96 suhted: Aluskord, Anaeroobid, Anatoomia, Anoksiline keskkond, Arhaikum, Atmosfäär, Biosfäär, Dolomiit, Ediacara, Eelkambrium, Eksosfäär, Elurikkus, Endosümbioos, Erosioon, Eukarüoodid, Evaporiidid, Evolutsioon, Fanerosoikum, Fosforiit, Fotosüntees, Fraktal, Geokeemia, Geokronoloogiline skaala, Giga-aasta, Gneiss, Gondwana, Hapnik, Hüdrosfäär, Hiidmanner, Hiina, Hulkrakne organism, Ihnofossiilid, Intrusioon, Jääaeg, Kaltsiit, Kambrium, Karbonaadid, Kasvuhoonegaasid, Käsnad, Klaad, Kliima, Kohastumine, Kraaton, Krüogeen, Kvarts, Laamtektoonika, Laurentia, Liustikusete, Maa, Mesoproterosoikum, ..., Metaan, Michigan, Mikrofossiil, Moondefaatsies, Moondekivim, Neoarhaikum, Neoproterosoikum, Ofioliit, Oksüdeerija, Ookean, Orogeenne vöönd, Paleogeograafia, Paleoproterosoikum, Paleosoikum, Püriit, Petroloogia, Porsumine, Prokarüoot, Pruunvetikad, Punavetikad, Rabakivi, Raudkvartsiit, Raudoksiidid, Röövloom, Rõngussid, Reduktsioon (keemia), Riftivöönd, Saarkaar, Süsihappegaas, Süsinik, Seened, Sete, Settekivim, Sisemeri, Skelett, Subduktsioon, Sulfaadid, Sulfiidid, Tardkivim, Tektoonika, Terrigeensed setted, Tsüanobakterid, Vahevöö, Väävel, Veeris, Vulkaan. Laienda indeks (46 rohkem) »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Proterosoikum ja Aluskord · Näe rohkem »
Anaeroobid
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).
Uus!!: Proterosoikum ja Anaeroobid · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Proterosoikum ja Anatoomia · Näe rohkem »
Anoksiline keskkond
Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides.
Uus!!: Proterosoikum ja Anoksiline keskkond · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Proterosoikum ja Arhaikum · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Proterosoikum ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Proterosoikum ja Biosfäär · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Proterosoikum ja Dolomiit · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Proterosoikum ja Ediacara · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Proterosoikum ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Proterosoikum ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Proterosoikum ja Elurikkus · Näe rohkem »
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Uus!!: Proterosoikum ja Endosümbioos · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Proterosoikum ja Erosioon · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Proterosoikum ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Uus!!: Proterosoikum ja Evaporiidid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Proterosoikum ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fanerosoikum
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).
Uus!!: Proterosoikum ja Fanerosoikum · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Proterosoikum ja Fosforiit · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Proterosoikum ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fraktal
Fraktal on enesesarnane kujund või nähtus, mille struktuur eri tasemetel või suurendusastmetel on sarnane tervikkujundiga.
Uus!!: Proterosoikum ja Fraktal · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Proterosoikum ja Geokeemia · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Proterosoikum ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Giga-aasta
Giga-aasta on ajavahemik üks miljard (109) aastat.
Uus!!: Proterosoikum ja Giga-aasta · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Proterosoikum ja Gneiss · Näe rohkem »
Gondwana
Lauraasia ja Gondwana Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi.
Uus!!: Proterosoikum ja Gondwana · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Proterosoikum ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Proterosoikum ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hiidmanner
Pangaea lagunemist näitav animatsioon Hiidmanner on geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner.
Uus!!: Proterosoikum ja Hiidmanner · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Proterosoikum ja Hiina · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Proterosoikum ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
Ihnofossiilid
Kambriumi molluskite liikumisjäljed Ihnofossiilid ehk jäljefossiilid on organismide liikumisjälgede kivistised.
