Sisukord
266 suhted: Aarne Võting, Adjutant, Advokaat, Ajakirjandus, Alamkapten, Alūksne, Allohvitser, Amnestia, Anrep, Antant, Asutav Kogu, August Schönberg, Aurik, Avameri, Avangard, Ļaudona, Balti jaam, Baltimaad, Bolševikud, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Cesvaine, Cesvaine mõis, Christian X, Daugava, Demobilisatsioon, Doktor, Dzelzava, Eesti, Eesti Abistamise Peatoimkond, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti kaitseminister, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti mark, Eesti Rahvavägi, Einar Lundborg, Elmar Kirotar, Ernst Emil Holstein, Eskadron, Friedrich-Karl Pinka, Galgauska mõis, Gümnaasium, Gulbene, Gustav Jonson, Hanko, Hauasammas, Helsingi, Herbert Raidna, Herman Maim, Hurda (Rõuge), Husaar, ... Laienda indeks (216 rohkem) »
- Eesti Vabadussõda
- Eesti väeüksused
- Läti Vabadussõda
Aarne Võting
Aarne Võting (30. november 1905 Maasi vald, Saaremaa – 24. juuli 1994 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Aarne Võting
Adjutant
Mihhail Andrejevitš Miloradovitš ja tema adjutant Fjodor Nikolajevitš Glinka Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Adjutant
Advokaat
Advokaat Suurbritannias (XX sajand) Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Advokaat
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ajakirjandus
Alamkapten
Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Alamkapten
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Alūksne
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Allohvitser
Amnestia
Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Amnestia
Anrep
Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Anrep
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Antant
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Asutav Kogu
August Schönberg
August Schönberg VR I/3 (21. aprill 1892 Paenasti vald, Viljandimaa – 10. detsember 1956 Malmö) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja August Schönberg
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Aurik
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Avameri
Avangard
Avangard ehk eelvägi (prantsuse keeles avant-garde) on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Avangardis kasutatakse tavaliselt väeosade luureüksuseid või suuremaid väeosi, mille tegevust koordineerivad luureüksused.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Avangard
Ļaudona
vene õigeusu kirik Ļaudona (kuni 1926. aastani Liograde) on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Ļaudona valla halduskeskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ļaudona
Balti jaam
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Balti jaam
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Baltimaad
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Bolševikud
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Carl Gustaf Emil Mannerheim
Cesvaine
Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Cesvaine
Cesvaine mõis
Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Cesvaine mõis
Christian X
Christian X Christian X oma abikaasaga Christian X (26. september 1870 Charlottenlundi loss – 20. aprill 1947 Amalienborgi loss, Kopenhaagen) oli 1912.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Christian X
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Daugava
Demobilisatsioon
Demobilisatsioon (prantsuse sõnast démobilisation) ehk demobiliseerimine on protsess, mille käigus riigi relvajõud, majandus ja riigiinstitutsioonid viiakse sõjaseisukorrast rahuolukorda.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Demobilisatsioon
Doktor
Doktor (ladinakeelsest sõnast doctor 'õpetaja') on tänapäeval mitmes tähenduses kasutatav tiitel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Doktor
Dzelzava
Dzelzava on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas, Dzelzava valla halduskeskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Dzelzava
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti
Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Abistamise Peatoimkond ka Eesti Avitamise Peakomitee (soome Viron Avustamisen Päätoimikunta (Pääkomitea), rootsi Centralkomittén för Estlands Undsättning) oli 20. detsembril 1918 asutatud Soome Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon, mis tegeles Eesti abistamisega Vabadussõja ajal.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti kaitseminister
Kaitseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Kaitseministeeriumi ning vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti kaitseminister
Eesti Kirjanike Kooperatiiv
Kirjastuse logo Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli aastatel 1950–1994 Rootsis Lundis tegutsenud kirjastus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti Kirjanike Kooperatiiv
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti mark
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eesti Rahvavägi
Einar Lundborg
Einar Paul Albert Muni Lundborg (5. aprill 1896 Kolkata – 27. jaanuar 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane (kapten) ja lendur.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Einar Lundborg
Elmar Kirotar
Elmar Johann Kirotar VR II/3 (22. aprill 1899 Loona vald – 17. september 1985 Solna, Rootsi) oli Eesti diplomaat.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Elmar Kirotar
Ernst Emil Holstein
Krahv Ernst Emil Holstein VR II/3 (13. aprill 1901 Kopenhaagen – 17. september 1928 Tallinn) oli Taani ja Eesti sõjaväelane (nooremleitnant), Richard Gustav Borgelini adjutant Eesti Vabadussõjas Taani vabatahtlike kompanii koosseisus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ernst Emil Holstein
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Eskadron
Friedrich-Karl Pinka
