Kiiremini kui brauser!
151 suhted: Ajupesu, Akadeemia (ajakiri), Akraasia, Altruism, Alusepanek kommete metafüüsikale, Analüütiline filosoofia, Argpüks, Argument, Aristoteles, Arm, Asjaolu, Autonoomia, Õiglus, Baruch Spinoza, Bernard Williams, Bloomsbury rühm, David Hume, Deontoloogiline eetika, Dilemma, Dispositsioon (filosoofia), Eelarvamus, Eetika, Egoism, Eluvorm, Empaatia, Empirism, Erapooletus, Evolutsioonibioloogia, Filosoofia, Flogiston, Fontana, Friedrich Nietzsche, Fundatsionalism, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Edward Moore, Gorgias, Harjumus, Häbi, Henry Sidgwick, Hinnang, Holism, Ilukirjandus, Immanuel Kant, Inimloomus, Intuitsioon, Iseloom, John Mackie, John Rawls, John Stuart Mill, Joseph Butler, ..., Julgus, Jumal on surnud, Juura, Kaastunne, Kahtlus, Karl Marx, Karl Popper, Kasvatus, Kategooriline imperatiiv, Kavatsus, Kavatsuslikkus, Keelefilosoofia, Keeleteadus, Kesktee, Kohasus, Kohus (eetika), Kohustus, Konjunktsioon, Konsekventsialism, Konventsioon, Kristlus, Kultuur, Lahkarvamus, Laissez-faire, Lausung, London, Loogika, Lubadus, Ludwig Wittgenstein, Maagia, Maksiim, Masohhism, Mõrv, Meditsiin, Menon (dialoog), Metaeetika, Michael Tooley, Mina, Moderniseerimine, Moraal, Moraalirelativism, Naturalism, Neuroteadus, Objektiivsus, Orjus, Oskus, Otsustus, Põhjend, Platon, Politeia, Presupositsioon, Principia Ethica, Protagoras, Psühhoanalüüs, Ratsionaalse valiku teooria, Reetmine, Refleksioon, Relativism, René Descartes, Richard Mervyn Hare, Richard Rorty, Rituaal, Robert Nozick, Rongiprobleem, Süü, Sõprus, Skeptitsism, Skolastika, Sofistid, Sokrates, Soov, Sotsiaalne õiglus, Sotsiobioloogia, Spetsiesism, Sund, Suuremeelsus, Tagasihoidlikkus, Tahe, Taju, Tähendusteooria, Tänulikkus, Tõde, Teadmine, Teadus, Tegu, Teiste vaimude probleem, Teooria, Teoutilitarism, Terve mõistus, Testament, The Language of Morals, Thrasymachos, Uskumus, Utilitarism, Vabadus, Vaimufilosoofia, Valetamine, Vastutus, Voorus, 1985, 2000. Laienda indeks (101 rohkem) »
Ajupesu
Toimingu satiiriline kujutis Ajupesu ehk ajuloputus on teatud eesmärgi saavutamise või selle saavutamise ärahoidmise nimel seadusandliku või täitevvõimu ülemistele astmetele jõudnud/tõusnud inimeste (tavaliselt poliitikute) poolt teadlikult/teadmatult läbiviidav inimeste mõjutamine vaimse või füüsilise surve avaldamise, järjepideva veenmise vms teel.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Ajupesu · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Akraasia
Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Akraasia · Näe rohkem »
Altruism
Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Altruism · Näe rohkem »
Alusepanek kommete metafüüsikale
"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Argpüks
Argpüks on arg inimene (või muu olend), pelgur.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Argpüks · Näe rohkem »
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Argument · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Arm · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Asjaolu · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Autonoomia · Näe rohkem »
Õiglus
Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Õiglus · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Bernard Williams
Sir Bernard Arthur Owen Williams (21. september 1929 Westcliff-on-Sea, Essex, Suurbritannia – 10. juuni 2003 Rooma) oli Inglise eetik, keda ajaleht The Times nimetas oma aja kõige säravamaks ja tähtsamaks Briti moraalifilosoofiks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Bernard Williams · Näe rohkem »
Bloomsbury rühm
Bloomsbury rühm (Bloomsbury Group või Bloomsbury Set) oli väike, mitteametlik rühm, kuhu kuulusid kunstnikud ja intellektuaalid, kes elasid ja töötasid Londonis Bloomsbury piirkonnas 20.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Bloomsbury rühm · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja David Hume · Näe rohkem »
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Deontoloogiline eetika · Näe rohkem »
Dilemma
Dilemma on probleem (sundvalik), millel on kaks enam-vähem võrdset võimalust.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Dilemma · Näe rohkem »
Dispositsioon (filosoofia)
