Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Merebioloogia

Index Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Sisukord

  1. 206 suhted: Afootne vöönd, Aineringe, Ainuõõssed, Ainuraksed, Albatroslased, Algoloogia, Alklased, Anatoomia, Anšoovis, Aristoteles, Avameri, Barrakuuda, Batüskaaf, Beagle (laev), Bentaal, Bioluminestsents, Biomolekul, Bioom, Biotehnoloogia, Briti Muuseum, Charles Darwin, Delfiinlased, Detriit, Dinoflagellaadid, Dugong, Eesti, Eesti Merebioloogia Ühing, El Niño, Elupaik, Elustik, Elutsükkel, Energia, Eos, Eugleniidid, Eulitoraal, Füüsika, Fütoplankton, Filipiinid, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Hailaadsed, Hallhüljes, Hammasvaalalised, Hapnik, Hapnikuringe, Harjaslõugsed, Hülglased, Hingamine, Hoovus, Ihtüoloogia, ... Laienda indeks (156 rohkem) »

Afootne vöönd

Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.

Vaata Merebioloogia ja Afootne vöönd

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Vaata Merebioloogia ja Aineringe

Ainuõõssed

Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Vaata Merebioloogia ja Ainuõõssed

Ainuraksed

kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.

Vaata Merebioloogia ja Ainuraksed

Albatroslased

Albatroslased (Diomedeidae) on sugukond suuri merelinde, kes on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae).

Vaata Merebioloogia ja Albatroslased

Algoloogia

Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.

Vaata Merebioloogia ja Algoloogia

Alklased

Alklased (Alcidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde.

Vaata Merebioloogia ja Alklased

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Vaata Merebioloogia ja Anatoomia

Anšoovis

Anšoovis (Engraulis encrasicholus) on anšoovislaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Merebioloogia ja Anšoovis

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Vaata Merebioloogia ja Aristoteles

Avameri

Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.

Vaata Merebioloogia ja Avameri

Barrakuuda

''Sphyraena barracuda'' Barrakuuda (Sphyraena) on kalade perekond ahvenaliste seltsist.

Vaata Merebioloogia ja Barrakuuda

Batüskaaf

Vaikse ookeani Mariaani süvikusse, 23. jaanuar 1960 Batüskaaf on iselaskuv autonoomne süvaveeliikur, mis on mõeldud süvamerre laskumiseks ja selle uurimiseks.

Vaata Merebioloogia ja Batüskaaf

Beagle (laev)

Beagle Beagle Magalhãesi väinas Beagle oli Suurbritannia mereväe parklaev, ehitatud 1820.

Vaata Merebioloogia ja Beagle (laev)

Bentaal

Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.

Vaata Merebioloogia ja Bentaal

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.

Vaata Merebioloogia ja Bioluminestsents

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Vaata Merebioloogia ja Biomolekul

Bioom

Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.

Vaata Merebioloogia ja Bioom

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Vaata Merebioloogia ja Biotehnoloogia

Briti Muuseum

pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.

Vaata Merebioloogia ja Briti Muuseum

Charles Darwin

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.

Vaata Merebioloogia ja Charles Darwin

Delfiinlased

Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.

Vaata Merebioloogia ja Delfiinlased

Detriit

Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).

Vaata Merebioloogia ja Detriit

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Vaata Merebioloogia ja Dinoflagellaadid

Dugong

Dugong (Dugong dugon) on meriveiseliste ehk sireeniliste seltsi kuuluv suur herbivoorne mereimetaja, ainus elav esindaja dugonglaste sugukonnast.

Vaata Merebioloogia ja Dugong

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Merebioloogia ja Eesti

Eesti Merebioloogia Ühing

Eesti Merebioloogia Ühing on 2009.

Vaata Merebioloogia ja Eesti Merebioloogia Ühing

El Niño

Ookeanide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 1997. aasta El Niño ajal El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.

Vaata Merebioloogia ja El Niño

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Vaata Merebioloogia ja Elupaik

Elustik

Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.

Vaata Merebioloogia ja Elustik

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Vaata Merebioloogia ja Elutsükkel

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Merebioloogia ja Energia

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Vaata Merebioloogia ja Eos

Eugleniidid

Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.

Vaata Merebioloogia ja Eugleniidid

Eulitoraal

Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).

Vaata Merebioloogia ja Eulitoraal

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Vaata Merebioloogia ja Füüsika

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Vaata Merebioloogia ja Fütoplankton

Filipiinid

Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.

Vaata Merebioloogia ja Filipiinid

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Vaata Merebioloogia ja Fotosüntees

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Vaata Merebioloogia ja Globaalne soojenemine

Hailaadsed

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.

Vaata Merebioloogia ja Hailaadsed

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Vaata Merebioloogia ja Hallhüljes

Hammasvaalalised

Hammasvaalalised (Odontoceti) on vaalaliste alamselts.

Vaata Merebioloogia ja Hammasvaalalised

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Merebioloogia ja Hapnik

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Vaata Merebioloogia ja Hapnikuringe

Harjaslõugsed

Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim.

Vaata Merebioloogia ja Harjaslõugsed

Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Vaata Merebioloogia ja Hülglased

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Vaata Merebioloogia ja Hingamine

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Vaata Merebioloogia ja Hoovus

Ihtüoloogia

Ihtüoloogia ehk kalateadus on zooloogia haru, mis uurib kalu.

Vaata Merebioloogia ja Ihtüoloogia

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Vaata Merebioloogia ja Imetajad

James Cook

James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.

Vaata Merebioloogia ja James Cook

Jääkaru

Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.

Vaata Merebioloogia ja Jääkaru

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Merebioloogia ja Jõgi

Kašelott

Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.

Vaata Merebioloogia ja Kašelott

Kajakas

Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.

Vaata Merebioloogia ja Kajakas

Kalaan

Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.

Vaata Merebioloogia ja Kalaan

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Vaata Merebioloogia ja Kalad

Kalandus

Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.

Vaata Merebioloogia ja Kalandus

Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.

Vaata Merebioloogia ja Kalasoomused

Kammloomad

Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.

Vaata Merebioloogia ja Kammloomad

Karbid

Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.

Vaata Merebioloogia ja Karbid

Kari

Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.

Vaata Merebioloogia ja Kari

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Vaata Merebioloogia ja Karl Ernst von Baer

Kärplased

Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.

Vaata Merebioloogia ja Kärplased

Kärssussid

Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki.

Vaata Merebioloogia ja Kärssussid

Käsnad

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.

Vaata Merebioloogia ja Käsnad

Küürvaal

Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Vaata Merebioloogia ja Küürvaal

Kõiguste bioloogiajaam

Kõiguste bioloogiajaam on mereuurimise välibaas Saaremaa vallas Saaremaal.

Vaata Merebioloogia ja Kõiguste bioloogiajaam

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Vaata Merebioloogia ja Kõrrelised

Kõrvukhülglased

Kõrvukhülglased (Otariidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.

Vaata Merebioloogia ja Kõrvukhülglased

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Vaata Merebioloogia ja Keskkond

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Vaata Merebioloogia ja Kilpkonnalised

Kiusvaalalised

Kiusvaalalised (Mysticeti) on alamselts veeimetajaid, kes on arvatud vaalaliste seltsi.

Vaata Merebioloogia ja Kiusvaalalised

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Vaata Merebioloogia ja Kivi

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Vaata Merebioloogia ja Kliima

Koldvetikad

Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.

Vaata Merebioloogia ja Koldvetikad

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Vaata Merebioloogia ja Korallid

Korallrahu

kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).

Vaata Merebioloogia ja Korallrahu

Krüptofüüdid

Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.

Vaata Merebioloogia ja Krüptofüüdid

Krevett

Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.

Vaata Merebioloogia ja Krevett

Kudemine

Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.

Vaata Merebioloogia ja Kudemine

Lamantiin

Lamantiin ehk aafrika lamantiin (Trichechus senegalensis) on suur, vees elav, peamiselt taimetoiduline mereimetaja, üks kolmest lamantiini perekonda kuuluvast liigist.

Vaata Merebioloogia ja Lamantiin

Lameussid

Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.

Vaata Merebioloogia ja Lameussid

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Merebioloogia ja Läänemeri

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Vaata Merebioloogia ja Lülijalgsed

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Vaata Merebioloogia ja Lõpused

Lõugtundlased

Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.

Vaata Merebioloogia ja Lõugtundlased

Lestalised (kalad)

Kammeljas Lestalised (Pleuronectiformes) on kiiruimsete kalade hulka kuuluv selts.

Vaata Merebioloogia ja Lestalised (kalad)

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Vaata Merebioloogia ja Levila

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Merebioloogia ja Liik (bioloogia)

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.

Vaata Merebioloogia ja Liiv

Lima

Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.

Vaata Merebioloogia ja Lima

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Vaata Merebioloogia ja Limused

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Vaata Merebioloogia ja Linnud

Loivalised

Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).

Vaata Merebioloogia ja Loivalised

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Vaata Merebioloogia ja Looded

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Vaata Merebioloogia ja Loomad

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Vaata Merebioloogia ja Lubi

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Merebioloogia ja Maa

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Vaata Merebioloogia ja Maailmameri

Mageveebioloogia

Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.

Vaata Merebioloogia ja Mageveebioloogia

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Vaata Merebioloogia ja Maismaa

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Vaata Merebioloogia ja Majandus

Mandrilava

Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Vaata Merebioloogia ja Mandrilava

Mangroov

Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Vaata Merebioloogia ja Mangroov

Mariaani süvik

Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.

