ja Ungari
Vassili saar
Asukoha skeem Vassili saar (vene keeles Васильевский остров, soome keeles Hirvisaari) on saar Neeva suudmes Peterburis (omaette linnaosa), piirneb Läänemere ning Suure ja Väikese Neevaga.
Vaata Peeter II ja Vassili saar
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Peeter II ja Vene Õigeusu Kirik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Peeter II ja Vene keel
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Peeter II ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Peeter II ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Vaata Peeter II ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Peeter II ja Viiburi
Vitus Bering
Vitus Bering Vitus Jonassen Bering (kasutatud ka nimekuju Behring; august 1681 Horsens – 19. detsember 1741 Beringi saar, Kamtšatka poolsaare lähedal) oli Taanis sündinud Vene meresõitja.
Vaata Peeter II ja Vitus Bering
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Peeter II ja Vojevood
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Vaata Peeter II ja Vojevoodkond
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Peeter II ja Volga
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Peeter II ja Welfid
11. detsember
11.
Vaata Peeter II ja 11. detsember
14. veebruar
14.
Vaata Peeter II ja 14. veebruar
15. aprill
15.
Vaata Peeter II ja 15. aprill
15. veebruar
15.
Vaata Peeter II ja 15. veebruar
16. veebruar
16.
Vaata Peeter II ja 16. veebruar
17. jaanuar
17.
Vaata Peeter II ja 17. jaanuar
17. mai
17.
Vaata Peeter II ja 17. mai
17. september
17.
Vaata Peeter II ja 17. september
1709
1709.
Vaata Peeter II ja 1709
1711
1711.
Vaata Peeter II ja 1711
1714
1714.
Vaata Peeter II ja 1714
1715
1715.
Vaata Peeter II ja 1715
1718
1718.
Vaata Peeter II ja 1718
1719
1719.
Vaata Peeter II ja 1719
1722
1722.
Vaata Peeter II ja 1722
1725
1725.
Vaata Peeter II ja 1725
1727
1727.
Vaata Peeter II ja 1727
1728
1728.
Vaata Peeter II ja 1728
1729
1729.
Vaata Peeter II ja 1729
1730
1730.
Vaata Peeter II ja 1730
1739
1739.
Vaata Peeter II ja 1739
1740
1740.
Vaata Peeter II ja 1740
1751
1751.
Vaata Peeter II ja 1751
1759
1759.
Vaata Peeter II ja 1759
1761
1761.
Vaata Peeter II ja 1761
1783
1783.
Vaata Peeter II ja 1783
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Peeter II ja 18. sajand
19. september
19.
Vaata Peeter II ja 19. september
1986
1986.
Vaata Peeter II ja 1986
2. august
2.
Vaata Peeter II ja 2. august
2. juuli
2.
Vaata Peeter II ja 2. juuli
2. oktoober
2.
Vaata Peeter II ja 2. oktoober
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Peeter II ja 2001
2012
2012.
Vaata Peeter II ja 2012
2013
2013.
Vaata Peeter II ja 2013
22. veebruar
22.
Vaata Peeter II ja 22. veebruar
23. oktoober
23.
Vaata Peeter II ja 23. oktoober
28. jaanuar
28.
Vaata Peeter II ja 28. jaanuar
28. mai
28.
Vaata Peeter II ja 28. mai
29. august
29.
Vaata Peeter II ja 29. august
3. detsember
3.
Vaata Peeter II ja 3. detsember
30. jaanuar
30.
Vaata Peeter II ja 30. jaanuar
30. november
30.
Vaata Peeter II ja 30. november
31. august
31.
Vaata Peeter II ja 31. august
4. mai
4.
Vaata Peeter II ja 4. mai
5. juuni
5.
Vaata Peeter II ja 5. juuni
6. september
6.
Vaata Peeter II ja 6. september
8. märts
8.
Vaata Peeter II ja 8. märts
Vaata ka
Romanovid
- Aleksei I Mihhailovitš
- Aleksei Petrovitš
- Anna Ivanovna
- Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
- Elisabet
- Fjodor III
- Ivan V
- Jevdokija Lopuhhina
- Katariina I
- Mihhail I Fjodorovitš
- Peeter I
- Peeter II
- Romanovid
- Sofja Aleksejevna
Sündinud 1715
- Christian Fürchtegott Gellert
- Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
- Peeter II
- Robert-François Damiens
Surnud 1730
- Árni Magnússon
- Benedictus XIII
- Carl Schultén
- Frederik IV
- Leonardo Vinci
- Lin Yining
- Mihhail Golitsõn (1675−1730)
- Olivier Levasseur
- Peeter II
Venemaa keisrid
- Aleksander I
- Aleksander II
- Aleksander III
- Ivan VI
- Mihhail Aleksandrovitš
- Nikolai I
- Nikolai II
- Paul I
- Peeter I
- Peeter II
- Peeter III
- Venemaa keiser