Kiiremini kui brauser!
109 suhted: Alam-Saksi, Alfred Suur, Ameerika Ühendriigid, Anglid, Anglosaksi Inglismaa, Asula, Athelstan, Austraalia, Šotimaa, Basiilika, Bayeux' vaip, Bütsants, Benediktlased, Beowulf, Canterbury Augustinus, Cheshire, Danelaw, East Anglia kuningriik, Eepos, Elevandiluu, Email, Essexi kuningriik, Ethelred II, Filoloogia, Frangid, Fresko, Frigg, Friisi keel, Friisid, Friisimaa, Gaeli keel, Germaani keeled, Germaanlased, Hagiograafia, Hampshire, Hastingsi lahing, Hispaania keel, Holland, Iiri keel, Iirimaa, Ikonograafia, Imperialism, Inglased, Inglise keel, Inglismaa, Itaalia keel, Jaapani keel, Jüütimaa, Jõulud, Johannes XV, ..., Jutlus, Kaarsõlg, Kanada, Karolingid, Karolingide kunst, Katalaani keel, Katoliku kirik, Käsikiri, Kõmri keel, Keldi kunst, Kenti kuningriik, Keskinglise keel, Ketassõlg, Knud Suur, Kristlus, Kroonika, Ladina keel, Langobardid, Läänegermaani keeled, Madalmaad, Mercia, Munk, Murre, Normandia, Normanni vallutus Inglismaal, Normannid, Northumbria, Odin, Piibel, Poola keel, Portugali keel, Prantsuse keel, Rahvuseepos, Rassism, Romaani kunst, Rooma õigus, Ruunid, Saksa keel, Saksamaa, Saksid, Samuel George Morton, Seitse kuningriiki, Skandinaavia, Stamford Bridge'i lahing, Sugulussuhted, Sussexi kuningriik, Suurbritannia, Suurpere, Svend Harkhabe, Taani, Taani keel, Thor, Tyr, Ukraina keel, Uus-Meremaa, Vanainglise keel, Vanapõhja keel, W, Wiltshire. Laienda indeks (59 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Anglosaksid ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Alfred Suur
Alfred Suure kuju Winchesteris, autor Hamo Thornycroft Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880 Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.
Uus!!: Anglosaksid ja Alfred Suur · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Anglosaksid ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Anglosaksid ja Anglid · Näe rohkem »
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Uus!!: Anglosaksid ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Uus!!: Anglosaksid ja Asula · Näe rohkem »
Athelstan
Athelstan (Æþelstān) (umbes 895 Wessex – 27. oktoober 939) oli Inglismaa kuningas aastail 924–939.
Uus!!: Anglosaksid ja Athelstan · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Anglosaksid ja Austraalia · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Anglosaksid ja Šotimaa · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Anglosaksid ja Basiilika · Näe rohkem »
Bayeux' vaip
William Vallutaja. Fragment Bayeux' vaibast Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide.
Uus!!: Anglosaksid ja Bayeux' vaip · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Anglosaksid ja Bütsants · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Anglosaksid ja Benediktlased · Näe rohkem »
Beowulf
"Beowulfi" käsikirja esimene lehekülg "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos.
Uus!!: Anglosaksid ja Beowulf · Näe rohkem »
Canterbury Augustinus
Canterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597.
Uus!!: Anglosaksid ja Canterbury Augustinus · Näe rohkem »
Cheshire
Cheshire on tseremoniaalkrahvkond Loode-Inglismaal.
Uus!!: Anglosaksid ja Cheshire · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Anglosaksid ja Danelaw · Näe rohkem »
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Anglosaksid ja East Anglia kuningriik · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Anglosaksid ja Eepos · Näe rohkem »
Elevandiluu
Näide elevandiluu kasutamisest kunstis. Diptühhon stseenidega neitsi Maarja elust. XIV sajand. Louvre'i muuseum Pariisis Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks.
Uus!!: Anglosaksid ja Elevandiluu · Näe rohkem »
295x295px Email on valge või värviline klaasjas kattekiht, millega kaetakse või dekoreeritakse metalli, keraamika või klaasi pinda.