Vaata Merebioloogia ja Mariaani süvik

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Vaata Merebioloogia ja Materjal

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Vaata Merebioloogia ja Meditsiin

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Vaata Merebioloogia ja Meduus

Mereelustik

Vetikad madalas merevees Säga Rannaküla lähedal meres Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.

Vaata Merebioloogia ja Mereelustik

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Vaata Merebioloogia ja Merefüüsika

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Vaata Merebioloogia ja Mereimetajad

Merekeemia

Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.

Vaata Merebioloogia ja Merekeemia

Merelind

Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.

Vaata Merebioloogia ja Merelind

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Vaata Merebioloogia ja Merevesi

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Vaata Merebioloogia ja Meri

Meriheinalised

Meriheinalised (Zosteraceae) on üheiduleheliste sugukond.

Vaata Merebioloogia ja Meriheinalised

Merimadulased

Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.

Vaata Merebioloogia ja Merimadulased

Meritähed

Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.

Vaata Merebioloogia ja Meritähed

Meriveiselised

Meriveiselised ehk sireenilised (Sirenia) on taimtoiduliste vee-eluliste imetajate selts.

Vaata Merebioloogia ja Meriveiselised

Metaboliit

Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.

Vaata Merebioloogia ja Metaboliit

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Merebioloogia ja Mets

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Vaata Merebioloogia ja Mikroorganismid

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Vaata Merebioloogia ja Mimees

Morsk

Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.

Vaata Merebioloogia ja Morsk

Muda

settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Vaata Merebioloogia ja Muda

Oaas

Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.

Vaata Merebioloogia ja Oaas

Okasnahksed

Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.

Vaata Merebioloogia ja Okasnahksed

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Vaata Merebioloogia ja Okeanograafia

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Vaata Merebioloogia ja Ookean

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Vaata Merebioloogia ja Ookeani keskahelik

Ookeaniline mägi

Ookeaniliste mägede paiknemine Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam.

Vaata Merebioloogia ja Ookeaniline mägi

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Vaata Merebioloogia ja Organism

Ovipaaria

OvipaariaENE, 1976, 5:542.

Vaata Merebioloogia ja Ovipaaria

Paljand

Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.

Vaata Merebioloogia ja Paljand

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Vaata Merebioloogia ja Parasitism

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Vaata Merebioloogia ja Pelagiaal

Perekond

Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.

Vaata Merebioloogia ja Perekond

Pesitsemine

Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.

Vaata Merebioloogia ja Pesitsemine

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.

Vaata Merebioloogia ja Pindpinevus

Pingviinlased

Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.

Vaata Merebioloogia ja Pingviinlased

Pinnavorm

Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Vaata Merebioloogia ja Pinnavorm

Prasinofüüdid

Prasinofüüdid (Prasinophyceae) on klass vabalt elavaid viburitega rohevetikaid rohevetiktaimede hõimkonnas.

Vaata Merebioloogia ja Prasinofüüdid

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Vaata Merebioloogia ja Primaarproduktsioon

Pringellased

Pringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.

Vaata Merebioloogia ja Pringellased

Produktiivsus (bioloogia)

Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.

Vaata Merebioloogia ja Produktiivsus (bioloogia)

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Vaata Merebioloogia ja Pruunvetikad

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Vaata Merebioloogia ja Puit

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Vaata Merebioloogia ja Punavetikad

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Merebioloogia ja Rakk

Rand

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.

Vaata Merebioloogia ja Rand

Randal

Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.

Vaata Merebioloogia ja Randal

Rannik

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Vaata Merebioloogia ja Rannik

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Vaata Merebioloogia ja Ränivetikad

Röövkala

Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.

Vaata Merebioloogia ja Röövkala

Rõngussid

Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.

Vaata Merebioloogia ja Rõngussid

Rekreatsioon

Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses.

Vaata Merebioloogia ja Rekreatsioon

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.

Vaata Merebioloogia ja Rohevetikad

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Merebioloogia ja Roomajad

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Vaata Merebioloogia ja Saar

Sammalloomad

Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.

Vaata Merebioloogia ja Sammalloomad

Saprotroof

Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.

Vaata Merebioloogia ja Saprotroof

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Vaata Merebioloogia ja Süda

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Vaata Merebioloogia ja Sümbioos

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Vaata Merebioloogia ja Süsinikuringe

Süvik

Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.

Vaata Merebioloogia ja Süvik

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Vaata Merebioloogia ja Seened

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Vaata Merebioloogia ja Selgroogsed

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Vaata Merebioloogia ja Selgrootud

Sigimine

Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).

Vaata Merebioloogia ja Sigimine

Sinivaal

Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.

Vaata Merebioloogia ja Sinivaal

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.

