Kiiremini kui brauser!
84 suhted: Allikasoo, Antarktika, Argentina, Šoti viski, Bassein, Biotsönoos, Bonsai, Brasiilia, Carl von Linné, Edmund August Friedrich Russow, Eesti, Eesti looduskaitse, Eesti punane raamat, Eos, Epiderm, Esimene maailmasõda, Euroopa, Eutrofeerumine, Eutroofsus, Farm, Gametofüüt, Haav, Haustor, Hõimkond, Helsingi Ülikool, Island, Juhtkude, Juur, Käpalised, Kõdunemine, Kõrb, Kloroplast, Kosmopoliidid (bioloogia), Kuivendus, Kuumaveeallikas, Lõunapoolkera, Leht, Leib, Liik (bioloogia), Liivia Laasimer, Lindbergi turbasammal, Loigu-turbasammal, Luup, Madalsoo, Manner, Mikroskoop, Nele Ingerpuu, Norra, Oligotroofsus, Otto Christoph Heinrich Girgensohn, ..., Palkmaja, Parenhüüm, Põhikude, Põhjapoolkera, Perekond (bioloogia), Pung, Raba, Rakk, Rõhk, Risoid, Sammaltaimed, Sügoot, Siirdesoo, Soo, Sporofüüt, Svalbard, Taimed, Tasmaania, Tšiili, Toitained, Tugikude, Tundra, Turbasamblalised, Turvas, Uus-Meremaa, Vars, Võsu (botaanika), Veerežiim, Vegetatiivne sigimine, Vesi, Viierealine turbasammal, Viikingid, Viljastumine, Wulfi turbasammal. Laienda indeks (34 rohkem) »
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Turbasammal ja Allikasoo · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Turbasammal ja Antarktika · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Turbasammal ja Argentina · Näe rohkem »
Šoti viski
Erinevad Šoti viskid Šoti viski (inglise keeles Scotch whisky) on Šotimaal valmistatud linnase- või teraviljaviski.
Uus!!: Turbasammal ja Šoti viski · Näe rohkem »
Bassein
Müller’sches Volksbad) Katsebassein Bassein on suur lahtine veemahuti, tehisveekogu (nt ujumisbassein, katsebassein) või ehitistega piiratud loodusliku veekogu osa (nt sadamabassein).
Uus!!: Turbasammal ja Bassein · Näe rohkem »
Biotsönoos
Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Uus!!: Turbasammal ja Biotsönoos · Näe rohkem »
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Uus!!: Turbasammal ja Bonsai · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Turbasammal ja Brasiilia · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Turbasammal ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Edmund August Friedrich Russow
Edmund August Friedrich Russow 1890. aastatel Edmund August Friedrich Russow (24. veebruar/8. märts 1841 Tallinn – 11/23. aprill 1897 Tartu) oli baltisaksa botaanik.
Uus!!: Turbasammal ja Edmund August Friedrich Russow · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Turbasammal ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti looduskaitse
Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil.
Uus!!: Turbasammal ja Eesti looduskaitse · Näe rohkem »
Eesti punane raamat
Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele.
Uus!!: Turbasammal ja Eesti punane raamat · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Turbasammal ja Eos · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Turbasammal ja Epiderm · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Turbasammal ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Turbasammal ja Euroopa · Näe rohkem »
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Uus!!: Turbasammal ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Turbasammal ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Farm
Farm on maamajand, kitsamalt ka talu.
Uus!!: Turbasammal ja Farm · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Turbasammal ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Haav
Väike lõikehaav sõrmel Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, mille puhul pind suhteliselt kiiresti rebeneb, lõigatakse või torgatakse läbi (lahtine haav), samuti kui kahjustatakse naha all asuvaid kudesid või elundeid (muljumishaav).
Uus!!: Turbasammal ja Haav · Näe rohkem »
Haustor
Haustor (.
Uus!!: Turbasammal ja Haustor · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Turbasammal ja Hõimkond · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Turbasammal ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Turbasammal ja Island · Näe rohkem »
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Uus!!: Turbasammal ja Juhtkude · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Turbasammal ja Juur · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Turbasammal ja Käpalised · Näe rohkem »
Kõdunemine
Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Uus!!: Turbasammal ja Kõdunemine · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Turbasammal ja Kõrb · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Turbasammal ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kosmopoliidid (bioloogia)
Kosmopoliidid on väga laia levikuga liigid, kes on levinud peaaegu kõikjal maailmas.
Uus!!: Turbasammal ja Kosmopoliidid (bioloogia) · Näe rohkem »
Kuivendus
Kuivendus (ka kuivendamine) on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga).