Friedrich-Karl Pinka (18. oktoober 1895 Murikatsi, Kärstna/Tuhalaane, Viljandimaa – 16. jaanuar 1942 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Scoutspataljoni esimene ülem.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Friedrich-Karl Pinka
Galgauska mõis
Galgauska mõis (saksa keeles Golkowsky, läti keeles Galgauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Galgauska mõis
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Gümnaasium
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Gulbene
Gustav Jonson
Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 15. mai 1942 Saratov, NSV Liit) oli Vene, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Gustav Jonson
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Hanko
Hauasammas
Perekond Maureri hauasammas Tallinna Rahumäe kalmistul (arhitekt Aleksandr Vladovski, graniit) Hauasammas ehk hauamonument (ka) on hauda ehtiv mälestusmärk.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Hauasammas
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Helsingi
Herbert Raidna
Herbert Voldemar Raidna VR II/3 (kuni 1936 Herbert Voldemar Freiberg; 23. märts 1897 Koigi mõis, Järvamaa – 29. juuni 1942 Norillag, Norilsk hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Herbert Raidna
Herman Maim
Herman(n) Maim (8. aprill (vkj) / 20. aprill 1894 Tartu – 21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Herman Maim
Hurda (Rõuge)
Hurda on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Hurda (Rõuge)
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Husaar
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ida
Insener
Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur, ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib ehitustarindeid või tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja korraldab nende valmistamist.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Insener
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Irboska
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jaan Maide
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jaan Soots
Jakob Munner
Jakob Munner VR II/3 (26. jaanuar 1895 Kuigatsi vald, Valgamaa – 7. märts 1936) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jakob Munner
Jalaväekompanii
Jalaväekompanii on jalaväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu kuuluv kompanii.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jalaväekompanii
Jalaväelane
Jalaväelane on traditsiooniline sõjaväelane, kes tegutseb lahingus peamiselt jalgsi või suuskadel liikudes käsirelvaga.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jalaväelane
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jalavägi
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jalgpall
Jaungulbene
Jaungulbene on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonna Jaungulbene vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jaungulbene
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jäämurdja
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jēkabpils
Jens Christian Johansen
Jens Christian Johansen (1868 Slagelse, Taani – 29. jaanuar 1929 Tallinn) oli taani maaparandusinsener ja Taani aupeakonsul Eestis aastatel 1918–1929.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Jens Christian Johansen
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Johan Laidoner
Johannes Grant
Kapten Johannes Grant Johannes Grant VR II/3 (24. august 1890 Orajõe, Pärnumaa – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Vabadussõja võitleja.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Johannes Grant
Johannes Orasmaa
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Johannes Orasmaa
Juhkentali
Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Juhkentali
Kaevik
Kaevik Somme'i lahingu ajal Vana kaevikuliin Mustoja maastikukaitsealal Kaevik (inglise keeles trench) on pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kaevik
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kaitseväe peastaap
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kana
Kannel (kultuurimaja)
Kannel on kultuurimaja Võrus aadressil Liiva 13.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kannel (kultuurimaja)
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kapten
Kar 98k
Karabiner 98 (Kar98; K98) on poltlukuga 7,92x57 mm Mauser padrunit kasutav vintpüss.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kar 98k
Kasarm
Tondi 55 ja 57 (1915–1916) Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm Teist maailmasõda; keskel söökla. Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kasarm
Käsigranaat
M67 käsigranaat Käsigranaat on kerge (0,5–1,2 kg), sihtmärgile käsitsi heidetav lõhkekeha, mille viitsütik käivitub pärast kaitsesplindi eemaldamist, on mõeldud lähialal kasutamiseks.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Käsigranaat
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kõrts
Kergekuulipilduja
FN Minimi on NATO riikides üks levinumaid kergekuulipildujaid Vabadussõjas Kergekuulipilduja on üksiklaskuri õlale või harkjalale toetatav kuulipilduja, mille kaliiber on enamasti 5,45–5,56 mm.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kergekuulipilduja
Kiiver
Jalgratturikiivrit kandev naine Kiivrite kandmine maa-aluses kaevanduses Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kiiver
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kindral
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kindralmajor
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Koer
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kolonel
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kolonelleitnant
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kompanii
