Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Leepra mükobakter

Index Leepra mükobakter

Leepra mükobakter ehk Hanseni kepike ehk leeprabatsill (Mycobacterium leprae) on aktinomütseetide hõimkonda Mycobacteriaceae sugukonda ja mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliik.

74 suhted: Akson, Aluspaar, Aminohapped, Antigeen, Antikehad, Arst, Bakterid, Bakterioloogia, Batsillid, DNA, Elundkond, Fagotsüüt, Fagotsütoos, Geen, Genoom, Gerhard Armauer Hansen, Grampositiivsed bakterid, Hiir, Hingamisteed, Homogeensus ja heterogeensus, Immuunsüsteem, Immuunsus, In vitro, Inimene, Irja Lutsar, Käsi, Kehatemperatuur, Kuulo Kutsar, Lümfisüsteem, Lümfotsüüt, Leepra, Leproomid, Liik (bioloogia), Limaskest, Lipiidid, Luu, Makrofaagid, Marika Mikelsaar, Mükobakter, Medicina, Meditsiinisõnastik, Munandid, Mycobacterium lepromatosis, Nahk, Nakkushaigused, Närv, Närvisüsteem, Neuron, Nina, Oxford University Press, ..., Põletik, Piirdenärvisüsteem, Piisknakkus, PubMed Central, Putukad, Rakk, Rakukest, Raud, Ravim, Rinnapiim, Robert Koch, Schwanni rakud, Silm, Skelett, T-lümfotsüüdid, Tüvirakk, The Lancet, Tropism, Tsütoplasma, Tuberkuloosi mükobakter, Valgud, 1873, 1912, 1983. Laienda indeks (24 rohkem) »

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Akson · Näe rohkem »

Aluspaar

Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Aluspaar · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Aminohapped · Näe rohkem »

Antigeen

Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Antigeen · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Antikehad · Näe rohkem »

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Arst · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Bakterid · Näe rohkem »

Bakterioloogia

Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Bakterioloogia · Näe rohkem »

Batsillid

Batsillid (.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Batsillid · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Leepra mükobakter ja DNA · Näe rohkem »

Elundkond

Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Elundkond · Näe rohkem »

Fagotsüüt

Fagotsüüt ehk õgirakk on loomorganismi rakk, mis lagundab fagotsütoosi teel sinna sattunud võõrkehi (nt baktereid) ja apoptoosi läbinud raku osakesi.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Fagotsüüt · Näe rohkem »

Fagotsütoos

Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Fagotsütoos · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Geen · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Genoom · Näe rohkem »

Gerhard Armauer Hansen

Gerhard Henrik Armauer Hansen (29. juuli 1841 Bergen – 12. veebruar 1912 Florø) oli norra arst ja patoloog, kes 1873.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Gerhard Armauer Hansen · Näe rohkem »

Grampositiivsed bakterid

Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Hiir · Näe rohkem »

Hingamisteed

Hingamisteed on...

Uus!!: Leepra mükobakter ja Hingamisteed · Näe rohkem »

Homogeensus ja heterogeensus

Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Immuunsus

Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Immuunsus · Näe rohkem »

In vitro

In vitro (ladina keeles) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.

Uus!!: Leepra mükobakter ja In vitro · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Inimene · Näe rohkem »

Irja Lutsar

Irja Lutsar 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Irja Lutsar (sündinud 20. juulil 1954) on eesti mikrobioloog, viroloog ja poliitik, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ning XV Riigikogu liige.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Irja Lutsar · Näe rohkem »

Käsi

pisi Inimese käe- ja õlaluud. Käsi (ladina keeles manus) on inimese ülajäse, õlast kuni sõrmeotsteni.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Käsi · Näe rohkem »

Kehatemperatuur

Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »

Kuulo Kutsar

Kuulo Kutsar 1999. aastal Kuulo Kutsar (sündinud 26. novembril 1939 Tallinnas) on eesti epidemioloog.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Kuulo Kutsar · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Leepra

Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Leepra · Näe rohkem »

Leproomid

Leproomideks ehk leproosseteks granuloomideks (ladina keeles ains leproma) nimetatakse lepromatoossesse leeprasse nakatunud inimestel tekkivaid nakkusohtlikke nahaköbrusid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Leproomid · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Limaskest · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Lipiidid · Näe rohkem »

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Luu · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Marika Mikelsaar

Marika Mikelsaar (sünninimi Marika Jürgenson, sündinud 12. novembril 1938) on eesti mikrobioloog.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Marika Mikelsaar · Näe rohkem »

Mükobakter

Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Mükobakter · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Munandid · Näe rohkem »

Mycobacterium lepromatosis

Mycobacterium lepromatosis on bakteriliik.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Nahk · Näe rohkem »

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Nakkushaigused · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Närv · Näe rohkem »

Närvisüsteem

access-date.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Neuron · Näe rohkem »

Nina

Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Nina · Näe rohkem »

Oxford University Press

Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Oxford University Press · Näe rohkem »

Põletik

Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).

Uus!!: Leepra mükobakter ja Põletik · Näe rohkem »

Piirdenärvisüsteem

Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »

Piisknakkus

Piisknakkused ehk piisklevinakkused (inglise keeles droplet infection) on nakkused, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskadena levivad haigustekitajad (viirused, bakterid, seened jt).

Uus!!: Leepra mükobakter ja Piisknakkus · Näe rohkem »

PubMed Central

PubMed Central (lüh PMC) on 2000.

Uus!!: Leepra mükobakter ja PubMed Central · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Putukad · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Rakukest · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Raud · Näe rohkem »

Ravim

pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Ravim · Näe rohkem »

Rinnapiim

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Robert Koch

Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Robert Koch · Näe rohkem »

Schwanni rakud

Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Schwanni rakud · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Silm · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Skelett · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Uus!!: Leepra mükobakter ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Tüvirakk

Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Tüvirakk · Näe rohkem »

The Lancet

The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.

Uus!!: Leepra mükobakter ja The Lancet · Näe rohkem »

Tropism

Häbelik mimoos (''Mimosa pudica'') reageerib puudutustele kohe oma lehtede kokkutõmbamisega Videolõik taime reageerimisest kahele konkureerivale tropismile: fototropism, mis juhib taime valguse poole, ja geotropism, mis püüab taime orienteerida vastavalt gravitatsioonivälja mõjudele Tropism (kreeka tropos 'pöörama') ehk suundus on taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Tropism · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tuberkuloosi mükobakter

Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Tuberkuloosi mükobakter · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Leepra mükobakter ja Valgud · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Leepra mükobakter ja 1873 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Leepra mükobakter ja 1912 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Leepra mükobakter ja 1983 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hanseni kepike, Leeprabatsill, Mycobacterium leprae.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »