Sisukord
206 suhted: Afootne vöönd, Aineringe, Ainuõõssed, Ainuraksed, Albatroslased, Algoloogia, Alklased, Anatoomia, Anšoovis, Aristoteles, Avameri, Barrakuuda, Batüskaaf, Beagle (laev), Bentaal, Bioluminestsents, Biomolekul, Bioom, Biotehnoloogia, Briti Muuseum, Charles Darwin, Delfiinlased, Detriit, Dinoflagellaadid, Dugong, Eesti, Eesti Merebioloogia Ühing, El Niño, Elupaik, Elustik, Elutsükkel, Energia, Eos, Eugleniidid, Eulitoraal, Füüsika, Fütoplankton, Filipiinid, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Hailaadsed, Hallhüljes, Hammasvaalalised, Hapnik, Hapnikuringe, Harjaslõugsed, Hülglased, Hingamine, Hoovus, Ihtüoloogia, ... Laienda indeks (156 rohkem) »
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Vaata Merebioloogia ja Afootne vöönd
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Merebioloogia ja Aineringe
Ainuõõssed
Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.
Vaata Merebioloogia ja Ainuõõssed
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Vaata Merebioloogia ja Ainuraksed
Albatroslased
Albatroslased (Diomedeidae) on sugukond suuri merelinde, kes on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae).
Vaata Merebioloogia ja Albatroslased
Algoloogia
Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.
Vaata Merebioloogia ja Algoloogia
Alklased
Alklased (Alcidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde.
Vaata Merebioloogia ja Alklased
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Merebioloogia ja Anatoomia
Anšoovis
Anšoovis (Engraulis encrasicholus) on anšoovislaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Merebioloogia ja Anšoovis
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Merebioloogia ja Aristoteles
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Vaata Merebioloogia ja Avameri
Barrakuuda
''Sphyraena barracuda'' Barrakuuda (Sphyraena) on kalade perekond ahvenaliste seltsist.
Vaata Merebioloogia ja Barrakuuda
Batüskaaf
Vaikse ookeani Mariaani süvikusse, 23. jaanuar 1960 Batüskaaf on iselaskuv autonoomne süvaveeliikur, mis on mõeldud süvamerre laskumiseks ja selle uurimiseks.
Vaata Merebioloogia ja Batüskaaf
Beagle (laev)
Beagle Beagle Magalhãesi väinas Beagle oli Suurbritannia mereväe parklaev, ehitatud 1820.
Vaata Merebioloogia ja Beagle (laev)
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Vaata Merebioloogia ja Bentaal
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Vaata Merebioloogia ja Bioluminestsents
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Vaata Merebioloogia ja Biomolekul
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Vaata Merebioloogia ja Bioom
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Vaata Merebioloogia ja Biotehnoloogia
Briti Muuseum
pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.
Vaata Merebioloogia ja Briti Muuseum
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Merebioloogia ja Charles Darwin
Delfiinlased
Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.
Vaata Merebioloogia ja Delfiinlased
Detriit
Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).
Vaata Merebioloogia ja Detriit
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Vaata Merebioloogia ja Dinoflagellaadid
Dugong
Dugong (Dugong dugon) on meriveiseliste ehk sireeniliste seltsi kuuluv suur herbivoorne mereimetaja, ainus elav esindaja dugonglaste sugukonnast.
Vaata Merebioloogia ja Dugong
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Merebioloogia ja Eesti
Eesti Merebioloogia Ühing
Eesti Merebioloogia Ühing on 2009.
Vaata Merebioloogia ja Eesti Merebioloogia Ühing
El Niño
Ookeanide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 1997. aasta El Niño ajal El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.
Vaata Merebioloogia ja El Niño
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Merebioloogia ja Elupaik
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Vaata Merebioloogia ja Elustik
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Vaata Merebioloogia ja Elutsükkel
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Merebioloogia ja Energia
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Merebioloogia ja Eos
Eugleniidid
Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.
Vaata Merebioloogia ja Eugleniidid
Eulitoraal
Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).
Vaata Merebioloogia ja Eulitoraal
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Merebioloogia ja Füüsika
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Merebioloogia ja Fütoplankton
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Vaata Merebioloogia ja Filipiinid
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Merebioloogia ja Fotosüntees
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Vaata Merebioloogia ja Globaalne soojenemine
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Vaata Merebioloogia ja Hailaadsed
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Vaata Merebioloogia ja Hallhüljes
Hammasvaalalised
Hammasvaalalised (Odontoceti) on vaalaliste alamselts.
