Sisukord
98 suhted: Adsorbent, Ahtme, Alumiiniumoksiid, Aluselisus, Anhüdriit, Asfaltbetoonkate, Balti soojuselektrijaam, Bensopüreen, Betoon, Celsiuse skaala, Eesti, Eesti soojuselektrijaam, Ehitusmaterjalide loend, Elavhõbe, Emissioon, Energia, Fenool, Gaas, Happeline keskkond, Heitgaas, Heitvesi, Ida-Viru maakond, Ioon, Kaevandus, Kaltsium, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumoksiid, Kask, Kütus, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keevkiht, Kiirus, Kips, Kiviõli, Kivisüsi, Kohtla-Järve, Kontsentratsioon, Kunda, Kvarts, Ladestu, Lahustuvus, Lendtuhk, Leningradi tuumaelektrijaam, Liiv, Lubi, Lumi, Maavara, Magneesium, Mangaan, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
- Põlevkivi
Adsorbent
Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati).
Vaata Põlevkivituhk ja Adsorbent
Ahtme
Park Tammiku mikrorajoonis Ahtme linnaosa (2) Kohtla-Järve kaardil Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa.
Vaata Põlevkivituhk ja Ahtme
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Vaata Põlevkivituhk ja Alumiiniumoksiid
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Vaata Põlevkivituhk ja Aluselisus
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Vaata Põlevkivituhk ja Anhüdriit
Asfaltbetoonkate
Osaliselt freesitud asfalt Tartus Idaringtee ehitusel Asfaltbetoonkate on normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegust teekate.
Vaata Põlevkivituhk ja Asfaltbetoonkate
Balti soojuselektrijaam
Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa.
Vaata Põlevkivituhk ja Balti soojuselektrijaam
Bensopüreen
Bensopüreen Bensopüreen ehk benso(a)püreen (keemiline valem C20H12) on viie benseenituumaga polütsükliline aromaatne süsivesinik, mille ainevahetussaadused (metaboliidid) on mutageensed ja väga kantserogeensed.
Vaata Põlevkivituhk ja Bensopüreen
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Vaata Põlevkivituhk ja Betoon
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Põlevkivituhk ja Celsiuse skaala
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Põlevkivituhk ja Eesti
Eesti soojuselektrijaam
Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969.
Vaata Põlevkivituhk ja Eesti soojuselektrijaam
Ehitusmaterjalide loend
Siin on loetletud ehitusmaterjale.
Vaata Põlevkivituhk ja Ehitusmaterjalide loend
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Põlevkivituhk ja Elavhõbe
Emissioon
Emissioon on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Põlevkivituhk ja Emissioon
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Põlevkivituhk ja Energia
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Vaata Põlevkivituhk ja Fenool
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Põlevkivituhk ja Gaas
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Põlevkivituhk ja Happeline keskkond
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Põlevkivituhk ja Heitgaas
Heitvesi
Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.
Vaata Põlevkivituhk ja Heitvesi
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Vaata Põlevkivituhk ja Ida-Viru maakond
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Põlevkivituhk ja Ioon
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Vaata Põlevkivituhk ja Kaevandus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Põlevkivituhk ja Kaltsium
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Vaata Põlevkivituhk ja Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Vaata Põlevkivituhk ja Kaltsiumoksiid
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Põlevkivituhk ja Kask
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Vaata Põlevkivituhk ja Kütus
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Põlevkivituhk ja Keemiline element
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Põlevkivituhk ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keevkiht
Keevkiht ehk pseudovedelik on ühtlase tükisuurusega peeneteralise puistematerjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbi juhitava keskkonna (gaasi, vedeliku) kineetilise energia mõjul.
Vaata Põlevkivituhk ja Keevkiht
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Põlevkivituhk ja Kiirus
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Põlevkivituhk ja Kips
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Põlevkivituhk ja Kiviõli
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Põlevkivituhk ja Kivisüsi
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Põlevkivituhk ja Kohtla-Järve
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Põlevkivituhk ja Kontsentratsioon
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Põlevkivituhk ja Kunda
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Põlevkivituhk ja Kvarts
Ladestu
Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.
Vaata Põlevkivituhk ja Ladestu
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Vaata Põlevkivituhk ja Lahustuvus
Lendtuhk
Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud fotomikrograaf: lendtuha osakeste ristlõige 750-kordse suurenduse juures Lendtuhk on üks põlemise jääkidest.
