Sisukord
48 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Agregaatolek, Bohri raadius, Coulomb'i seadus, Elekter, Elektrilaeng, Elektriline konstant, Elektriväli, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektron, Elektronõrk vastastikmõju, Elementaarlaeng, Footon, Fundamentaalne vastastikmõju, Galilei teisendus, Hans Christian Ørsted, Hõõre, Impulss, James Clerk Maxwell, Jõud, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keha, Klassikaline mehaanika, Kvantelektrodünaamika, Magnetism, Magnetväli, Maxwelli võrrandid, Michael Faraday, Molekul, Nõrk vastastikmõju, Peenstruktuurikonstant, Piion, Pindpinevus, Plancki konstant, Relatiivsusteooria, Taastav jõud, Tahkis, Tugev vastastikmõju, Vaheosakesed, Vahetusmõju, Valgus, Väljateooria.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Aatomituum
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Aatomorbitaal
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Agregaatolek
Bohri raadius
Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Bohri raadius
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Coulomb'i seadus
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elekter
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektrilaeng
Elektriline konstant
Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektriline konstant
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektriväli
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektrodünaamika
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektromagnetiline induktsioon
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektromagnetism
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektron
Elektronõrk vastastikmõju
Elektronõrk vastastikmõju ehk elektronõrk interaktsioon on osakestefüüsikas matemaatiline ja kontseptuaalne kombinatsioon kahest fundamentaalsest vastastikmõjust; elektromagnetilisest ja nõrgast vastastikmõjust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektronõrk vastastikmõju
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elementaarlaeng
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Footon
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Fundamentaalne vastastikmõju
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Galilei teisendus
Hans Christian Ørsted
Hans Christian Ørsted Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Hans Christian Ørsted
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Hõõre
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Impulss
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja James Clerk Maxwell
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Jõud
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Keemiline reaktsioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Keemiline side
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Keha
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Klassikaline mehaanika
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Kvantelektrodünaamika
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Magnetism
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Magnetväli
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Maxwelli võrrandid
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Michael Faraday
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Molekul
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Nõrk vastastikmõju
Peenstruktuurikonstant
Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Peenstruktuurikonstant
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Piion
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Pindpinevus
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Plancki konstant
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Relatiivsusteooria
Taastav jõud
Taastav jõud (ka direktsioonijõud) on keha tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiv jõud.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Taastav jõud
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tahkis
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tugev vastastikmõju
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Vaheosakesed
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Vahetusmõju
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Valgus
Väljateooria
Väljateooria on füüsikaliste väljade teooria, mis hõlmab klassikalist väljateooriat (potentsiaal- ja vektorväljad) ja kvantväljateooriat.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Väljateooria
Tuntud ka kui Elektromagnetiline interaktsioon, Elektromagnetiline vastasmõju.