Vaata Merebioloogia ja Hammasvaalalised
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Merebioloogia ja Hapnik
Hapnikuringe
Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.
Vaata Merebioloogia ja Hapnikuringe
Harjaslõugsed
Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim.
Vaata Merebioloogia ja Harjaslõugsed
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Vaata Merebioloogia ja Hülglased
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Merebioloogia ja Hingamine
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Vaata Merebioloogia ja Hoovus
Ihtüoloogia
Ihtüoloogia ehk kalateadus on zooloogia haru, mis uurib kalu.
Vaata Merebioloogia ja Ihtüoloogia
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Merebioloogia ja Imetajad
James Cook
James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Vaata Merebioloogia ja James Cook
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Vaata Merebioloogia ja Jääkaru
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Merebioloogia ja Jõgi
Kašelott
Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.
Vaata Merebioloogia ja Kašelott
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Vaata Merebioloogia ja Kajakas
Kalaan
Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.
Vaata Merebioloogia ja Kalaan
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Merebioloogia ja Kalad
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Vaata Merebioloogia ja Kalandus
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Vaata Merebioloogia ja Kalasoomused
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Vaata Merebioloogia ja Kammloomad
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Vaata Merebioloogia ja Karbid
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Vaata Merebioloogia ja Kari
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Merebioloogia ja Karl Ernst von Baer
Kärplased
Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.
Vaata Merebioloogia ja Kärplased
Kärssussid
Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki.
Vaata Merebioloogia ja Kärssussid
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Vaata Merebioloogia ja Käsnad
Küürvaal
Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
Vaata Merebioloogia ja Küürvaal
Kõiguste bioloogiajaam
Kõiguste bioloogiajaam on mereuurimise välibaas Saaremaa vallas Saaremaal.
Vaata Merebioloogia ja Kõiguste bioloogiajaam
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Vaata Merebioloogia ja Kõrrelised
Kõrvukhülglased
Kõrvukhülglased (Otariidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Merebioloogia ja Kõrvukhülglased
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Merebioloogia ja Keskkond
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Vaata Merebioloogia ja Kilpkonnalised
Kiusvaalalised
Kiusvaalalised (Mysticeti) on alamselts veeimetajaid, kes on arvatud vaalaliste seltsi.
Vaata Merebioloogia ja Kiusvaalalised
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Merebioloogia ja Kivi
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Merebioloogia ja Kliima
Koldvetikad
Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.
Vaata Merebioloogia ja Koldvetikad
Korallid
Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.
Vaata Merebioloogia ja Korallid
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Merebioloogia ja Korallrahu
Krüptofüüdid
Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.
Vaata Merebioloogia ja Krüptofüüdid
Krevett
Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
Vaata Merebioloogia ja Krevett
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Merebioloogia ja Kudemine
Lamantiin
Lamantiin ehk aafrika lamantiin (Trichechus senegalensis) on suur, vees elav, peamiselt taimetoiduline mereimetaja, üks kolmest lamantiini perekonda kuuluvast liigist.
Vaata Merebioloogia ja Lamantiin
Lameussid
Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.
Vaata Merebioloogia ja Lameussid
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Merebioloogia ja Läänemeri
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Merebioloogia ja Lülijalgsed
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Vaata Merebioloogia ja Lõpused
Lõugtundlased
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.
Vaata Merebioloogia ja Lõugtundlased
Lestalised (kalad)
Kammeljas Lestalised (Pleuronectiformes) on kiiruimsete kalade hulka kuuluv selts.
Vaata Merebioloogia ja Lestalised (kalad)
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Merebioloogia ja Levila
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Merebioloogia ja Liik (bioloogia)
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Merebioloogia ja Liiv
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Vaata Merebioloogia ja Lima
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Merebioloogia ja Limused
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Merebioloogia ja Linnud
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Vaata Merebioloogia ja Loivalised
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Merebioloogia ja Looded
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Merebioloogia ja Loomad
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Vaata Merebioloogia ja Lubi
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Merebioloogia ja Maa
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Merebioloogia ja Maailmameri
Mageveebioloogia
Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.
