Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Merebioloogia

Index Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

205 suhted: Afootne vöönd, Aineringe, Ainuõõssed, Ainuraksed, Albatroslased, Algoloogia, Alklased, Anatoomia, Anšoovis, Aristoteles, Avameri, Barrakuuda, Batüskaaf, Beagle (laev), Bentaal, Bioluminestsents, Biomolekul, Bioom, Biotehnoloogia, Briti Muuseum, Charles Darwin, Delfiinlased, Detriit, Dinoflagellaadid, Dugong, Eesti, Eesti Merebioloogia Ühing, El Niño, Elupaik, Elustik, Elutsükkel, Energia, Eos, Eugleniidid, Eulitoraal, Füüsika, Fütoplankton, Filipiinid, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Hailaadsed, Hallhüljes, Hammasvaalalised, Hapnik, Hapnikuringe, Harjaslõugsed, Hülglased, Hingamine, Hoovus, Ihtüoloogia, ..., Imetajad, James Cook, Jääkaru, Jõgi, Kašelott, Kajakas, Kalaan, Kalad, Kalandus, Kalasoomused, Kammloomad, Karbid, Kari, Karl Ernst von Baer, Kärplased, Kärssussid, Käsnad, Küürvaal, Kõiguste bioloogiajaam, Kõrrelised, Keskkond, Kilpkonnalised, Kiusvaalalised, Kivi, Kliima, Koldvetikad, Korallid, Korallrahu, Krüptofüüdid, Krevett, Kudemine, Lamantiin, Lameussid, Läänemeri, Lülijalgsed, Lõpused, Lõugtundlased, Lestalised (kalad), Levila, Liik, Liiv, Lima, Limused, Linnud, Loivalised, Looded, Loomad, Lubi, Maa, Maailmameri, Mageveebioloogia, Maismaa, Majandus, Mandrilava, Mangroov, Mariaani süvik, Materjal, Meditsiin, Meduus, Mereelustik, Merefüüsika, Mereimetajad, Merekeemia, Merelind, Merevesi, Meri, Meriheinalised, Merilõvi, Merimadulased, Meritähed, Meriveiselised, Metaboliit, Mets, Mikroorganismid, Mimees, Muda, Oaas, Okasnahksed, Okeanograafia, Ookean, Ookeani keskahelik, Ookeaniline mägi, Organism, Ovipaaria, Paljand, Parasitism, Pelagiaal, Perekond, Pesitsemine, Pindpinevus, Pingviinlased, Pinnavorm, Prasinofüüdid, Primaarproduktsioon, Pringellased, Produktiivsus (bioloogia), Pruunvetikad, Puit, Punavetikad, Rakk, Rand, Randal, Rannik, Ränivetikad, Röövkala, Rõngussid, Rekreatsioon, Rohevetikad, Roomajad, Saar, Sammalloomad, Saprotroof, Süda, Sümbioos, Süsinikuringe, Süvik, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sigimine, Sinivaal, Soolane vesi, Stelleri meriõhv, Substraat (ökoloogia), Sugukond, Suue, Suula, Taimed, Taimestik, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Täiskasvanu, Teadusharu, Tehnoloogia, Teod, Toitained, Toitumine, Troopika, Tsüanobakterid, Tsükkel, Turism, Uim, Vaalalised, Vaikne ookean, Valgud, Vastne, Vähilaadsed, Väljasuremine, Vetikad, Viigerhüljes, Viirused, Vivipaaria, Zooksantell, Zooloogia, Zooplankton. Laienda indeks (155 rohkem) »

Afootne vöönd

Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.

Uus!!: Merebioloogia ja Afootne vöönd · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Merebioloogia ja Aineringe · Näe rohkem »

Ainuõõssed

Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Uus!!: Merebioloogia ja Ainuõõssed · Näe rohkem »

Ainuraksed

kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.

Uus!!: Merebioloogia ja Ainuraksed · Näe rohkem »

Albatroslased

Albatroslased (Diomedeidae) on sugukond suuri merelinde, kes on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae).

Uus!!: Merebioloogia ja Albatroslased · Näe rohkem »

Algoloogia

Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.

Uus!!: Merebioloogia ja Algoloogia · Näe rohkem »

Alklased

Alklased (Alcidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde.

Uus!!: Merebioloogia ja Alklased · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Merebioloogia ja Anatoomia · Näe rohkem »

Anšoovis

Anšoovis (Engraulis encrasicholus) on anšoovislaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Merebioloogia ja Anšoovis · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Merebioloogia ja Aristoteles · Näe rohkem »

Avameri

Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.