Uus!!: Anglosaksid ja Email · Näe rohkem »
Essexi kuningriik
Idasakside kuningriik (vanainglise Ēast Seaxna Rīce; ladina Regnum Orientalium Saxonum), tänapäeval rohkem tuntud kui Essexi kuningriik, oli üks anglosakside niinimetatud Seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Anglosaksid ja Essexi kuningriik · Näe rohkem »
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Uus!!: Anglosaksid ja Ethelred II · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Anglosaksid ja Filoloogia · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Anglosaksid ja Frangid · Näe rohkem »
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Uus!!: Anglosaksid ja Fresko · Näe rohkem »
Frigg
Frigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema.
Uus!!: Anglosaksid ja Frigg · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Anglosaksid ja Friisi keel · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Anglosaksid ja Friisid · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Anglosaksid ja Friisimaa · Näe rohkem »
Gaeli keel
Gaeli keele leviala Šotimaal (2011. aasta valdajate loenduse järgi) Gaeli keel (gaeli keeles Gàidhlig, mida hääldatakse kui gaalik) on keldi keelerühma gaeli alarühma kuluv keel, mille lähemad sugulaskeeled on iiri keel ja mänksi keel.
Uus!!: Anglosaksid ja Gaeli keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Anglosaksid ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Anglosaksid ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hagiograafia
Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.
Uus!!: Anglosaksid ja Hagiograafia · Näe rohkem »
Hampshire
Hampshire on krahvkond Lõuna-Inglismaal La Manche'i ääres.
Uus!!: Anglosaksid ja Hampshire · Näe rohkem »
Hastingsi lahing
Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel, normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakside juhiks kuningas Harold Godwinson.
Uus!!: Anglosaksid ja Hastingsi lahing · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Anglosaksid ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Anglosaksid ja Holland · Näe rohkem »
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Uus!!: Anglosaksid ja Iiri keel · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Anglosaksid ja Iirimaa · Näe rohkem »
Ikonograafia
Ikonograafia (kreeka keele sõnadest εἰκών eikón 'kuju', 'kujutis' ja γράφειν gráphein 'kirjutama') on kunstiteaduse haru, mis tegeleb kujutava kunsti taiestes esinevate motiivide uurimise, eritlemise ja selgitamisega.
Uus!!: Anglosaksid ja Ikonograafia · Näe rohkem »
Imperialism
Karikatuur Kaplinnast Kaironi raudteeprojektile Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Anglosaksid ja Imperialism · Näe rohkem »
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Uus!!: Anglosaksid ja Inglased · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Anglosaksid ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Anglosaksid ja Inglismaa · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Anglosaksid ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Anglosaksid ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Anglosaksid ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Uus!!: Anglosaksid ja Jõulud · Näe rohkem »
Johannes XV
Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996.
Uus!!: Anglosaksid ja Johannes XV · Näe rohkem »
Jutlus
Buddha jutlustamas Jeesuse mäejutlus (Dante Gabriel Rossetti, ''ca'' 1861) Jutlus on vaimuliku sisuga kõne, mida tavaliselt peab vaimulik, näiteks kristlik kirikuõpetaja või preester.
Uus!!: Anglosaksid ja Jutlus · Näe rohkem »
Kaarsõlg
Kaarsõlg, ka fiibula (ladina keeles fibula 'nõel', 'okas') on haaknõela põhimõttel funktsioneeriv ja pronksiajast keskajani kasutusel olnud sõletüüp, mis koosneb kaaretaolisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast.
Uus!!: Anglosaksid ja Kaarsõlg · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Anglosaksid ja Kanada · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Anglosaksid ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide kunst
Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst.
Uus!!: Anglosaksid ja Karolingide kunst · Näe rohkem »
Katalaani keel
Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.
Uus!!: Anglosaksid ja Katalaani keel · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Anglosaksid ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Käsikiri
Käsikiri (käsitsi kirjutatuna ka manuskript) on autori loodud loominguline tekst, mida pole veel avalikku kasutusse antud.
Uus!!: Anglosaksid ja Käsikiri · Näe rohkem »
Kõmri keel
Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.