Vaata Merebioloogia ja Mageveebioloogia
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Vaata Merebioloogia ja Maismaa
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Merebioloogia ja Majandus
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Vaata Merebioloogia ja Mandrilava
Mangroov
Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Vaata Merebioloogia ja Mangroov
Mariaani süvik
Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.
Vaata Merebioloogia ja Mariaani süvik
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Merebioloogia ja Materjal
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Merebioloogia ja Meditsiin
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Vaata Merebioloogia ja Meduus
Mereelustik
Vetikad madalas merevees Säga Rannaküla lähedal meres Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.
Vaata Merebioloogia ja Mereelustik
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Vaata Merebioloogia ja Merefüüsika
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Vaata Merebioloogia ja Mereimetajad
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Vaata Merebioloogia ja Merekeemia
Merelind
Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.
Vaata Merebioloogia ja Merelind
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Merebioloogia ja Merevesi
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Merebioloogia ja Meri
Meriheinalised
Meriheinalised (Zosteraceae) on üheiduleheliste sugukond.
Vaata Merebioloogia ja Meriheinalised
Merimadulased
Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.
Vaata Merebioloogia ja Merimadulased
Meritähed
Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.
Vaata Merebioloogia ja Meritähed
Meriveiselised
Meriveiselised ehk sireenilised (Sirenia) on taimtoiduliste vee-eluliste imetajate selts.
Vaata Merebioloogia ja Meriveiselised
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Vaata Merebioloogia ja Metaboliit
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Merebioloogia ja Mets
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Merebioloogia ja Mikroorganismid
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Vaata Merebioloogia ja Mimees
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Vaata Merebioloogia ja Morsk
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Merebioloogia ja Muda
Oaas
Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.
Vaata Merebioloogia ja Oaas
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Vaata Merebioloogia ja Okasnahksed
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Vaata Merebioloogia ja Okeanograafia
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Merebioloogia ja Ookean
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Vaata Merebioloogia ja Ookeani keskahelik
Ookeaniline mägi
Ookeaniliste mägede paiknemine Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam.
Vaata Merebioloogia ja Ookeaniline mägi
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Merebioloogia ja Organism
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Vaata Merebioloogia ja Ovipaaria
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Vaata Merebioloogia ja Paljand
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Merebioloogia ja Parasitism
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Vaata Merebioloogia ja Pelagiaal
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Vaata Merebioloogia ja Perekond
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Vaata Merebioloogia ja Pesitsemine
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Vaata Merebioloogia ja Pindpinevus
Pingviinlased
Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.
Vaata Merebioloogia ja Pingviinlased
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Vaata Merebioloogia ja Pinnavorm
Prasinofüüdid
Prasinofüüdid (Prasinophyceae) on klass vabalt elavaid viburitega rohevetikaid rohevetiktaimede hõimkonnas.
Vaata Merebioloogia ja Prasinofüüdid
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Vaata Merebioloogia ja Primaarproduktsioon
Pringellased
Pringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.
Vaata Merebioloogia ja Pringellased
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Vaata Merebioloogia ja Produktiivsus (bioloogia)
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Vaata Merebioloogia ja Pruunvetikad
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Merebioloogia ja Puit
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Vaata Merebioloogia ja Punavetikad
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Merebioloogia ja Rakk
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Vaata Merebioloogia ja Rand
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Vaata Merebioloogia ja Randal
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Merebioloogia ja Rannik
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Vaata Merebioloogia ja Ränivetikad
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Vaata Merebioloogia ja Röövkala
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Vaata Merebioloogia ja Rõngussid
Rekreatsioon
Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses.
Vaata Merebioloogia ja Rekreatsioon
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Vaata Merebioloogia ja Rohevetikad
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Merebioloogia ja Roomajad
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Merebioloogia ja Saar
Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.
Vaata Merebioloogia ja Sammalloomad
Saprotroof
Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.
Vaata Merebioloogia ja Saprotroof
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Merebioloogia ja Süda
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Merebioloogia ja Sümbioos
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Vaata Merebioloogia ja Süsinikuringe
Süvik
Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
Vaata Merebioloogia ja Süvik
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Merebioloogia ja Seened
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Merebioloogia ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Merebioloogia ja Selgrootud
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Vaata Merebioloogia ja Sigimine
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Vaata Merebioloogia ja Sinivaal
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Vaata Merebioloogia ja Soolane vesi
Stelleri meriõhv
Stelleri meriõhv (Hydrodamalis gigas) oli meriveiseliste seltsi kuuluv liik.
