Sisukord
96 suhted: Aluskord, Anaeroobid, Anatoomia, Anoksiline keskkond, Arhaikum, Atmosfäär, Biosfäär, Dolomiit, Ediacara, Eelkambrium, Eksosfäär, Elurikkus, Endosümbioos, Erosioon, Eukarüoodid, Evaporiidid, Evolutsioon, Fanerosoikum, Fosforiit, Fotosüntees, Fraktal, Geokeemia, Geokronoloogiline skaala, Giga-aasta, Gneiss, Gondwana, Hapnik, Hüdrosfäär, Hiidmanner, Hiina, Hulkrakne organism, Ihnofossiilid, Intrusioon, Jääaeg, Kaltsiit, Kambrium, Karbonaadid, Kasvuhoonegaasid, Käsnad, Klaad, Kliima, Kohastumine, Kraaton, Krüogeen, Kvarts, Laamtektoonika, Laurentia, Liustikusete, Maa, Mesoproterosoikum, ... Laienda indeks (46 rohkem) »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Vaata Proterosoikum ja Aluskord
Anaeroobid
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).
Vaata Proterosoikum ja Anaeroobid
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Proterosoikum ja Anatoomia
Anoksiline keskkond
Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides.
Vaata Proterosoikum ja Anoksiline keskkond
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Vaata Proterosoikum ja Arhaikum
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Proterosoikum ja Atmosfäär
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Proterosoikum ja Biosfäär
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Proterosoikum ja Dolomiit
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Proterosoikum ja Ediacara
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Vaata Proterosoikum ja Eelkambrium
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Vaata Proterosoikum ja Eksosfäär
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Proterosoikum ja Elurikkus
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Vaata Proterosoikum ja Endosümbioos
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Proterosoikum ja Erosioon
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Proterosoikum ja Eukarüoodid
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Vaata Proterosoikum ja Evaporiidid
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Proterosoikum ja Evolutsioon
Fanerosoikum
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).
Vaata Proterosoikum ja Fanerosoikum
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Vaata Proterosoikum ja Fosforiit
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Proterosoikum ja Fotosüntees
Fraktal
Fraktal on enesesarnane kujund või nähtus, mille struktuur eri tasemetel või suurendusastmetel on sarnane tervikkujundiga.
Vaata Proterosoikum ja Fraktal
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Vaata Proterosoikum ja Geokeemia
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Vaata Proterosoikum ja Geokronoloogiline skaala
Giga-aasta
Giga-aasta on ajavahemik üks miljard (109) aastat.
Vaata Proterosoikum ja Giga-aasta
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Proterosoikum ja Gneiss
Gondwana
Lauraasia ja Gondwana Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi.
Vaata Proterosoikum ja Gondwana
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Proterosoikum ja Hapnik
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Proterosoikum ja Hüdrosfäär
Hiidmanner
Pangaea lagunemist näitav animatsioon Hiidmanner on geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner.
Vaata Proterosoikum ja Hiidmanner
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Proterosoikum ja Hiina
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Vaata Proterosoikum ja Hulkrakne organism
Ihnofossiilid
Kambriumi molluskite liikumisjäljed Ihnofossiilid ehk jäljefossiilid on organismide liikumisjälgede kivistised.
Vaata Proterosoikum ja Ihnofossiilid
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Vaata Proterosoikum ja Intrusioon
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Vaata Proterosoikum ja Jääaeg
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Vaata Proterosoikum ja Kaltsiit
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Proterosoikum ja Kambrium
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Proterosoikum ja Karbonaadid
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Vaata Proterosoikum ja Kasvuhoonegaasid
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Vaata Proterosoikum ja Käsnad
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Vaata Proterosoikum ja Klaad
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Proterosoikum ja Kliima
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Vaata Proterosoikum ja Kohastumine
Kraaton
Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.
Vaata Proterosoikum ja Kraaton
Krüogeen
Krüogeeni ajastu on geoloogiline periood, mis kestis 850–630 miljonit aastat tagasi.
Vaata Proterosoikum ja Krüogeen
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Proterosoikum ja Kvarts
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Proterosoikum ja Laamtektoonika
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Vaata Proterosoikum ja Laurentia
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Vaata Proterosoikum ja Liustikusete
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Proterosoikum ja Maa
Mesoproterosoikum
Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi.
Vaata Proterosoikum ja Mesoproterosoikum
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Proterosoikum ja Metaan
Michigan
Michigan on Ameerika Ühendriikide osariik 1837.
Vaata Proterosoikum ja Michigan
Mikrofossiil
Mikrofossiilid (umbes 1 mm) Mikrofossiilid ehk pisikivistised on mikroskoopilised fossiilid, mille uurimisega tegeleb paleontoloogia eriharu – mikropaleontoloogia.
Vaata Proterosoikum ja Mikrofossiil
Moondefaatsies
Moondefaatsies on temperatuuri- ning rõhuväli, kus moodustuvad vastavale faatsiesele iseloomulikud mineraalid.
Vaata Proterosoikum ja Moondefaatsies
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Proterosoikum ja Moondekivim
Neoarhaikum
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Proterosoikum ja Neoarhaikum
Neoproterosoikum
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Proterosoikum ja Neoproterosoikum
Ofioliit
Ofioliit ehk ofioliitne kompleks on tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment.
Vaata Proterosoikum ja Ofioliit
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Proterosoikum ja Oksüdeerija
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Proterosoikum ja Ookean
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Vaata Proterosoikum ja Orogeenne vöönd
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Vaata Proterosoikum ja Paleogeograafia
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Vaata Proterosoikum ja Paleoproterosoikum
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Vaata Proterosoikum ja Paleosoikum
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Vaata Proterosoikum ja Püriit
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Vaata Proterosoikum ja Petroloogia
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Vaata Proterosoikum ja Porsumine
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Proterosoikum ja Prokarüoot
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Vaata Proterosoikum ja Pruunvetikad
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Vaata Proterosoikum ja Punavetikad
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Vaata Proterosoikum ja Rabakivi
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Vaata Proterosoikum ja Raudkvartsiit
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Vaata Proterosoikum ja Raudoksiidid
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Proterosoikum ja Röövloom
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Vaata Proterosoikum ja Rõngussid
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Proterosoikum ja Reduktsioon (keemia)
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Vaata Proterosoikum ja Riftivöönd
Saarkaar
Saarkaar ehk kaarsaarestik on vulkaaniline kaar, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel (subdutseerumisel) teise ookeanilise litosfääriga laama alla.
Vaata Proterosoikum ja Saarkaar
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Proterosoikum ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Proterosoikum ja Süsinik
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Proterosoikum ja Seened
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Proterosoikum ja Sete
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Proterosoikum ja Settekivim
Sisemeri
Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.
Vaata Proterosoikum ja Sisemeri
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Vaata Proterosoikum ja Skelett
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Vaata Proterosoikum ja Subduktsioon
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Vaata Proterosoikum ja Sulfaadid
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Proterosoikum ja Sulfiidid
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Proterosoikum ja Tardkivim
Tektoonika
*Tektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi.
Vaata Proterosoikum ja Tektoonika
Terrigeensed setted
Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.
Vaata Proterosoikum ja Terrigeensed setted
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Proterosoikum ja Tsüanobakterid
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Proterosoikum ja Vahevöö
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Proterosoikum ja Väävel
Veeris
Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.
Vaata Proterosoikum ja Veeris
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Proterosoikum ja Vulkaan
Tuntud ka kui Aguaegkond, Agueoon.