Vaata Põlevkivituhk ja Lendtuhk
Leningradi tuumaelektrijaam
Leningradi tuumaelektrijaam 2008. aastal Leningradi tuumaelektrijaam ja Leningradi II tuumaelektrijaama ehitusplats 2010. aastal Leningradi tuumaelektrijaam (vene keeles Ленинградская АЭС Leningradskaja AES), eesti keeles tihti ka Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam, on tuumaelektrijaam Leningradi oblastis Sosnovõi Boris (linnast 5 km) Soome lahe ääres, 35 km Peterburist läänes (70 km ajaloolisest linnasüdamest).
Vaata Põlevkivituhk ja Leningradi tuumaelektrijaam
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Põlevkivituhk ja Liiv
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Vaata Põlevkivituhk ja Lubi
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Põlevkivituhk ja Lumi
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Vaata Põlevkivituhk ja Maavara
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Põlevkivituhk ja Magneesium
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Põlevkivituhk ja Mangaan
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Põlevkivituhk ja Mass
Mõõde
Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.
Vaata Põlevkivituhk ja Mõõde
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Vaata Põlevkivituhk ja Metanaal
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Põlevkivituhk ja Mineraal
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Põlevkivituhk ja Muld
Naftaleen
Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.
Vaata Põlevkivituhk ja Naftaleen
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Põlevkivituhk ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Põlevkivituhk ja Narva jõgi
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Põlevkivituhk ja Oksiidid
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Põlevkivituhk ja Orgaaniline aine
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Põlevkivituhk ja Põlemine
Põleti
Kerget kütteõli kasutav põleti Põleti on seade (või seadis – põletusseadis) põlevsegu moodustamiseks gaas-, vedel- või tolmkütusest ja oksüdeerijast (enamasti hapnik) ning põlevsegu põletamiseks.
Vaata Põlevkivituhk ja Põleti
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Põlevkivituhk ja Põlevkivi
Põlevkivijäätmed
Põlevkivituha üks ladestamis viis Põlevkivijäätmed (inglise keeles oil shale waste) on settekivimi kaevandamisel ja töötlemisel järele jääv osa.
Vaata Põlevkivituhk ja Põlevkivijäätmed
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Põlevkivituhk ja Põllumajandus
Poolkoks
Poolkoksimägi Kiviõlis Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine.
Vaata Põlevkivituhk ja Poolkoks
Prügilanõrgvesi
Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
Vaata Põlevkivituhk ja Prügilanõrgvesi
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Põlevkivituhk ja Purtse jõgi
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Vaata Põlevkivituhk ja Raskmetallid
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Vaata Põlevkivituhk ja Raskusjõud
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Põlevkivituhk ja Süsihappegaas
Sideaine
Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku.
Vaata Põlevkivituhk ja Sideaine
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Põlevkivituhk ja Soojus
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Põlevkivituhk ja Tahkis
Tallinna teletorn
Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Põlevkivituhk ja Tallinna teletorn
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Põlevkivituhk ja Temperatuur
Tootmine
Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.
Vaata Põlevkivituhk ja Tootmine
Transport
Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms vedamine ühest kohast teise.
Vaata Põlevkivituhk ja Transport
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga.
Vaata Põlevkivituhk ja Tsement
Tsentrifugaaljõud
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.
Vaata Põlevkivituhk ja Tsentrifugaaljõud
Tuhaplokk
Tuhaplokid Tuhaplokk on tuha baasil valmistatud ehitusplokk.
Vaata Põlevkivituhk ja Tuhaplokk
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Põlevkivituhk ja Tuhk
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Põlevkivituhk ja Turvas
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Põlevkivituhk ja Väävel
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Põlevkivituhk ja Vääveldioksiid
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Vaata Põlevkivituhk ja Vääveltrioksiid
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Põlevkivituhk ja Väetis
Väike-Õismäe
Väike-Õismäe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.
Vaata Põlevkivituhk ja Väike-Õismäe
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Vaata Põlevkivituhk ja Veereostus
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Põlevkivituhk ja Venemaa
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Põlevkivituhk ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Põlevkivituhk ja Vesinikeksponent
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Põlevkivituhk ja Vesiniksulfiid
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Põlevkivituhk ja Vihm
Vihmavesi
Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.
Vaata Põlevkivituhk ja Vihmavesi
1950. aastad
1950.
Vaata Põlevkivituhk ja 1950. aastad
1959
1959.
Vaata Põlevkivituhk ja 1959
1997
1997.
Vaata Põlevkivituhk ja 1997
Vaata ka
Põlevkivi
- Oil Shale
- Põlevkivi
- Põlevkiviõli
- Põlevkivigaas
- Põlevkivitööstus
- Põlevkivituhk