Vaata Merebioloogia ja Soolane vesi

Stelleri meriõhv

Stelleri meriõhv (Hydrodamalis gigas) oli meriveiseliste seltsi kuuluv liik.

Vaata Merebioloogia ja Stelleri meriõhv

Substraat (ökoloogia)

Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.

Vaata Merebioloogia ja Substraat (ökoloogia)

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Vaata Merebioloogia ja Sugukond

Suue

Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Vaata Merebioloogia ja Suue

Suula

Suula (Morus bassanus, varem Sula bassana) on suulalaste sugukonda suula perekonda kuuluv lind.

Vaata Merebioloogia ja Suula

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Merebioloogia ja Taimed

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Vaata Merebioloogia ja Taimestik

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Merebioloogia ja Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.

Vaata Merebioloogia ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

Täiskasvanu

Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.

Vaata Merebioloogia ja Täiskasvanu

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Vaata Merebioloogia ja Teadusharu

Tehnoloogia

Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.

Vaata Merebioloogia ja Tehnoloogia

Teod

Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Vaata Merebioloogia ja Teod

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Vaata Merebioloogia ja Toitained

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Vaata Merebioloogia ja Toitumine

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Vaata Merebioloogia ja Troopika

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Vaata Merebioloogia ja Tsüanobakterid

Tsükkel

Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.

Vaata Merebioloogia ja Tsükkel

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Vaata Merebioloogia ja Turism

Uim

Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.

Vaata Merebioloogia ja Uim

Vaalalised

Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.

Vaata Merebioloogia ja Vaalalised

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Vaata Merebioloogia ja Vaikne ookean

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Merebioloogia ja Valgud

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Vaata Merebioloogia ja Vastne

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Vaata Merebioloogia ja Vähilaadsed

Väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Vaata Merebioloogia ja Väljasuremine

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Vaata Merebioloogia ja Vetikad

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Vaata Merebioloogia ja Viigerhüljes

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Vaata Merebioloogia ja Viirused

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Vaata Merebioloogia ja Vivipaaria

Zooksantell

Zooksantell (Symbiodinium) on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid.

Vaata Merebioloogia ja Zooksantell

Zooloogia

Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Vaata Merebioloogia ja Zooloogia

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Vaata Merebioloogia ja Zooplankton

Tuntud ka kui Merebioloog.

, Imetajad, James Cook, Jääkaru, Jõgi, Kašelott, Kajakas, Kalaan, Kalad, Kalandus, Kalasoomused, Kammloomad, Karbid, Kari, Karl Ernst von Baer, Kärplased, Kärssussid, Käsnad, Küürvaal, Kõiguste bioloogiajaam, Kõrrelised, Kõrvukhülglased, Keskkond, Kilpkonnalised, Kiusvaalalised, Kivi, Kliima, Koldvetikad, Korallid, Korallrahu, Krüptofüüdid, Krevett, Kudemine, Lamantiin, Lameussid, Läänemeri, Lülijalgsed, Lõpused, Lõugtundlased, Lestalised (kalad), Levila, Liik (bioloogia), Liiv, Lima, Limused, Linnud, Loivalised, Looded, Loomad, Lubi, Maa, Maailmameri, Mageveebioloogia, Maismaa, Majandus, Mandrilava, Mangroov, Mariaani süvik, Materjal, Meditsiin, Meduus, Mereelustik, Merefüüsika, Mereimetajad, Merekeemia, Merelind, Merevesi, Meri, Meriheinalised, Merimadulased, Meritähed, Meriveiselised, Metaboliit, Mets, Mikroorganismid, Mimees, Morsk, Muda, Oaas, Okasnahksed, Okeanograafia, Ookean, Ookeani keskahelik, Ookeaniline mägi, Organism, Ovipaaria, Paljand, Parasitism, Pelagiaal, Perekond, Pesitsemine, Pindpinevus, Pingviinlased, Pinnavorm, Prasinofüüdid, Primaarproduktsioon, Pringellased, Produktiivsus (bioloogia), Pruunvetikad, Puit, Punavetikad, Rakk, Rand, Randal, Rannik, Ränivetikad, Röövkala, Rõngussid, Rekreatsioon, Rohevetikad, Roomajad, Saar, Sammalloomad, Saprotroof, Süda, Sümbioos, Süsinikuringe, Süvik, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sigimine, Sinivaal, Soolane vesi, Stelleri meriõhv, Substraat (ökoloogia), Sugukond, Suue, Suula, Taimed, Taimestik, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Täiskasvanu, Teadusharu, Tehnoloogia, Teod, Toitained, Toitumine, Troopika, Tsüanobakterid, Tsükkel, Turism, Uim, Vaalalised, Vaikne ookean, Valgud, Vastne, Vähilaadsed, Väljasuremine, Vetikad, Viigerhüljes, Viirused, Vivipaaria, Zooksantell, Zooloogia, Zooplankton.