Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Albeedo, Anomaalia, Archimedese seadus, Atmosfäär, Aurustumine, Ökoloogia keskus, Barokliinsus, Barotroopsus, Broom, Dünaamika, Eesti, Eesti Geoloogiakeskus, Füüsikalised omadused, Geofüüsika, Geokeemia, Geoloogia, Gravitatsiooniväli, Halokliin, Homogeensus ja heterogeensus, Hoovus, Horisont, Ilm, Inglise keel, Inimene, Ioon, Järv, Jõgi, Jood, Kaaliumkloriid, Kaltsiumkarbonaat, Karbonaadid, Keemiline ühend, Keemiline element, Kloor, Kloriidid, Laine, Laine levimiskiirus, Läänemeri, Looded, Loodus, Maa, Maailmameri, Maavärin, Magevesi, Magneesiumkloriid, Merebioloogia, Merejää, Merekeemia, Merevesi, Meri, ..., Naatrium, Naatriumkloriid, Nõukogude Liit, Okeanograafia, Oksüdatsioon, Oksiidid, Ookean, Orgaaniline aine, Päike, Päikesekiirgus, Pikilaine, Pinnalained, Poolus, Protsess, Punane meri, Rõhk, Riimvesi, Sadam, Sademed, Samarõhupind, Sügavus, Siire (mehaanika), Soolad, Soolsus, Sulamine, Surnumeri, Taevakeha, Tahkumine, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Temperatuur, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tihedus, Troopika, Tsunami, Tuul, Vabapind, Valem, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veelained, Vesi, Vulkanism. Laienda indeks (42 rohkem) »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Merefüüsika ja Albeedo · Näe rohkem »
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Uus!!: Merefüüsika ja Anomaalia · Näe rohkem »
Archimedese seadus
Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
Uus!!: Merefüüsika ja Archimedese seadus · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Merefüüsika ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Merefüüsika ja Aurustumine · Näe rohkem »
Ökoloogia keskus
Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus (kuni 2015. aastani Ökoloogia Instituut) on Tallinna Ülikooli koosseisu kuuluv teaduskeskus.
Uus!!: Merefüüsika ja Ökoloogia keskus · Näe rohkem »
Barokliinsus
Ülemisel joonisel '''barokliinses vedelikus''' isobaarid ehk rõhujooned ja isopüknid ehk tihedusjooned ristuvad. Et tihedus on seotud temperatuuriga, siis isobaarid ja isotermid lõikuvad samuti (alumine joonis) Barokliinsus (kr sõnadest baros 'raskus' + klinō 'kallutan') on vedelikel ja gaasidel täheldatav omadus, mille korral nende tihedus sõltub peale rõhu ka teistest muutujatest (nt temperatuurist).
Uus!!: Merefüüsika ja Barokliinsus · Näe rohkem »
Barotroopsus
Barotroopsus (kr sõnadest baros 'raskus' + tropos 'pööre, suund') on selline vedeliku ja gaasi omadus, mille korral rõhk sõltub ainult tihedusest, ja vastupidi.
Uus!!: Merefüüsika ja Barotroopsus · Näe rohkem »
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Uus!!: Merefüüsika ja Broom · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Merefüüsika ja Dünaamika · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Merefüüsika ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Geoloogiakeskus
Eesti Geoloogiakeskus OÜ (EGK) oli Eestis tegutsenud geoloogiateenuseid (nt geoloogiline kaardistamine, ehitusmaterjalide, energeetilise tooraine jms väljaselgitamine jne) osutav osaühing.
Uus!!: Merefüüsika ja Eesti Geoloogiakeskus · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Merefüüsika ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Merefüüsika ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Merefüüsika ja Geokeemia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Merefüüsika ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Merefüüsika ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Halokliin
Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.
