Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Adhesioon, Alamperekond, Aminohapped, Christiane Nüsslein-Volhard, DAG, Dendriit, Diferentseerumine, Dimeer, Dissotsiatsioon (keemia), Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Fenomen, Fosfolipiidid, Fosforüülumine, G-valgud, Geen, Geeniekspressioon, Genoom, Glükoproteiinid, Glükosüülimine, Gradient, Haigus, Harilik äädikakärbes, Hiir, Imetajad, Immuunsüsteem, Inimene, Kaltsium, Kontsentratsioon, Kude, Ligand (biokeemia), Liik (bioloogia), Lipoproteiinid, Loomad, Molekul, Monomeer, Morfogenees, Mudelorganism, Nobeli auhind, Nomenklatuur, Onkogeen, Organism, Populatsioon, Putukad, Rakk, Rakumembraan, Rakutsükkel, Rakutuum, Retseptor (biokeemia), Rho-sõltuv proteiinkinaas, ..., Rinnavähk, Sekretsioon, Sekveneerimine, Selgroogsed, Seriin, T-lümfotsüüdid, Transkriptsioonifaktor, Treoniin, Tsüsteiin, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Ubikvitiin, Valgud, Vähirakk, Vähk (haigus). Laienda indeks (15 rohkem) »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Adhesioon · Näe rohkem »
Alamperekond
Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Alamperekond · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Aminohapped · Näe rohkem »
Christiane Nüsslein-Volhard
Christiane Nüsslein-Volhard (sündinud 20. oktoobril 1942 Magdeburgis) on saksa bioloog, kes 1991.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Christiane Nüsslein-Volhard · Näe rohkem »
DAG
DAG võib tähendada järgmist.
Uus!!: Wnt signaalirada ja DAG · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Dendriit · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Dimeer · Näe rohkem »
Dissotsiatsioon (keemia)
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Ensüüm · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Wnt signaalirada ja Fenomen · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Uus!!: Wnt signaalirada ja G-valgud · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Genoom · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Glükosüülimine
Glükosüülimine on glükaanide liitmine valkudele ja lipiididele ensüümide abil.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Glükosüülimine · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Gradient · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Haigus · Näe rohkem »
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Hiir · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Inimene · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Kude · Näe rohkem »
Ligand (biokeemia)
Müoglobuliin (sinisega) seondunud oma ligandi heemiga (oranž) Biokeemias ja farmakoloogias on ligand (ladina keeles ligandium, seondumine) bioloogilise eesmärgiga aine, millele on retseptorid ja mis moodustab kompleksi biomolekulidega.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Ligand (biokeemia) · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Loomad · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Molekul · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Monomeer · Näe rohkem »
Morfogenees
Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Morfogenees · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Nomenklatuur
Nomenklatuur oli eliitgrupp inimesi Nõukogude Liidus.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Nomenklatuur · Näe rohkem »
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Onkogeen · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Organism · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Populatsioon · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Putukad · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rakutuum · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Rho-sõltuv proteiinkinaas
ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rho-sõltuv proteiinkinaas · Näe rohkem »
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Rinnavähk · Näe rohkem »
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Sekretsioon · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Seriin · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Wnt signaalirada ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Treoniin · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Ubikvitiin
'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Ubikvitiin · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Valgud · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Vähirakk · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Wnt signaalirada ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
