Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Alumiinium, Aluspõhi, Amfiboolid, Biotiit, Eesti, Erim, FE, Hapnik, Herbert Viiding, Kalle Suuroja, Kõvadus, Keemiline valem, Kihtsilikaadid, Kristall, Kvaternaar, Läige, Lõhenevus, Magneesium, Mineraal, Mohsi astmik, Monokliinne süngoonia, Moondekivim, Pürokseenid, Raud, Räni, Rohekilt, Savi, Savimineraalid, Silikaatsed mineraalid, Tihedus, Valgus (kirjastus), Van der Waalsi jõud, Vesilahus, Vesinik.
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Kloriit ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Kloriit ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Kloriit ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Kloriit ja Biotiit · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kloriit ja Eesti · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Kloriit ja Erim · Näe rohkem »
FE
FE võib tähendada järgmist.
Uus!!: Kloriit ja FE · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kloriit ja Hapnik · Näe rohkem »
Herbert Viiding
Herbert Viiding (6. aprill 1929 – 25. september 1988) oli eesti geoloog ja looduskaitsja.
Uus!!: Kloriit ja Herbert Viiding · Näe rohkem »
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Uus!!: Kloriit ja Kalle Suuroja · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Kloriit ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Kloriit ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Kihtsilikaadid
Biotiit (must ja läikiv) on vilkude hulka kuuluv trioktaeedrilise TOT-struktuuriga kihtsilikaat Kihtsilikaadid (inglise phyllosilicates, sheet silicates) on kihilise struktuuriga silikaatsed mineraalid.
Uus!!: Kloriit ja Kihtsilikaadid · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Kloriit ja Kristall · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Kloriit ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Kloriit ja Läige · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Kloriit ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Kloriit ja Magneesium · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Kloriit ja Mineraal · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Kloriit ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Uus!!: Kloriit ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Kloriit ja Moondekivim · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Kloriit ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kloriit ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Kloriit ja Räni · Näe rohkem »
Rohekilt
Rohekilt, mille täpsem nimetus on kloriitkilt Rohekilt on roheka värvuse ja kildalise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Kloriit ja Rohekilt · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Kloriit ja Savi · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Kloriit ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Kloriit ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Kloriit ja Tihedus · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Kloriit ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Kloriit ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Kloriit ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kloriit ja Vesinik · Näe rohkem »