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kopenhaagen
Kornet (auaste)
Kornet (prantsuse cornette) oli ratsaväe lipniku sõjaväeline auaste.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kornet (auaste)
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Krahv
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Krustpils
Kunda tsemenditehas
Tsemendivabrik 1910. aastal Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed Kunda tsemenditehase pudelahi Kunda tsemenditehas (ka Kunda tsemendivabrik) on endine tsementi tootnud tehas Lääne-Viru maakonnas Kundas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Kunda tsemenditehas
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Landesveeri sõda
Laskemoon
Suurekaliibrilise kuulipulduja laskemoon Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal (munitsioon): padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Laskemoon
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lääne-Euroopa
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lääs
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Läti
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Läti Vabadussõda
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lühend
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lõuna
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lehm
Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm Eesti Maaülikooli laudas. Lehm on vähemalt korra poeginud emane koduveis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lehm
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Leitnant
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lipnik
Litene mõis
Litene mõis (saksa keeles Lettin, läti keeles Litenes muiža, eesti keeles ka Liitina mõis) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Litene mõis
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Loodearmee
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Lund
Madona
Madona on linn Lätis Vidzemes, Madona piirkonna keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Madona
Madsen (kuulipilduja)
Madseni kuulipilduja. Madseni kergekuulipilduja leiutas Taani sõjaväelane (siis kapten) Herman Madsen 1879.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Madsen (kuulipilduja)
Marmelaad
Marmelaad on magus kondiitritoode, mis on valmistatud mahlast, puuvilja viljalihast ja -koorest, puuvilja- või marjapüreest, suhkrust ja veest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Marmelaad
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Merevägi
Mihkel Kattai
Mihkel Kattai (12. juuli 1893 Põlva vald, Võrumaa – 5. oktoober 1950 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Mihkel Kattai
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Mobilisatsioon
Mossin-Nagant
Vintpüss Mossin M1891/30 pisi Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant, vene трёхлинейная винтовка образца 1891 года – trjohlineinaja vintovka obraztsa 1891 goda, hiljem (1924) vintovka Моsina, ka kolmeliinine vintpüss (трёхлинейка- trjohlineika)) on poltlukuga (ehk riivlukuga) vintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee relvastuses 1940.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Mossin-Nagant
Munder
Praha linnuse valvur 2008. aastal Munder on sõjaväelise või paramilitaarse organisatsiooni liikme auastmetunnustega vormiriietus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Munder
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Narva maantee (Tallinn)
Nõukogude Läti armee
Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Nõukogude Läti armee
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Nõukogude Venemaa
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Norra
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ohvitser
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Olion
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Org
Oskar Kallas
Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893) Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla, Saaremaa – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Oskar Kallas
Oskar Pajusoo
Oskar Pajusoo VR II/3 (kuni 1936. aastani Oskar Pajusson; 4. oktoober 1895 Tallinn – 29. oktoober 1942 Norillag) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Oskar Pajusoo
Oskari Wilho Louhivuori
Oskari Wilho Louhivuori (18. september 1884 – 1. juuli 1953) oli Soome poliitik ja haritlane.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Oskari Wilho Louhivuori
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ostrov
Paat
Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Paat
Parempoolsus
Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Parempoolsus
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Pataljon
Pedetsi jõgi
Pedetsi (läti keeles Pededze) on jõgi Eestis ja Lätis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Pedetsi jõgi
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Pihkva
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Polkovnik
Pontoon
Pontoon Amsterdamis Pontoon (prantsuse keeles ponton.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Pontoon
Porhov
Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Porhov
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Prantsuse keel
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Professor
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Punaarmee
Purka
Purka on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Purka
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Raba
Rahvusvahelised veed
Rahvusvahelised veed (tumesinisega) Rahvusvahelised veed (ka eksterritoriaalveed, välisveed) on rahvusvahelise mereõiguse kohaselt veealad, mis jäävad väljapoole rannikuriikide jurisdiktsioonile alluvaid territoriaalvesi.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rahvusvahelised veed