Dispositsioon on millegi omadus käituda võimalikes olukordades teatud viisil.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Dispositsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Eelarvamus
Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Eelarvamus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Eetika · Näe rohkem »
Egoism
Egoism ehk isekus on isiksuseomadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides, seades enda vajadused teiste omadest kõrgemale.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Egoism · Näe rohkem »
Eluvorm
"Eluvorm" on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Eluvorm · Näe rohkem »
Empaatia
Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Empaatia · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Empirism · Näe rohkem »
Erapooletus
Valiku, otsuse, hinnangu või käitumise erapooletus on valiku, otsuse, hinnangu või käitumise omadus, mis seisneb sõltumatuses sellest valikust, otsusest, hinnangust või käitumisest mõjutatud isikute (või üldisemalt: asjade) teatud omadustest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Erapooletus · Näe rohkem »
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Filosoofia · Näe rohkem »
Flogiston
Flogiston oli 17.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Flogiston · Näe rohkem »
Fontana
Fontana on linn USA-s California osariigis San Bernardino maakonnas.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Fontana · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Fundatsionalism · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Gorgias
Gorgias (kreeka Γοργίας; umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Leontinoi linnast Sitsiilias.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Gorgias · Näe rohkem »
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Harjumus · Näe rohkem »
Häbi
Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Häbi · Näe rohkem »
Henry Sidgwick
Henry Sidgwick (1894) Henry Sidgwick (31. mai 1838 Skipton – 28. august 1900 Cambridge) oli inglise filosoof, üks utilitarismi klassikuid.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Henry Sidgwick · Näe rohkem »
Hinnang
Hinnang (inglise keeles evaluation) on hindamise tulemusel saadud arvamus või otsustus objekti kohta.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Hinnang · Näe rohkem »
Holism
Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Holism · Näe rohkem »
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Ilukirjandus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Inimloomus
Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Inimloomus · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Iseloom · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja John Mackie · Näe rohkem »
John Rawls
John Bordley Rawls (21. veebruar 1921 – 24. november 2002) oli USA filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja John Rawls · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Joseph Butler
"Joseph Butler". Tundmatu autori gravüür Joseph Butler (18. mai vkj 1692 Wantage – 16. juuni vkj 1752 Bath, Somerset) oli inglise vaimulik, anglikaani teoloog ja filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Joseph Butler · Näe rohkem »
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Julgus · Näe rohkem »
Jumal on surnud
"Jumal on surnud" (saksa Gott starb; tõlgitud ka kui "Jumala surm"; saksa fraasist Tod Gottes) on Nietzsche väide (inglise statement), mis kuulutab, et meid on jäetud omapead ning me ei peaks enam püüdma avastada transtsendentset ja varjatud tõde, ega leiutama maailma lõpu jaoks transtsendentset ja lõplikku tõde.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Jumal on surnud · Näe rohkem »
Juura
* Õigusteadus ehk juura on teadusharu.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Juura · Näe rohkem »
Kaastunne
Kaastunne on võime tunda kaasa teise inimese või looma valu, leina ja kannatuste suhtes.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kaastunne · Näe rohkem »
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kahtlus · Näe rohkem »
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Karl Marx · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kasvatus
Kasvatus on Peeter Põllu järgi “teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk".