Uus!!: Merebioloogia ja Avameri · Näe rohkem »

Barrakuuda

''Sphyraena barracuda'' Barrakuuda (Sphyraena) on kalade perekond ahvenaliste seltsist.

Uus!!: Merebioloogia ja Barrakuuda · Näe rohkem »

Batüskaaf

Vaikse ookeani Mariaani süvikusse, 23. jaanuar 1960 Batüskaaf ehk süvasukelaparaat on iselaskuv autonoomne sukelaparaat, mis on mõeldud süvamerre laskumiseks ja selle uurimiseks.

Uus!!: Merebioloogia ja Batüskaaf · Näe rohkem »

Beagle (laev)

Beagle Beagle Magalhãesi väinas Beagle oli Suurbritannia mereväe parklaev, ehitatud 1820.

Uus!!: Merebioloogia ja Beagle (laev) · Näe rohkem »

Bentaal

Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.

Uus!!: Merebioloogia ja Bentaal · Näe rohkem »

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents ehk helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide läbi toota ja kiirata (mittesoojuslikku) valgust.

Uus!!: Merebioloogia ja Bioluminestsents · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Merebioloogia ja Biomolekul · Näe rohkem »

Bioom

Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.

Uus!!: Merebioloogia ja Bioom · Näe rohkem »

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Uus!!: Merebioloogia ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »

Briti Muuseum

pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.

Uus!!: Merebioloogia ja Briti Muuseum · Näe rohkem »

Charles Darwin

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.

Uus!!: Merebioloogia ja Charles Darwin · Näe rohkem »

Delfiinlased

Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.

Uus!!: Merebioloogia ja Delfiinlased · Näe rohkem »

Detriit

Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).

Uus!!: Merebioloogia ja Detriit · Näe rohkem »

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Uus!!: Merebioloogia ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »

Dugong

Dugong (Dugong dugon) on meriveiseliste ehk sireeniliste seltsi kuuluv suur herbivoorne mereimetaja, ainus elav esindaja dugonglaste perekonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Dugong · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Merebioloogia ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Merebioloogia Ühing

Eesti Merebioloogia Ühing on 2009.

Uus!!: Merebioloogia ja Eesti Merebioloogia Ühing · Näe rohkem »

El Niño

El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.

Uus!!: Merebioloogia ja El Niño · Näe rohkem »

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Uus!!: Merebioloogia ja Elupaik · Näe rohkem »

Elustik

Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.

Uus!!: Merebioloogia ja Elustik · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Merebioloogia ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Merebioloogia ja Energia · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Merebioloogia ja Eos · Näe rohkem »

Eugleniidid

Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.

Uus!!: Merebioloogia ja Eugleniidid · Näe rohkem »

Eulitoraal

Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).

Uus!!: Merebioloogia ja Eulitoraal · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Merebioloogia ja Füüsika · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Merebioloogia ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Filipiinid

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.

Uus!!: Merebioloogia ja Filipiinid · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Merebioloogia ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2015 võrrelduna vahemikuga 1951–1980. Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Merebioloogia ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Hailaadsed

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.

Uus!!: Merebioloogia ja Hailaadsed · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on kiskjaliste (Carnivora) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Merebioloogia ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Hammasvaalalised

Hammasvaalalised (Odontoceti) on vaalaliste alamselts.

Uus!!: Merebioloogia ja Hammasvaalalised · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Merebioloogia ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Uus!!: Merebioloogia ja Hapnikuringe · Näe rohkem »

Harjaslõugsed

Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim.

Uus!!: Merebioloogia ja Harjaslõugsed · Näe rohkem »

Hülglased

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Merebioloogia ja Hülglased · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Merebioloogia ja Hingamine · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Merebioloogia ja Hoovus · Näe rohkem »

Ihtüoloogia

Ihtüoloogia ehk kalateadus on zooloogia haru, mis uurib kalu.

Uus!!: Merebioloogia ja Ihtüoloogia · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Imetajad · Näe rohkem »

James Cook

James Cook James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.

Uus!!: Merebioloogia ja James Cook · Näe rohkem »

Jääkaru

Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Jääkaru · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Merebioloogia ja Jõgi · Näe rohkem »

Kašelott

Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.

Uus!!: Merebioloogia ja Kašelott · Näe rohkem »

Kajakas

Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Merebioloogia ja Kajakas · Näe rohkem »

Kalaan

Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.