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ratsarügement
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rügement
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rõuge
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rõuged
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rēzekne
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Relv
Richard Gustav Borgelin
Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning – 8. detsember 1966 Kopenhaagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Richard Gustav Borgelin
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Riia tänav
Riia–Pihkva maantee
Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7) on Lätit, Eestit ja Venemaad läbiva maantee Eesti piiridesse jääva osa.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Riia–Pihkva maantee
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rittmeister
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rootsi
Rootsi vabatahtlike kompanii
Rootsi vabatahtlike kompanii ehk Rootsi Vabakorpus Eestis (ka Rootsi vabatahtlike korpus; rootsi keeles Svenska kåren i Estland) oli Eesti Rahvaväe koosseisu kuulunud jalaväekompanii Eesti Vabadussõjas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Rootsi vabatahtlike kompanii
Saatkond
Saatkond on suursaatkonnast madalama staatusega diplomaatilise esinduse aste, mille tööd juhib saadik.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Saatkond
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sõdur (ajakiri)
Sõjaväeline distsipliin
Sõjaväeline distsipliin (Eesti kaitseväes.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sõjaväeline distsipliin
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sõjavägede Ülemjuhataja
Scoutspataljon
Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Scoutspataljon
Seersant
Eesti maaväe seersandi õlak Seersant (inglise keeles sergeant) on sõjaväeline auaste, tuntumaid ja kasutatavamaid allohvitseriauastmeid maailmas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Seersant
Sekretär
Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sekretär
Seljak
Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik (vaadatud 27.08.2016).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Seljak
Siegfried Pinding
Siegfried Pinding 1922. aastal Siegfried Leopold Theodor Pinding VR I/2 ja VR II/2 (20. juuni 1877 Tallinn – 16. juuli 1931 Tartu) oli Vene ja Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Siegfried Pinding
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Siga
Siiam
Siiam (tai สยาม (Sayam)) on Tai vana nimi, mida maa kandis 24. juunini 1939 ja 1945.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Siiam
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sild
Sita raudteejaam
Sita raudteejaam on endine raudteejaam Ieriķi–Gulbene–Abrene raudteel Balvi piirkonna Kubuli vallas, Balvist veidi maad lääne pool Sita jõe kaldal.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sita raudteejaam
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Skandinaavia
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Soo
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Soome
Soome kodusõda
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Soome kodusõda
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Soome mark
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Sotsialism
Suur Munamägi
Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suur Munamägi
Suur Tõll (laev)
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suur Tõll (laev)
Suurõ-Ruuga
Suurõ-Ruuga on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suurõ-Ruuga
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suurbritannia
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suurtükipatarei
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Suurtükivägi
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani keel
Taani kroon
Taani kroon on Taanis ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani kroon
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani kuningas
Taani lipp
20px Taani rahvuslipp. Proportsioonid 28:37. Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani lipp
Taani Punase Risti ambulatoorium
Taani Punase Risti ambulatoorium ehk Taani Punase Risti ambulants (kuningas Valdemar II auks ka Valdemar II Võitja ambulants; taani keeles Valdemar Sejr Ambulancen) oli 1919.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Taani Punase Risti ambulatoorium
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tallinn
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tallinna sadam
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tartu
Tartu raudteejaam
Tartu raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tartu raudteejaam
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tüüfus
Tiigi tänav (Tartu)
Tiigi tänava algus, vasakul Tartu Ülikooli raamatukogu Tiigi tänava lõpp Vaksali tänaval Tiigi tänav on tänav Tartus.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tiigi tänav (Tartu)
Tormijooks
Tšiili Vabadussõjas kujutav maal Tormijooks on lahingumanööver, milles võitlejad tungivad lähivõitluseks võimalikult kiiresti vaenlase poole, rabades vastast ootamatusega ja halvates sellega vastase reageerimisvõime.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tormijooks
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tragun
Tsiiruli
Tsiiruli on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tsiiruli
Tubakas (aine)
Tubakas on tubaka taimeperekonna (Nicotiana) lehtedest saadud aine.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Tubakas (aine)
Ujuksild
Ujuksild ehk pontoonsild (ka: ujuvsild) on sild, kus sillatekki kannavad ujuktoed (pontoonid).
