Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Alumiinium, Amorfne aine, Anoksügeenne fotosüntees, Arhaikum, Atmosfäär, Bakterid, Biomass, Biosfäär, Diagenees, Doonor (keemia), Eelkambrium, Eesti, Ensüüm, Eufootne vöönd, Euroopium, Fotokeemiline reaktsioon, Fotosüntees, Fototroof, Geokeemia, Hapnik, Haruldased muldmetallid, Hüdratatsioon, Hüdrotermid, Hematiit, Isotoop, Jäävaheaeg, Karbonaadid, Kivimi tekstuur, Kolloid, Kvartsiit, Maa, Maapõu, Maavara, Magnetiit, Meri, Moondekivim, Neodüüm, Neoproterosoikum, Oksüdatsioon, Ookean, Organism, Paleoproterosoikum, Püknokliin, Proterosoikum, Rahn, Rauamaak, Raud, Räni, Ränikivi, Sadestamine, ..., Süsihappegaas, Süsinik, Tsüanobakterid, Tsivilisatsioon, Ultraviolettkiirgus, Uniformism, Vahevöö, Vesi. Laienda indeks (8 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Alumiinium · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Anoksügeenne fotosüntees
Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Anoksügeenne fotosüntees · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Arhaikum · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Bakterid · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Biomass · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Biosfäär · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Diagenees · Näe rohkem »
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Eesti · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Euroopium · Näe rohkem »
Fotokeemiline reaktsioon
Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Fotokeemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fototroof
Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Fototroof · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Geokeemia · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Hapnik · Näe rohkem »
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Hüdrotermid · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Hematiit · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Isotoop · Näe rohkem »
Jäävaheaeg
Jäävaheaeg ehk interglatsiaal (inglise interglacial period või interglacial) on jääaegade vaheline suhteliselt soojema kliimaga geoloogiline periood.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Jäävaheaeg · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kivimi tekstuur
Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Kivimi tekstuur · Näe rohkem »
Kolloid
Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Kolloid · Näe rohkem »
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Kvartsiit · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Maa · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Maapõu · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Maavara · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Magnetiit · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Meri · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Moondekivim · Näe rohkem »
Neodüüm
Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Neodüüm · Näe rohkem »
Neoproterosoikum
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Raudkvartsiit ja Neoproterosoikum · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Ookean · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Organism · Näe rohkem »
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Raudkvartsiit ja Paleoproterosoikum · Näe rohkem »
Püknokliin
Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Püknokliin · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Rahn
Rahn Saaremaa rannikusetetes Moeraki Boulders, Uus-Meremaa Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Rahn · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Rauamaak · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Räni · Näe rohkem »
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Ränikivi · Näe rohkem »
Sadestamine
Sadestamine võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Sadestamine · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Süsinik · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Uniformism · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Vahevöö · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Raudkvartsiit ja Vesi · Näe rohkem »