Uus!!: Turbasammal ja Kuivendus · Näe rohkem »
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Uus!!: Turbasammal ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Turbasammal ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Turbasammal ja Leht · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Turbasammal ja Leib · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Turbasammal ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Uus!!: Turbasammal ja Liivia Laasimer · Näe rohkem »
Lindbergi turbasammal
Lindbergi turbasammal Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Turbasammal ja Lindbergi turbasammal · Näe rohkem »
Loigu-turbasammal
pisi Loigu-turbasammal (Sphagnum inundatum) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Turbasammal ja Loigu-turbasammal · Näe rohkem »
Luup
Luubi suurendava toime selgituseks. Ülemisel skeemil vaadatakse eset (püstnoolt) ilma luubita ja see paistab nurga \varphi_0 all. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksem on nurkAlumisel skeemil vaadatakse sama eset läbi luubi. Kui luubi kaugus esemest on võrdne fookuskaugusega f, väljuvad luubist paralleelsed kiired ja seega on kujutise nurk \varphi vaatekaugusest sõltumatu. Vaatenurk on nüüd \frac\varphi\varphi_0 korda suurem Luup (kõnekeeles ka suurendusklaas) on lihtne optikariist, mis annab lühikese fookuskaugusega kumerläätse (harvemini läätsede süsteemi) fookuse lähedusse asetatud esemest suurendatud näilise kujutise.
Uus!!: Turbasammal ja Luup · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Turbasammal ja Madalsoo · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Turbasammal ja Manner · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Turbasammal ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Nele Ingerpuu
Nele Ingerpuu (sünninimi Nele Laasimer; sündinud 29. märtsil 1954) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Uus!!: Turbasammal ja Nele Ingerpuu · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Turbasammal ja Norra · Näe rohkem »
Oligotroofsus
Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.
Uus!!: Turbasammal ja Oligotroofsus · Näe rohkem »
Otto Christoph Heinrich Girgensohn
Otto Christoph Heinrich Girgensohn (12. detsember/24. detsember 1796 Jaunpiebalga – 23. november/5. detsember 1869 Tallinn) oli Läti ja Eesti vaimulik ning teoloog.
Uus!!: Turbasammal ja Otto Christoph Heinrich Girgensohn · Näe rohkem »
Palkmaja
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill Käsitsi palgi koorimise vahendid: pika varrega koorija ja liimeister Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.
Uus!!: Turbasammal ja Palkmaja · Näe rohkem »
Parenhüüm
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Uus!!: Turbasammal ja Parenhüüm · Näe rohkem »
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Uus!!: Turbasammal ja Põhikude · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Turbasammal ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Turbasammal ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Turbasammal ja Pung · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Turbasammal ja Raba · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Turbasammal ja Rakk · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Turbasammal ja Rõhk · Näe rohkem »
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Uus!!: Turbasammal ja Risoid · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Turbasammal ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Turbasammal ja Sügoot · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Turbasammal ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Turbasammal ja Soo · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Turbasammal ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Svalbard
496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Turbasammal ja Svalbard · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Turbasammal ja Taimed · Näe rohkem »
Tasmaania
Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik.
Uus!!: Turbasammal ja Tasmaania · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Turbasammal ja Tšiili · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Turbasammal ja Toitained · Näe rohkem »
Tugikude
Tugikude ehk mehaaniline kude on kude, mis annab taime koorele tugevuse ja painduvuse ning hoiab teda murdumise ja rebenemise eest.
Uus!!: Turbasammal ja Tugikude · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Turbasammal ja Tundra · Näe rohkem »
Turbasamblalised
Turbasamblalised (Sphagnaceae) on turbasammalde ainus sugukond, kuhu kuulub üks elusolevate liikidega perekond – turbasammal (Sphagnum).
Uus!!: Turbasammal ja Turbasamblalised · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Turbasammal ja Turvas · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Turbasammal ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Turbasammal ja Vars · Näe rohkem »
Võsu (botaanika)
Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.
Uus!!: Turbasammal ja Võsu (botaanika) · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Turbasammal ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Turbasammal ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Turbasammal ja Vesi · Näe rohkem »
Viierealine turbasammal
Viierealine turbasammal Viierealine turbasammal (Sphagnum quinquefarium) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Turbasammal ja Viierealine turbasammal · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Turbasammal ja Viikingid · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Turbasammal ja Viljastumine · Näe rohkem »
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasammal Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum Girgensohn) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim, mis kuulub ainsa liigina sektsiooni PolycladaMerli Nagel 2008.
Uus!!: Turbasammal ja Wulfi turbasammal · Näe rohkem »