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ujuksild
Ungurmuiža mõis
Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ungurmuiža mõis
Uudisleht
Uudisleht oli aastatel 1927–1940 Tallinnas ilmunud leht, mis kajastas kõmulisi teemasidhttps://web.archive.org/web/20200920171708/https://erb.nlib.ee/?kid.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Uudisleht
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vabadusrist
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vabadussõda
Vabatahtlik
Vabatahtlik on inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vabatahtlik
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vaktsineerimine
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Valga (Liivimaa)
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vana-Laitsna mõis
Vasakpoolsus
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vasakpoolsus
Võistluse tänav
Võistluse tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Võistluse tänav
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Võru
Võrumaa Teataja
Võru Teataja (varasemas kirjapildis Wõru Teataja) ka Võrumaa Teataja on Võrumaal ilmuv ajaleht.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Võrumaa Teataja
Videvik
Videvik ehk eha on õhtune hämarik, ööpäeva vähese valgusega osa.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Videvik
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Viktor Puskar
Vungi
Vungi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Vungi
Ziemeri
Ziemeri on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja Ziemeri
1. aprill
1.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1. aprill
1. august
1.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1. august
1. Jalaväerügement
1.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1. Jalaväerügement
1. juuni
1.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1. juuni
1. september
1.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1. september
13. juuli
13.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 13. juuli
13. juuni
13.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 13. juuni
15. juuni
15.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 15. juuni
16. juuni
16.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 16. juuni
17. juuni
17.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 17. juuni
18. august
18.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 18. august
18. mai
18.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 18. mai
19. juuni
19.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 19. juuni
19. mai
19.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 19. mai
1918
1918.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1918
1919
1919.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 1919
2. aprill
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. aprill
2. Üksik jalaväepataljon
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. Üksik jalaväepataljon
2. Diviis
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. Diviis
2. juuni
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. juuni
2. september
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. september
2. Suurtükiväepolk
2.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 2. Suurtükiväepolk
20. august
20.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 20. august
20. mai
20.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 20. mai
21. august
21.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 21. august
21. juuni
21.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 21. juuni
22. jaanuar
22.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 22. jaanuar
22. juuli
22.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 22. juuli
23. aprill
23.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 23. aprill
24. juuli
24.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 24. juuli
25. juuli
25.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 25. juuli
25. mai
25.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 25. mai
26. aprill
26.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 26. aprill
26. juuli
26.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 26. juuli
26. mai
26.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 26. mai
26. märts
26.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 26. märts
27. juuli
27.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 27. juuli
27. mai
27.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 27. mai
28. juuli
28.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 28. juuli
28. mai
28.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 28. mai
29. juuli
29.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 29. juuli
29. mai
29.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 29. mai
3. juuni
3.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 3. juuni
3. Suurtükiväepolk
3.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 3. Suurtükiväepolk
30. mai
30.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 30. mai
31. august
31.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 31. august
31. juuli
31.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 31. juuli
31. mai
31.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 31. mai
31. märts
31.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 31. märts
4. aprill
4.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 4. aprill
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 5. Üksik Jalaväepataljon
5. september
5.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 5. september
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 6. Üksik Jalaväepataljon
7. armee (Vene SFNV)
7.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 7. armee (Vene SFNV)
7. juuni
7.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 7. juuni
8. Üksik Jalaväepataljon
8.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 8. Üksik Jalaväepataljon
8. juuli
8.
Vaata Taani vabatahtlike kompanii ja 8. juuli
Vaata ka
Eesti Vabadussõda
- 1. Diviis
- 1919. aasta protokoll
- 2. Diviis
- 3. Diviis
- 7. Jalaväerügement
- Eesti Vabadussõja kronoloogia
- Eesti kütiväed
- Kaitseliit
- Landesveer
- Logistikapataljon
- Narva lahing (1918)
- Nimed marmortahvlil
- Noored kotkad
- Põhja Pojad
- Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)
- Punapargi lahing
- Scoutspataljon
- Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
- Taani vabatahtlike kompanii
- Tapa vallutamine
- Tartu Krediidikassa massimõrv
- Tartu rahu
- Vabadussõda
- Vambola (miiniristleja)
Eesti väeüksused
- BALTRON
- Eesti sõjaväepolitsei
- Estcoy
- Küberkaitseliit
- Kaitseväe orkester
- Kaitseväe peastaap
- Põhja Pojad
- Soomusrongirügement
- Taani vabatahtlike kompanii
Läti Vabadussõda
- Läti Vabadussõda
- Läti rahvusväeosad
- Landesveer
- Põhja Pojad
- Riia kaitsjad
- Riia rahu (Läti ja Nõukogude Venemaa)
- Taani vabatahtlike kompanii
Tuntud ka kui Borgelini kompanii, Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii, Taani vabatahtlike korpus.