Uus!!: Proterosoikum ja Ihnofossiilid · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Proterosoikum ja Intrusioon · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Proterosoikum ja Jääaeg · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Proterosoikum ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Proterosoikum ja Kambrium · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Proterosoikum ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Proterosoikum ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Uus!!: Proterosoikum ja Käsnad · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Proterosoikum ja Klaad · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Proterosoikum ja Kliima · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Proterosoikum ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kraaton
Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.
Uus!!: Proterosoikum ja Kraaton · Näe rohkem »
Krüogeen
Krüogeeni ajastu on geoloogiline periood, mis kestis 850–630 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Proterosoikum ja Krüogeen · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Proterosoikum ja Kvarts · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Proterosoikum ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Uus!!: Proterosoikum ja Laurentia · Näe rohkem »
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Uus!!: Proterosoikum ja Liustikusete · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Proterosoikum ja Maa · Näe rohkem »
Mesoproterosoikum
Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi.
Uus!!: Proterosoikum ja Mesoproterosoikum · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Proterosoikum ja Metaan · Näe rohkem »
Michigan
Michigan on Ameerika Ühendriikide osariik 1837.
Uus!!: Proterosoikum ja Michigan · Näe rohkem »
Mikrofossiil
Mikrofossiilid (umbes 1 mm) Mikrofossiilid ehk pisikivistised on mikroskoopilised fossiilid, mille uurimisega tegeleb paleontoloogia eriharu – mikropaleontoloogia.
Uus!!: Proterosoikum ja Mikrofossiil · Näe rohkem »
Moondefaatsies
Moondefaatsies on temperatuuri- ning rõhuväli, kus moodustuvad vastavale faatsiesele iseloomulikud mineraalid.
Uus!!: Proterosoikum ja Moondefaatsies · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Proterosoikum ja Moondekivim · Näe rohkem »
Neoarhaikum
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Proterosoikum ja Neoarhaikum · Näe rohkem »
Neoproterosoikum
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Proterosoikum ja Neoproterosoikum · Näe rohkem »
Ofioliit
Ofioliit ehk ofioliitne kompleks on tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment.
Uus!!: Proterosoikum ja Ofioliit · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Proterosoikum ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Proterosoikum ja Ookean · Näe rohkem »
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Uus!!: Proterosoikum ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Uus!!: Proterosoikum ja Paleogeograafia · Näe rohkem »
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Proterosoikum ja Paleoproterosoikum · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Proterosoikum ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Proterosoikum ja Püriit · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Proterosoikum ja Petroloogia · Näe rohkem »
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Uus!!: Proterosoikum ja Porsumine · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Proterosoikum ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Proterosoikum ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Proterosoikum ja Punavetikad · Näe rohkem »
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Uus!!: Proterosoikum ja Rabakivi · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Proterosoikum ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Uus!!: Proterosoikum ja Raudoksiidid · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Proterosoikum ja Röövloom · Näe rohkem »
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Uus!!: Proterosoikum ja Rõngussid · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Proterosoikum ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Uus!!: Proterosoikum ja Riftivöönd · Näe rohkem »
Saarkaar
Saarkaar ehk kaarsaarestik on vulkaaniline kaar, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel (subdutseerumisel) teise ookeanilise litosfääriga laama alla.
Uus!!: Proterosoikum ja Saarkaar · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Proterosoikum ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Proterosoikum ja Süsinik · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Proterosoikum ja Seened · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Proterosoikum ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Proterosoikum ja Settekivim · Näe rohkem »
Sisemeri
Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.
Uus!!: Proterosoikum ja Sisemeri · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Proterosoikum ja Skelett · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Proterosoikum ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Proterosoikum ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Proterosoikum ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Proterosoikum ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tektoonika
*Tektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi.
Uus!!: Proterosoikum ja Tektoonika · Näe rohkem »
Terrigeensed setted
Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.
Uus!!: Proterosoikum ja Terrigeensed setted · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Proterosoikum ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Proterosoikum ja Vahevöö · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Proterosoikum ja Väävel · Näe rohkem »
Veeris
Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.
Uus!!: Proterosoikum ja Veeris · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Proterosoikum ja Vulkaan · Näe rohkem »