Uus!!: Merebioloogia ja Kalaan · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Merebioloogia ja Kalad · Näe rohkem »

Kalandus

Kaks kalurit Paunküla veehoidlal. Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.

Uus!!: Merebioloogia ja Kalandus · Näe rohkem »

Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.

Uus!!: Merebioloogia ja Kalasoomused · Näe rohkem »

Kammloomad

Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.

Uus!!: Merebioloogia ja Kammloomad · Näe rohkem »

Karbid

Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Karbid · Näe rohkem »

Kari

Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.

Uus!!: Merebioloogia ja Kari · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Merebioloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Kärplased

Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.

Uus!!: Merebioloogia ja Kärplased · Näe rohkem »

Kärssussid

Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki.

Uus!!: Merebioloogia ja Kärssussid · Näe rohkem »

Käsnad

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsa koelise ehitusega loomade hõimkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Käsnad · Näe rohkem »

Küürvaal

Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Uus!!: Merebioloogia ja Küürvaal · Näe rohkem »

Kõiguste bioloogiajaam

Kõiguste bioloogiajaam on mereuurimise välibaas Saaremaa vallas Saaremaal.

Uus!!: Merebioloogia ja Kõiguste bioloogiajaam · Näe rohkem »

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Merebioloogia ja Kõrrelised · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Uus!!: Merebioloogia ja Keskkond · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

244px Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Merebioloogia ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kiusvaalalised

Kiusvaalalised (Mysticeti) on alamselts veeimetajaid, kes on arvatud vaalaliste seltsi.

Uus!!: Merebioloogia ja Kiusvaalalised · Näe rohkem »

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid. Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi. Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Merebioloogia ja Kivi · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Merebioloogia ja Kliima · Näe rohkem »

Koldvetikad

Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.

Uus!!: Merebioloogia ja Koldvetikad · Näe rohkem »

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Uus!!: Merebioloogia ja Korallid · Näe rohkem »

Korallrahu

kivi- ja nahkkorallidega. Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora''. Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).

Uus!!: Merebioloogia ja Korallrahu · Näe rohkem »

Krüptofüüdid

Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.

Uus!!: Merebioloogia ja Krüptofüüdid · Näe rohkem »

Krevett

Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.

Uus!!: Merebioloogia ja Krevett · Näe rohkem »

Kudemine

kudu Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.

Uus!!: Merebioloogia ja Kudemine · Näe rohkem »

Lamantiin

Lamantiin (Trichechus senegalensis) on liik meriveiseliste hulka kuuluvaid vee-elulisi imetjaid.

Uus!!: Merebioloogia ja Lamantiin · Näe rohkem »

Lameussid

Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Lameussid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Merebioloogia ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Uus!!: Merebioloogia ja Lülijalgsed · Näe rohkem »

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Uus!!: Merebioloogia ja Lõpused · Näe rohkem »

Lõugtundlased

Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.

Uus!!: Merebioloogia ja Lõugtundlased · Näe rohkem »

Lestalised (kalad)

Lestalised (Pleuronectiformes) on kiiruimsete kalade hulka kuuluv selts.

Uus!!: Merebioloogia ja Lestalised (kalad) · Näe rohkem »

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Uus!!: Merebioloogia ja Levila · Näe rohkem »

Liik

Liik võib erialati tähendada erinevaid asju.

Uus!!: Merebioloogia ja Liik · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii. Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Merebioloogia ja Liiv · Näe rohkem »

Lima

Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.

Uus!!: Merebioloogia ja Lima · Näe rohkem »

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Uus!!: Merebioloogia ja Limused · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Merebioloogia ja Linnud · Näe rohkem »

Loivalised

Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).

Uus!!: Merebioloogia ja Loivalised · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Merebioloogia ja Looded · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Merebioloogia ja Loomad · Näe rohkem »

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid). Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Uus!!: Merebioloogia ja Lubi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Merebioloogia ja Maa · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Merebioloogia ja Maailmameri · Näe rohkem »

Mageveebioloogia

Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast. Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.

Uus!!: Merebioloogia ja Mageveebioloogia · Näe rohkem »

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Uus!!: Merebioloogia ja Maismaa · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Merebioloogia ja Majandus · Näe rohkem »

Mandrilava

Mandrilava on märgitud tähega "B". Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.

Uus!!: Merebioloogia ja Mandrilava · Näe rohkem »

Mangroov

Mangroov Mangroovide levik maailmas Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Uus!!: Merebioloogia ja Mangroov · Näe rohkem »

Mariaani süvik

Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.

