Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Afiinsus (biokeemia), Alleel, Alusteadused, Apoptoos, Biopsia, BRCA1, Diferentseerumine, DNA, DNA reparatsioon, EGFR, Ekson, Emakakaelavähk, Ensüüm, Epigeneetika, Epiteelkude, Evolutsioon, Fenotüüp, Gameet, Geen, Geneetika, Geneetiline häire, Genoom, Glioblastoom, Homöostaas, Inimese Genoomi Projekt, Inimese papilloomiviirus, Intron, Kartsinoom, Kasvaja, Käärsool, Koodon, Kromosoom, Kude, Lümfisõlm, Leukeemia, Loodusteadused, Meditsiin, Melanoom, Metastaas, Mitoos, Munarakk, Mutatsioon, Neuron, Onkogeen, Onkoloogia, P53, Patoloogia, Pärilikkus, Põlvkond (bioloogia), Personaalne meditsiin, ..., Promootor, Proto-onkogeen, Rakutsükkel, RNA, Sündroom, Sekveneerimine, Silm, Sperm, Substraat (biokeemia), Surm, Türosiinkinaas, Tüvirakk, Transkriptsioon (geneetika), Valgud, Vähi-testise antigeenid, Vähirakk, Vähk (haigus), Võrkkest, Veri. Laienda indeks (19 rohkem) »
Afiinsus (biokeemia)
Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).
Uus!!: Onkogenoomika ja Afiinsus (biokeemia) · Näe rohkem »
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Onkogenoomika ja Alleel · Näe rohkem »
Alusteadused
Alusteadused ehk fundamentaalteadused ehk baasteadused (inglise keeles basic research, fundamental research, pure research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita (erinevalt rakendusteadustest).
Uus!!: Onkogenoomika ja Alusteadused · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Onkogenoomika ja Apoptoos · Näe rohkem »
Biopsia
Biopsia (ladina keeles biopsia) on elusorganismist kas rakumaterjali või koetükikese võtmine ja võetud materjali mikroskoopiline uurimine.
Uus!!: Onkogenoomika ja Biopsia · Näe rohkem »
BRCA1
BRCA1 (inglise keeles Breast Cancer 1) on inimese tuumorsupressorgeen, mida kutsutakse ka kasvajavastaste geenide jaotuse järgi niinimetatud caretaker-geeniks, ning millelt toodetud valgu ülesanne on parandada kahjustunud DNA-d või hävitada rakke, kui DNA-d ei saa parandada.
Uus!!: Onkogenoomika ja BRCA1 · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Onkogenoomika ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Onkogenoomika ja DNA · Näe rohkem »
DNA reparatsioon
DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.
Uus!!: Onkogenoomika ja DNA reparatsioon · Näe rohkem »
EGFR
EGFR EGFR (ka ErbB1 või HER1) ehk epidermaalse kasvufaktori (EGF) retseptor on transmembraanne valk, mis reguleerib rakkudes erinevaid võtmeprotsesse nagu nende kasv, proliferatsioon ja diferentseerumine, samuti tumorigenees ja metastaaside moodustumine.
Uus!!: Onkogenoomika ja EGFR · Näe rohkem »
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Uus!!: Onkogenoomika ja Ekson · Näe rohkem »
Emakakaelavähk
Emakakaelavähi 0-staadium Emakakaelavähk (ladina keeles carcinoma cervicis uteri) on emakakaela pahaloomuline kasvaja.
Uus!!: Onkogenoomika ja Emakakaelavähk · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Onkogenoomika ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.
Uus!!: Onkogenoomika ja Epigeneetika · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Onkogenoomika ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Onkogenoomika ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Onkogenoomika ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Onkogenoomika ja Gameet · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Onkogenoomika ja Geen · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Onkogenoomika ja Geneetika · Näe rohkem »
Geneetiline häire
Geneetiline häire on haigus, mida põhjustavad muutused indiviidi DNA-s. Mutatsiooni tulemusena toimuvad muutused geeni moodustavas DNA järjestuses ning vastav geen ei suuda enam kodeerida normaalselt töötavat valku.
Uus!!: Onkogenoomika ja Geneetiline häire · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Onkogenoomika ja Genoom · Näe rohkem »
Glioblastoom
Glioblastoom 15-aastase poisi ajus. Magnetresonantstomograafia Multiformne glioblastoom (GBM – Glioblastoma multiforme) või lihtsalt glioblastoom on agressiivseim ja levinuim primaarne ajukasvaja.
Uus!!: Onkogenoomika ja Glioblastoom · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Onkogenoomika ja Homöostaas · Näe rohkem »
Inimese Genoomi Projekt
Inimese Genoomi Projekti logo Inimese Genoomi Projekt (HGP, inglise keeles Human Genome Project) oli rahvusvaheline uurimisprojekt, mida koordineeris Inimese Genoomi Organisatsioon (HUGO, inglise keeles Human Genome Organisation).
Uus!!: Onkogenoomika ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »
Inimese papilloomiviirus
Papilloomiviiruse kapsiid Inimese papilloomiviirus (inglise keeles human papillomavirus, lühend HPV) kuulub papilloomiviiruste sugukonda.
Uus!!: Onkogenoomika ja Inimese papilloomiviirus · Näe rohkem »
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Uus!!: Onkogenoomika ja Intron · Näe rohkem »
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Uus!!: Onkogenoomika ja Kartsinoom · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Onkogenoomika ja Kasvaja · Näe rohkem »
Käärsool
1. ülenev käärsool, 2. ristikäärsool, 3. alanev käärsool, 4. sigmakäärsool, 5. pärasool Käärsool on jämesoole keskmine kääruline ja sopiline osa.
Uus!!: Onkogenoomika ja Käärsool · Näe rohkem »
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Uus!!: Onkogenoomika ja Koodon · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Onkogenoomika ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Onkogenoomika ja Kude · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Onkogenoomika ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Uus!!: Onkogenoomika ja Leukeemia · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Onkogenoomika ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Onkogenoomika ja Meditsiin · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Onkogenoomika ja Melanoom · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Onkogenoomika ja Metastaas · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Onkogenoomika ja Mitoos · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Onkogenoomika ja Munarakk · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Onkogenoomika ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Onkogenoomika ja Neuron · Näe rohkem »
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Uus!!: Onkogenoomika ja Onkogeen · Näe rohkem »
Onkoloogia
Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.
Uus!!: Onkogenoomika ja Onkoloogia · Näe rohkem »
P53
Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.
Uus!!: Onkogenoomika ja P53 · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Onkogenoomika ja Patoloogia · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Onkogenoomika ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Põlvkond (bioloogia)
Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.
Uus!!: Onkogenoomika ja Põlvkond (bioloogia) · Näe rohkem »
Personaalne meditsiin
Personaalne meditsiin ehk personaliseeritud meditsiin on arstiteaduse valdkond, kus raviotsuseid langetatakse vastavalt iga inimese unikaalsele genoomile.
Uus!!: Onkogenoomika ja Personaalne meditsiin · Näe rohkem »
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Uus!!: Onkogenoomika ja Promootor · Näe rohkem »
Proto-onkogeen
Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.
Uus!!: Onkogenoomika ja Proto-onkogeen · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Onkogenoomika ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Onkogenoomika ja RNA · Näe rohkem »
Sündroom
Sündroomiks (ladina keeles syndrome) nimetatakse haigustunnuste kogumit või mitme haigustunnuse tüüpilist koosesinemist.
Uus!!: Onkogenoomika ja Sündroom · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Onkogenoomika ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Onkogenoomika ja Silm · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Onkogenoomika ja Sperm · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Onkogenoomika ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Onkogenoomika ja Surm · Näe rohkem »
Türosiinkinaas
Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.
Uus!!: Onkogenoomika ja Türosiinkinaas · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Onkogenoomika ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Onkogenoomika ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Onkogenoomika ja Valgud · Näe rohkem »
Vähi-testise antigeenid
Vähi-testise antigeenideks (VTA) nimetatakse vähiga seotud antigeene, mis ei ekspresseeru tavalistes kudedes, kuid teevad seda erinevates vähkides.
Uus!!: Onkogenoomika ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Onkogenoomika ja Vähirakk · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Onkogenoomika ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Onkogenoomika ja Võrkkest · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Onkogenoomika ja Veri · Näe rohkem »