Uus!!: Anglosaksid ja Kõmri keel · Näe rohkem »
Keldi kunst
Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
Uus!!: Anglosaksid ja Keldi kunst · Näe rohkem »
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Uus!!: Anglosaksid ja Kenti kuningriik · Näe rohkem »
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Uus!!: Anglosaksid ja Keskinglise keel · Näe rohkem »
Ketassõlg
Ketassõlg, ka plaatsõlg on sõlg, mis koosneb lameda, sageli ažuurse ketta kujulisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast, mis nagu kaarsõlel kinnitub haaknõela põhimõttel.
Uus!!: Anglosaksid ja Ketassõlg · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Anglosaksid ja Knud Suur · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Anglosaksid ja Kristlus · Näe rohkem »
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Uus!!: Anglosaksid ja Kroonika · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Anglosaksid ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Anglosaksid ja Langobardid · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Anglosaksid ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Anglosaksid ja Madalmaad · Näe rohkem »
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Anglosaksid ja Mercia · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Anglosaksid ja Munk · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Anglosaksid ja Murre · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Anglosaksid ja Normandia · Näe rohkem »
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Uus!!: Anglosaksid ja Normanni vallutus Inglismaal · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Anglosaksid ja Normannid · Näe rohkem »
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Uus!!: Anglosaksid ja Northumbria · Näe rohkem »
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Uus!!: Anglosaksid ja Odin · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Anglosaksid ja Piibel · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Anglosaksid ja Poola keel · Näe rohkem »
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Uus!!: Anglosaksid ja Portugali keel · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Anglosaksid ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Anglosaksid ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Rassism
Rassism on mõtteviis või ideoloogia, mille järgi erinevused inimeste iseloomus ja võimetes on otseses sõltuvuses nende rassist.
Uus!!: Anglosaksid ja Rassism · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Anglosaksid ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Uus!!: Anglosaksid ja Rooma õigus · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Anglosaksid ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anglosaksid ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anglosaksid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Anglosaksid ja Saksid · Näe rohkem »
Samuel George Morton
Samuel George Morton (26. jaanuar 1799 Philadelphia – 15. mai 1851 Philadelphia) oli Ameerika Ühendriikide arst ja etnoloog.
Uus!!: Anglosaksid ja Samuel George Morton · Näe rohkem »
Seitse kuningriiki
Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
Uus!!: Anglosaksid ja Seitse kuningriiki · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Anglosaksid ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Stamford Bridge'i lahing
Peter Nicolai Arbo maalil Stamford Bridge'i lahingust tabab nool kuningas Harald Hardradat kaela Stamford Bridge'i lahing toimus Stamford Bridge'i külas Yorkshire'is Inglismaal 25. septembril 1066 kuningas Harold Godwinsoni juhitud Inglise armee ja Norra sissetungijate väe vahel, mida juhtisid Norra kuningas Harald Hardrada (vanapõhja keeles Haraldr harðráði) ja Inglise kuninga vend Tostig Godwinson.
Uus!!: Anglosaksid ja Stamford Bridge'i lahing · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Anglosaksid ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Sussexi kuningriik
Lõunasakside kuningriik (vanainglise Sūþseaxna rīce), tänapäeval tuntud kui Sussexi kuningriik, oli sakside koloonia ja hiljem sakside sõltumatu kuningriik Inglismaa lõunarannikul.
Uus!!: Anglosaksid ja Sussexi kuningriik · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Anglosaksid ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suurpere
Suurpere on perekond, mis koosneb mitmest lähisugulasest koos nende abikaasade ja lastega.
Uus!!: Anglosaksid ja Suurpere · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Anglosaksid ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Anglosaksid ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Anglosaksid ja Taani keel · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Anglosaksid ja Thor · Näe rohkem »
Tyr
Marsiga samastatud Tyr 18. sajandist pärinevas käsikirjas Tyr (vanapõhja keeles Týr) on üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal muinaspõhja mütoloogias, keda kirjeldatakse ühekäelise mehena.
Uus!!: Anglosaksid ja Tyr · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Anglosaksid ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Anglosaksid ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Anglosaksid ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Anglosaksid ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
W
W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Anglosaksid ja W · Näe rohkem »
Wiltshire
Wiltshire on tseremoniaalkrahvkond Lõuna-Inglismaal.
Uus!!: Anglosaksid ja Wiltshire · Näe rohkem »