, Ida, Insener, Irboska, Jaan Maide, Jaan Soots, Jakob Munner, Jalaväekompanii, Jalaväelane, Jalavägi, Jalgpall, Jaungulbene, Jäämurdja, Jēkabpils, Jens Christian Johansen, Johan Laidoner, Johannes Grant, Johannes Orasmaa, Juhkentali, Kaevik, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Kana, Kannel (kultuurimaja), Kapten, Kar 98k, Kasarm, Käsigranaat, Kõrts, Kergekuulipilduja, Kiiver, Kindral, Kindralmajor, Koer, Kolonel, Kolonelleitnant, Kompanii, Kopenhaagen, Kornet (auaste), Krahv, Krustpils, Kunda tsemenditehas, Landesveeri sõda, Laskemoon, Lääne-Euroopa, Lääs, Läti, Läti Vabadussõda, Lühend, Lõuna, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Lehm, Leitnant, Lipnik, Litene mõis, Loodearmee, Lund, Madona, Madsen (kuulipilduja), Marmelaad, Merevägi, Mihkel Kattai, Mobilisatsioon, Mossin-Nagant, Munder, Narva maantee (Tallinn), Nõukogude Läti armee, Nõukogude Venemaa, Norra, Ohvitser, Olion, Org, Oskar Kallas, Oskar Pajusoo, Oskari Wilho Louhivuori, Ostrov, Paat, Parempoolsus, Pataljon, Pedetsi jõgi, Pihkva, Polkovnik, Pontoon, Porhov, Prantsuse keel, Professor, Punaarmee, Purka, Raba, Rahvusvahelised veed, Ratsarügement, Rügement, Rõuge, Rõuged, Rēzekne, Relv, Richard Gustav Borgelin, Riia tänav, Riia–Pihkva maantee, Rittmeister, Rootsi, Rootsi vabatahtlike kompanii, Saatkond, Sõdur (ajakiri), Sõjaväeline distsipliin, Sõjavägede Ülemjuhataja, Scoutspataljon, Seersant, Sekretär, Seljak, Siegfried Pinding, Siga, Siiam, Sild, Sita raudteejaam, Skandinaavia, Soo, Soome, Soome kodusõda, Soome mark, Sotsialism, Suur Munamägi, Suur Tõll (laev), Suurõ-Ruuga, Suurbritannia, Suurtükipatarei, Suurtükivägi, Taani, Taani keel, Taani kroon, Taani kuningas, Taani lipp, Taani Punase Risti ambulatoorium, Tallinn, Tallinna sadam, Tartu, Tartu raudteejaam, Tüüfus, Tiigi tänav (Tartu), Tormijooks, Tragun, Tsiiruli, Tubakas (aine), Ujuksild, Ungurmuiža mõis, Uudisleht, Vabadusrist, Vabadussõda, Vabatahtlik, Vaktsineerimine, Valga (Liivimaa), Vana-Laitsna mõis, Vasakpoolsus, Võistluse tänav, Võru, Võrumaa Teataja, Videvik, Viktor Puskar, Vungi, Ziemeri, 1. aprill, 1. august, 1. Jalaväerügement, 1. juuni, 1. september, 13. juuli, 13. juuni, 15. juuni, 16. juuni, 17. juuni, 18. august, 18. mai, 19. juuni, 19. mai, 1918, 1919, 2. aprill, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. juuni, 2. september, 2. Suurtükiväepolk, 20. august, 20. mai, 21. august, 21. juuni, 22. jaanuar, 22. juuli, 23. aprill, 24. juuli, 25. juuli, 25. mai, 26. aprill, 26. juuli, 26. mai, 26. märts, 27. juuli, 27. mai, 28. juuli, 28. mai, 29. juuli, 29. mai, 3. juuni, 3. Suurtükiväepolk, 30. mai, 31. august, 31. juuli, 31. mai, 31. märts, 4. aprill, 5. Üksik Jalaväepataljon, 5. september, 6. Üksik Jalaväepataljon, 7. armee (Vene SFNV), 7. juuni, 8. Üksik Jalaväepataljon, 8. juuli.