Sisukord
28 suhted: Aatom, Aatommass, Ammoniaak, Avogadro seadus, Elementaarreaktsioon, Gay-Lussaci seadus, John Dalton, Keemiaseadused, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Koostise püsivuse seadus, Kordsete suhete seadus, Lämmastik, Massi jäävuse seadus, Molekul, Molekulmass, Mool, Naturaalarv, Põlemine, Reagent, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonivõrrand, Saagis, Süsihappegaas, Süsinik, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Stöhhiomeetria ja Aatom
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Stöhhiomeetria ja Aatommass
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Stöhhiomeetria ja Ammoniaak
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Vaata Stöhhiomeetria ja Avogadro seadus
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Stöhhiomeetria ja Elementaarreaktsioon
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Vaata Stöhhiomeetria ja Gay-Lussaci seadus
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Vaata Stöhhiomeetria ja John Dalton
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Vaata Stöhhiomeetria ja Keemiaseadused
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Stöhhiomeetria ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Stöhhiomeetria ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Stöhhiomeetria ja Keemiline reaktsioon
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Stöhhiomeetria ja Keemiline valem
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Vaata Stöhhiomeetria ja Koostise püsivuse seadus
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Vaata Stöhhiomeetria ja Kordsete suhete seadus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Stöhhiomeetria ja Lämmastik
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Vaata Stöhhiomeetria ja Massi jäävuse seadus
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Stöhhiomeetria ja Molekul
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Stöhhiomeetria ja Molekulmass
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Stöhhiomeetria ja Mool
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Vaata Stöhhiomeetria ja Naturaalarv
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Stöhhiomeetria ja Põlemine
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Stöhhiomeetria ja Reagent
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Stöhhiomeetria ja Reaktsiooni mehhanism
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Vaata Stöhhiomeetria ja Reaktsioonivõrrand
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Stöhhiomeetria ja Saagis
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Stöhhiomeetria ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Stöhhiomeetria ja Süsinik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Stöhhiomeetria ja Vesinik
Tuntud ka kui Stoihhiomeetria, Stöhhiomeetriline hulk, Stöhhiomeetriline koefitsient.