Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Aktiinifilamendid, Aminohapped, DNA, Eukarüoodid, Geel, Glükolüüs, Ioon, Keemiline reaktsioon, Lahus, Makromolekul, Mikrotuubulid, Molekul, Nukleotiidid, Prokarüoot, Rakk, Süntees, Translatsioon, Valgud, Valgusüntees, Vedelik, Vesi.
Aktiinifilamendid
Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.
Uus!!: Tsütosool ja Aktiinifilamendid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Tsütosool ja Aminohapped · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Tsütosool ja DNA · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Tsütosool ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Tsütosool ja Geel · Näe rohkem »
Glükolüüs
Glükolüüs (ka Embdeni-Meyerhofi rada) on üks organismi ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini.
Uus!!: Tsütosool ja Glükolüüs · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Tsütosool ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Tsütosool ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Tsütosool ja Lahus · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Tsütosool ja Makromolekul · Näe rohkem »
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Uus!!: Tsütosool ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Tsütosool ja Molekul · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Tsütosool ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Tsütosool ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Tsütosool ja Rakk · Näe rohkem »
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Uus!!: Tsütosool ja Süntees · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Tsütosool ja Translatsioon · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Tsütosool ja Valgud · Näe rohkem »
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Uus!!: Tsütosool ja Valgusüntees · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Tsütosool ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tsütosool ja Vesi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Põhiaine, Rakuvedelik, Tsütoplasmaatiline maatriks.