Uus!!: Merefüüsika ja Halokliin · Näe rohkem »
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Uus!!: Merefüüsika ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Merefüüsika ja Hoovus · Näe rohkem »
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Uus!!: Merefüüsika ja Horisont · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Merefüüsika ja Ilm · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Merefüüsika ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Merefüüsika ja Inimene · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Merefüüsika ja Ioon · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Merefüüsika ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Merefüüsika ja Jõgi · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Merefüüsika ja Jood · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Merefüüsika ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Merefüüsika ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Merefüüsika ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Merefüüsika ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Merefüüsika ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Merefüüsika ja Kloor · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Merefüüsika ja Kloriidid · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Merefüüsika ja Laine · Näe rohkem »
Laine levimiskiirus
Lainerühma levimine: sinine punkt liigub faasikiirusega, roheline mähisjoon liigub rühmakiirusega ja punane punkt liigub frondikiirusega Laine levimise kiirus ehk laine kiirus väljendab kiirust, millega laine (või selle punkt) mingis keskkonnas edasi liigub.
Uus!!: Merefüüsika ja Laine levimiskiirus · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Merefüüsika ja Läänemeri · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Merefüüsika ja Looded · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Merefüüsika ja Loodus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Merefüüsika ja Maa · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Merefüüsika ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Merefüüsika ja Maavärin · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Merefüüsika ja Magevesi · Näe rohkem »
Magneesiumkloriid
220px 220px Magneesiumkloriid on keemiline aine valemiga MgCl2.
Uus!!: Merefüüsika ja Magneesiumkloriid · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Merefüüsika ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Merejää
Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.
Uus!!: Merefüüsika ja Merejää · Näe rohkem »
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Uus!!: Merefüüsika ja Merekeemia · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Merefüüsika ja Merevesi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Merefüüsika ja Meri · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Merefüüsika ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Merefüüsika ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Merefüüsika ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Merefüüsika ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Merefüüsika ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Merefüüsika ja Oksiidid · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Merefüüsika ja Ookean · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Merefüüsika ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Merefüüsika ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Merefüüsika ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Pikilaine
283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Uus!!: Merefüüsika ja Pikilaine · Näe rohkem »
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Uus!!: Merefüüsika ja Pinnalained · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Merefüüsika ja Poolus · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Merefüüsika ja Protsess · Näe rohkem »
Punane meri
Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.
Uus!!: Merefüüsika ja Punane meri · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Merefüüsika ja Rõhk · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Merefüüsika ja Riimvesi · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Merefüüsika ja Sadam · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Merefüüsika ja Sademed · Näe rohkem »
Samarõhupind
Samarõhupinnaks nimetatakse pindu seisvas vedelikus, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk.
Uus!!: Merefüüsika ja Samarõhupind · Näe rohkem »
Sügavus
Sügavus on mingi objekti põhja kaugus selle pealispinnast; enamasti mõõdetakse sügavust mingis konkreetses punktis.
Uus!!: Merefüüsika ja Sügavus · Näe rohkem »
Siire (mehaanika)
teepikkuse mõiste erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks Siire (ka paigutis ja mõnes kohas ekslikult nihe) on mehaanikas mingi punktmassi (keha massikeskme või keskkonna osakese) asukoha muutus ruumis.
Uus!!: Merefüüsika ja Siire (mehaanika) · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Merefüüsika ja Soolad · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Merefüüsika ja Soolsus · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Merefüüsika ja Sulamine · Näe rohkem »
Surnumeri
Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri', araabia keeles البحر الميت al-Baḥr al-Mayyit 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.
Uus!!: Merefüüsika ja Surnumeri · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Merefüüsika ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tahkumine
Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.
Uus!!: Merefüüsika ja Tahkumine · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.
Uus!!: Merefüüsika ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Merefüüsika ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Uus!!: Merefüüsika ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Merefüüsika ja Tihedus · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Merefüüsika ja Troopika · Näe rohkem »
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Uus!!: Merefüüsika ja Tsunami · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Merefüüsika ja Tuul · Näe rohkem »
Vabapind
Vabapind on veepind, mis on kokkupuutes atmosfääriga ja seetõttu selle rõhust mõjutatud.
Uus!!: Merefüüsika ja Vabapind · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Merefüüsika ja Valem · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Merefüüsika ja Veekogu · Näe rohkem »
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Uus!!: Merefüüsika ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Merefüüsika ja Veelained · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Merefüüsika ja Vesi · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Merefüüsika ja Vulkanism · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Füüsikaline okeanograafia, Füüsiline okeanograafia.