Uus!!: Merebioloogia ja Mariaani süvik · Näe rohkem »

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Uus!!: Merebioloogia ja Materjal · Näe rohkem »

Meditsiin

Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin'), tänapäeval ka lihtsalt arstiteadus, on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut.

Uus!!: Merebioloogia ja Meditsiin · Näe rohkem »

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Meduus · Näe rohkem »

Mereelustik

Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.

Uus!!: Merebioloogia ja Mereelustik · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Merebioloogia ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Uus!!: Merebioloogia ja Mereimetajad · Näe rohkem »

Merekeemia

Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.

Uus!!: Merebioloogia ja Merekeemia · Näe rohkem »

Merelind

Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.

Uus!!: Merebioloogia ja Merelind · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Merebioloogia ja Merevesi · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Merebioloogia ja Meri · Näe rohkem »

Meriheinalised

Pikk merihein Meriheinalised (Zosteraceae) on üheiduleheliste sugukond.

Uus!!: Merebioloogia ja Meriheinalised · Näe rohkem »

Merilõvi

Merilõvi (Otaria flavescens; varem ka Otaria byronia) on loivaliste alamseltsi kuuluv kõrvukhülglane, merilõvi perekonna ainuliik.

Uus!!: Merebioloogia ja Merilõvi · Näe rohkem »

Merimadulased

Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.

Uus!!: Merebioloogia ja Merimadulased · Näe rohkem »

Meritähed

Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.

Uus!!: Merebioloogia ja Meritähed · Näe rohkem »

Meriveiselised

Meriveiselised ehk sireenilised (Sirenia) on vee-eluliste imetajate selts. Meriveiselised on taimtoidulised. Nad asustavad jõgesid, estuaare, rannikualasid ja merelisi sooalasid. Meriveiselised arvatakse olevat põlvnevat londilistest.

Uus!!: Merebioloogia ja Meriveiselised · Näe rohkem »

Metaboliit

Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.

Uus!!: Merebioloogia ja Metaboliit · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Merebioloogia ja Mets · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Merebioloogia ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Uus!!: Merebioloogia ja Mimees · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda. Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Merebioloogia ja Muda · Näe rohkem »

Oaas

Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.

Uus!!: Merebioloogia ja Oaas · Näe rohkem »

Okasnahksed

Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Okasnahksed · Näe rohkem »

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Uus!!: Merebioloogia ja Okeanograafia · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Merebioloogia ja Ookean · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega. Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Merebioloogia ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Ookeaniline mägi

Ookeaniliste mägede paiknemine Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam.

Uus!!: Merebioloogia ja Ookeaniline mägi · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Merebioloogia ja Organism · Näe rohkem »

Ovipaaria

Ovipaaria (inglise keeles ovipary) on enamiku selgrootute ja osade selgroogsete sugulise sigimise vorm, mil munade sees asuvad looted arenevad väljaspool emakeha.

Uus!!: Merebioloogia ja Ovipaaria · Näe rohkem »

Paljand

Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal. Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.

Uus!!: Merebioloogia ja Paljand · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Merebioloogia ja Parasitism · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Uus!!: Merebioloogia ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Perekond

Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.

Uus!!: Merebioloogia ja Perekond · Näe rohkem »

Pesitsemine

Bulleri albatross pesitsemas Snaresel, Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.

Uus!!: Merebioloogia ja Pesitsemine · Näe rohkem »

Pindpinevus

Liuskurlased püsivad veepinnal tänu pindpinevusele Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.

Uus!!: Merebioloogia ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pingviinlased

Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.

Uus!!: Merebioloogia ja Pingviinlased · Näe rohkem »

Pinnavorm

Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Uus!!: Merebioloogia ja Pinnavorm · Näe rohkem »

Prasinofüüdid

Prasinofüüdid (Prasinophyceae) on klass vabalt elavaid viburitega rohevetikaid rohevetiktaimede hõimkonnas.

Uus!!: Merebioloogia ja Prasinofüüdid · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Merebioloogia ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Pringellased

Pringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.

Uus!!: Merebioloogia ja Pringellased · Näe rohkem »

Produktiivsus (bioloogia)

Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.

Uus!!: Merebioloogia ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Uus!!: Merebioloogia ja Pruunvetikad · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet.

Uus!!: Merebioloogia ja Puit · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Merebioloogia ja Punavetikad · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Merebioloogia ja Rakk · Näe rohkem »

Rand

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.

Uus!!: Merebioloogia ja Rand · Näe rohkem »

Randal

Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Randal · Näe rohkem »

Rannik

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi. Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Uus!!: Merebioloogia ja Rannik · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Merebioloogia ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Röövkala

Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.