Vaata Merebioloogia ja Stelleri meriõhv
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Vaata Merebioloogia ja Substraat (ökoloogia)
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Vaata Merebioloogia ja Sugukond
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Merebioloogia ja Suue
Suula
Suula (Morus bassanus, varem Sula bassana) on suulalaste sugukonda suula perekonda kuuluv lind.
Vaata Merebioloogia ja Suula
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Merebioloogia ja Taimed
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Merebioloogia ja Taimestik
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Merebioloogia ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.
Vaata Merebioloogia ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Vaata Merebioloogia ja Täiskasvanu
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Merebioloogia ja Teadusharu
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Vaata Merebioloogia ja Tehnoloogia
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Merebioloogia ja Teod
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Merebioloogia ja Toitained
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Vaata Merebioloogia ja Toitumine
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Merebioloogia ja Troopika
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Merebioloogia ja Tsüanobakterid
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Vaata Merebioloogia ja Tsükkel
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Vaata Merebioloogia ja Turism
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Vaata Merebioloogia ja Uim
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Vaata Merebioloogia ja Vaalalised
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Merebioloogia ja Vaikne ookean
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Merebioloogia ja Valgud
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Merebioloogia ja Vastne
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Merebioloogia ja Vähilaadsed
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Vaata Merebioloogia ja Väljasuremine
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Merebioloogia ja Vetikad
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Vaata Merebioloogia ja Viigerhüljes
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Merebioloogia ja Viirused
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Vaata Merebioloogia ja Vivipaaria
Zooksantell
Zooksantell (Symbiodinium) on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid.
Vaata Merebioloogia ja Zooksantell
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Vaata Merebioloogia ja Zooloogia
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Merebioloogia ja Zooplankton
Tuntud ka kui Merebioloog.
, Imetajad, James Cook, Jääkaru, Jõgi, Kašelott, Kajakas, Kalaan, Kalad, Kalandus, Kalasoomused, Kammloomad, Karbid, Kari, Karl Ernst von Baer, Kärplased, Kärssussid, Käsnad, Küürvaal, Kõiguste bioloogiajaam, Kõrrelised, Kõrvukhülglased, Keskkond, Kilpkonnalised, Kiusvaalalised, Kivi, Kliima, Koldvetikad, Korallid, Korallrahu, Krüptofüüdid, Krevett, Kudemine, Lamantiin, Lameussid, Läänemeri, Lülijalgsed, Lõpused, Lõugtundlased, Lestalised (kalad), Levila, Liik (bioloogia), Liiv, Lima, Limused, Linnud, Loivalised, Looded, Loomad, Lubi, Maa, Maailmameri, Mageveebioloogia, Maismaa, Majandus, Mandrilava, Mangroov, Mariaani süvik, Materjal, Meditsiin, Meduus, Mereelustik, Merefüüsika, Mereimetajad, Merekeemia, Merelind, Merevesi, Meri, Meriheinalised, Merimadulased, Meritähed, Meriveiselised, Metaboliit, Mets, Mikroorganismid, Mimees, Morsk, Muda, Oaas, Okasnahksed, Okeanograafia, Ookean, Ookeani keskahelik, Ookeaniline mägi, Organism, Ovipaaria, Paljand, Parasitism, Pelagiaal, Perekond, Pesitsemine, Pindpinevus, Pingviinlased, Pinnavorm, Prasinofüüdid, Primaarproduktsioon, Pringellased, Produktiivsus (bioloogia), Pruunvetikad, Puit, Punavetikad, Rakk, Rand, Randal, Rannik, Ränivetikad, Röövkala, Rõngussid, Rekreatsioon, Rohevetikad, Roomajad, Saar, Sammalloomad, Saprotroof, Süda, Sümbioos, Süsinikuringe, Süvik, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sigimine, Sinivaal, Soolane vesi, Stelleri meriõhv, Substraat (ökoloogia), Sugukond, Suue, Suula, Taimed, Taimestik, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Täiskasvanu, Teadusharu, Tehnoloogia, Teod, Toitained, Toitumine, Troopika, Tsüanobakterid, Tsükkel, Turism, Uim, Vaalalised, Vaikne ookean, Valgud, Vastne, Vähilaadsed, Väljasuremine, Vetikad, Viigerhüljes, Viirused, Vivipaaria, Zooksantell, Zooloogia, Zooplankton.