Sisukord
48 suhted: Absorptsioon (keemia), Ameerika Ühendriigid, Atmosfäär, Ülekriitiline fluidum, Bakterid, Basalt, Biomass, Divesinik, Eksotermiline reaktsioon, Etanool, Faas (füüsikaline keemia), Fossiilkütus, Geoloogiline struktuur, Globaalne soojenemine, Hapnik, Hüdroksiidid, Isotermiline protsess, Kaltsium, Kaltsiumkarbonaat, Karbonaadid, Karbonaatsed mineraalid, Kääritamine, Küllastunud lahus, Kivisüsi, Kondensatsioon, Lämbumine, Lubjakivi, Maagaas, Maakoor, Magneesium, Metaan, Nafta, Oliviin, Ookean, Pärmseened, Põhjavesi, Põlevkivi, Reaktsioonivõrrand, Süsihape, Süsihappegaas, Silikaatsed mineraalid, Termohaliinne tsirkulatsioon, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu, Võimsus, Veekogu stratifikatsioon, Vesinikeksponent, Vingugaas, Vulkaan.
Absorptsioon (keemia)
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Absorptsioon (keemia)
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Ameerika Ühendriigid
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Atmosfäär
Ülekriitiline fluidum
Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega Ülekriitiliseks fluidumiks ehk ülekriitiliseks vooliseks nimetatakse ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Ülekriitiline fluidum
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Bakterid
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Basalt
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Biomass
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Divesinik
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Eksotermiline reaktsioon
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Etanool
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Faas (füüsikaline keemia)
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Fossiilkütus
Geoloogiline struktuur
Geoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Geoloogiline struktuur
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Globaalne soojenemine
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Hapnik
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Hüdroksiidid
Isotermiline protsess
Ideaalse gaasi eri temperatuuridele vastavad isotermid ''pV''-diagrammil Värviline ala iseloomustab sellel isotermil tehtavat tööd Isotermiline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval temperatuuril: Siin tähistavad T_1 ja T_2 protsessi alg- ja lõpptemperatuuri.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Isotermiline protsess
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Kaltsium
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Kaltsiumkarbonaat
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Karbonaadid
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Karbonaatsed mineraalid
Kääritamine
Õlu ja sai. Kääritamine ehk fermentatsioon on protsess toiduainete töötlemises, mille käigus muudetakse anaeroobsetes tingimustes süsivesikud alkoholiks või orgaanilisteks hapeteks kasutades mikroorganisme, st pärme või baktereid.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Kääritamine
Küllastunud lahus
Küllastunud lahus on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Küllastunud lahus
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Kivisüsi
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Kondensatsioon
Lämbumine
Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Lämbumine
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Lubjakivi
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Maagaas
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Maakoor
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Magneesium
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Metaan
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Nafta
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Oliviin
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Ookean
Pärmseened
Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Pärmseened
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Põhjavesi
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Põlevkivi
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Reaktsioonivõrrand
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Süsihape
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Süsihappegaas
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Silikaatsed mineraalid
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Termohaliinne tsirkulatsioon
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC; eesti keeles ka ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Võimsus
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Veekogu stratifikatsioon
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Vesinikeksponent
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Vingugaas
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ja Vulkaan