Uus!!: Merebioloogia ja Röövkala · Näe rohkem »

Rõngussid

Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.

Uus!!: Merebioloogia ja Rõngussid · Näe rohkem »

Rekreatsioon

Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses.

Uus!!: Merebioloogia ja Rekreatsioon · Näe rohkem »

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid.

Uus!!: Merebioloogia ja Rohevetikad · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Merebioloogia ja Roomajad · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Merebioloogia ja Saar · Näe rohkem »

Sammalloomad

Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.

Uus!!: Merebioloogia ja Sammalloomad · Näe rohkem »

Saprotroof

Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Merebioloogia ja Saprotroof · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Merebioloogia ja Süda · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Merebioloogia ja Sümbioos · Näe rohkem »

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Uus!!: Merebioloogia ja Süsinikuringe · Näe rohkem »

Süvik

Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.

Uus!!: Merebioloogia ja Süvik · Näe rohkem »

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Merebioloogia ja Seened · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkonda mittekuuluvad loomad.

Uus!!: Merebioloogia ja Selgrootud · Näe rohkem »

Sigimine

Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).

Uus!!: Merebioloogia ja Sigimine · Näe rohkem »

Sinivaal

Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaalade (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.

Uus!!: Merebioloogia ja Sinivaal · Näe rohkem »

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10&permil)International Glossary of Hydrology.

Uus!!: Merebioloogia ja Soolane vesi · Näe rohkem »

Stelleri meriõhv

thumb Stelleri meriõhv (Hydrodamalis gigas) oli meriveiseliste seltsi kuuluv liik.

Uus!!: Merebioloogia ja Stelleri meriõhv · Näe rohkem »

Substraat (ökoloogia)

Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Uus!!: Merebioloogia ja Sugukond · Näe rohkem »

Suue

Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Uus!!: Merebioloogia ja Suue · Näe rohkem »

Suula

Suula (Morus bassanus, varem Sula bassana) on suulalaste sugukonda suula perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Merebioloogia ja Suula · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Merebioloogia ja Taimed · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Merebioloogia ja Taimestik · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Merebioloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

TÜ Eesti Mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva "Vilma" pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti Mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus.

Uus!!: Merebioloogia ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · Näe rohkem »

Täiskasvanu

Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.

Uus!!: Merebioloogia ja Täiskasvanu · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu on teatud teema uurimisega tegelev osa teadusest.

Uus!!: Merebioloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »

Tehnoloogia

Tehnoloogia on tootmiseks vajalik masinate, seadmete ja oskuste kogum (menetlustehnika).

Uus!!: Merebioloogia ja Tehnoloogia · Näe rohkem »

Teod

Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Uus!!: Merebioloogia ja Teod · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.

Uus!!: Merebioloogia ja Toitained · Näe rohkem »

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Uus!!: Merebioloogia ja Toitumine · Näe rohkem »

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Uus!!: Merebioloogia ja Troopika · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Merebioloogia ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsükkel

Tsükkel (kreeka keeles.κύκλος, kýklos; ladina keeles cyclus „ring“; sanskriti keeles mandala, ka chakra (ratas)) on samade, samalaadsete või sarnaste sündmuste (episoodide) või protsesside kordumine.

Uus!!: Merebioloogia ja Tsükkel · Näe rohkem »

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Uus!!: Merebioloogia ja Turism · Näe rohkem »

Uim

Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.

Uus!!: Merebioloogia ja Uim · Näe rohkem »

Vaalalised

Vaatlus Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.

Uus!!: Merebioloogia ja Vaalalised · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Merebioloogia ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Merebioloogia ja Valgud · Näe rohkem »

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik. Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Uus!!: Merebioloogia ja Vastne · Näe rohkem »

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Uus!!: Merebioloogia ja Vähilaadsed · Näe rohkem »

Väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Uus!!: Merebioloogia ja Väljasuremine · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Merebioloogia ja Vetikad · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Merebioloogia ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Merebioloogia ja Viirused · Näe rohkem »

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Uus!!: Merebioloogia ja Vivipaaria · Näe rohkem »

Zooksantell

Zooksantell (Symbiodinium) on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid.

Uus!!: Merebioloogia ja Zooksantell · Näe rohkem »

Zooloogia

Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Uus!!: Merebioloogia ja Zooloogia · Näe rohkem »

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Uus!!: Merebioloogia ja Zooplankton · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Merebioloog.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »