Sisukord
100 suhted: Aer, Akali asulakoht, Ale, Assaku, Asva, Asva kultuur, Asva linnusasula, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti rauaaeg, Estonica, Harilik lina, Harjumaa, Hülglased, Hobune, Horisont (ajakiri), Hundikangrud, Jahindus, Järveküla (Rae), Jõelähtme, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, Joaoru, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kadriorg, Kalapüük, Kamm, Karask, Karusnahk, Kääpa asulakoht, Käevõru, Kõblas, Keraamika, Kesk-Rootsi, Kirves, Kivikalme, Kivikirstkalme, Kivisaar, Kodukits, Kullamäe asulakoht, Kuninguste, Laev, Laevkalme, Lammas, Lülle, Loomakasvatus, Loona asulakoht, Meteoriit, ... Laienda indeks (50 rohkem) »
Aer
Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Aer
Akali asulakoht
Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Akali asulakoht
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Ale
Assaku
Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Assaku
Asva
Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Asva
Asva kultuur
Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal, saaremaa.ee.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Asva kultuur
Asva linnusasula
Siseõu Linnuse vall Asva linnusasula avastati 1930.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Asva linnusasula
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Eesti esiajalugu
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Eesti kiviaeg
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Eesti rauaaeg
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Estonica
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Harilik lina
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Harjumaa
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Hülglased
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Hobune
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Horisont (ajakiri)
Hundikangrud
Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Hundikangrud
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Jahindus
Järveküla (Rae)
Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Järveküla (Rae)
Jõelähtme
Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme
Jõelähtme kivikirstkalmistu
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo kivikalmetest 2021. aasta kevadel Vaade Rebala kivikirstkalmistule ülalt. 15. aprill 2021 Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalmete rühm Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme kivikirstkalmistu
Jõelähtme vald
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Jõelähtme vald
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Jõgeva maakond
Joaoru
Joaoru linnaosa asukoht Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Joaoru
Kaali kindlustatud asula
Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kaali kindlustatud asula
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kaali kraater
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kadriorg
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kalapüük
Kamm
Kamm on piidega ese, mida kasutatakse juuste korrastamiseks, juuste ja peanaha puhastamiseks või soengu kinnitamiseks.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kamm
Karask
Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Karask
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Karusnahk
Kääpa asulakoht
Kääpa asulakoht on kiviaegne asulakoht, mis asub Kääpa külas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kääpa asulakoht
Käevõru
Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Käevõru
Kõblas
Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kõblas
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Keraamika
Kesk-Rootsi
Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kesk-Rootsi
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kirves
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kivikalme
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kivikirstkalme
Kivisaar
Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kivisaar
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kodukits
Kullamäe asulakoht
Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kullamäe asulakoht
Kuninguste
Kuninguste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Kuninguste
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Laev
Laevkalme
Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Laevkalme
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Lammas
Lülle
Lülle on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Lülle
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Loomakasvatus
Loona asulakoht
Loona asulakoht on asulakoht Saaremaal Saaremaa vallas Kiirassaare külas endisaegse Loona mõisa alal (vaadatud 03.10.2015).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Loona asulakoht
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Meteoriit
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Muhu
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Nahk
Nööp
Erinevad nööbid Nööp on väike kinnitusvahend, tavaliselt rõivastel, aga ka mujal.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Nööp
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Nisu
Noorem pronksiaeg
Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Noorem pronksiaeg
Oda
pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Oda
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Ojamaa
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Paekivi
Palk
Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Palk
Püstkoda
Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Püstkoda
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Preisimaa
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Pronks
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Pronksiaeg
Puder
Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Puder
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Purjelaev
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Rebala
Riigiküla asulakohad
Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Riigiküla asulakohad
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Saaremaa
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Savi
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Seeme
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Siga
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Sirp
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Skandinaavia
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Soome
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Sulev Vahtre
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Suveköök
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Tallinn
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Tara
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Teravili
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Tina
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Tuhk
Tuulingumäe tarandkalme
Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Tuulingumäe tarandkalme
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Eesti pronksiaeg ja Valter Lang
Vanem pronksiaeg
Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Vanem pronksiaeg
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Vask
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Väetis
Väo
Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Väo
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Võrtsjärv
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Võsa
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Veis
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Vello Lõugas
Villa (Võru)
Villa on küla Võrumaal Võru vallas.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Villa (Võru)
Vooremaa
Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.
Vaata Eesti pronksiaeg ja Vooremaa
1. sajand eKr
1.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 1. sajand eKr
11. sajand eKr
11.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 11. sajand eKr
18. sajand eKr
18.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 18. sajand eKr
5. sajand eKr
5.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 5. sajand eKr
6. sajand
6.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 6. sajand
8. sajand
8.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 8. sajand
9. sajand eKr
9.
Vaata Eesti pronksiaeg ja 9. sajand eKr