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kasvatus · Näe rohkem »
Kategooriline imperatiiv
Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »
Kavatsus
Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kavatsus · Näe rohkem »
Kavatsuslikkus
Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kavatsuslikkus · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kesktee
Kesktee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja ja Mähe asumis.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kesktee · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kohasus · Näe rohkem »
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kohus (eetika) · Näe rohkem »
Kohustus
Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kohustus · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Konsekventsialism
Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Konsekventsialism · Näe rohkem »
Konventsioon
Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Konventsioon · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kristlus · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Kultuur · Näe rohkem »
Lahkarvamus
Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Lahkarvamus · Näe rohkem »
Laissez-faire
Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Laissez-faire · Näe rohkem »
Lausung
Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Lausung · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja London · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Loogika · Näe rohkem »
Lubadus
Lubadus on moraalile ja südametunnistusele tuginev vanne või tõotus, mida antakse kellelegi kui tagatist, kuidas ja mis viisil edaspidi toimitakse.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Lubadus · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Maagia
Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Maagia · Näe rohkem »
Maksiim
Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Maksiim · Näe rohkem »
Masohhism
Masohhism (austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masochi nimest) on naudingu saamine alandusest, piinatavaks olemisest vms kannatustest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Masohhism · Näe rohkem »
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Mõrv · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Meditsiin · Näe rohkem »
Menon (dialoog)
Dialoogi "Menon" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Menon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Menon (dialoog) · Näe rohkem »
Metaeetika
Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Metaeetika · Näe rohkem »
Michael Tooley
Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Michael Tooley · Näe rohkem »
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Mina · Näe rohkem »
Moderniseerimine
Moderniseerimine ehk nüüdisajastamine (ka ajakohastamine, nüüdistamine, uuendamine) on traditsioonilise ühiskonna ja selle majanduse nüüdisajastamine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Moderniseerimine · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Moraal · Näe rohkem »
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Moraalirelativism · Näe rohkem »
Naturalism
Naturalism on 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Naturalism · Näe rohkem »
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Neuroteadus · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Orjus · Näe rohkem »
Oskus
Oskus on õpitud võime saada soovitud tulemusi.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Oskus · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Otsustus · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Põhjend · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Platon · Näe rohkem »
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Politeia · Näe rohkem »
Presupositsioon
Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Presupositsioon · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Protagoras · Näe rohkem »
Psühhoanalüüs
Psühhoanalüüs on psüühikat käsitlevate teooriate kogum, psüühika uurimise metodoloogia ja psühhoteraapia koolkond.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Psühhoanalüüs · Näe rohkem »
Ratsionaalse valiku teooria
Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Ratsionaalse valiku teooria · Näe rohkem »
Reetmine
Reetmine, ka äraandmine ja sõnamurdmine, on vande, lepingu, usalduse, kokkuleppe, antud sõna teadlik rikkumine, aga ka inimese enda või kogukonna normide ja väärtuste, mille järgi elatakse, nende normide ja väärtuste vastane tegevus.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Reetmine · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Refleksioon · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Relativism · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja René Descartes · Näe rohkem »
Richard Mervyn Hare
Richard Mervyn Hare (ka R. M. Hare; 21. märts 1919 Backwell, Somerset – 29. jaanuar 2002 Ewelme, Oxfordshire) oli Briti eetik, kes oli 1966–1983 White'i moraalifilosoofia professor Oxfordi Ülikoolis ning õpetas seejärel pikka aega Florida Ülikoolis.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Richard Mervyn Hare · Näe rohkem »
Richard Rorty
Richard McKay Rorty (4. oktoober 1931 New York – 8. juuni 2007 Palo Alto) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Richard Rorty · Näe rohkem »
Rituaal
paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Rituaal · Näe rohkem »
Robert Nozick
Robert Nozick (16. november 1938 Brooklyn, New York – 23. jaanuar 2002 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Robert Nozick · Näe rohkem »
Rongiprobleem
Rongiprobleemi visualiseering Rongiprobleem (originaalkeeles “The Trolley Problem”) on sari mõtteeksperimente eetika ja psühholoogia vallas, mis hõlmab eetikaküsimuse "Kas on eetiline ohverdada üks, et päästa mitu?" versioone.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Rongiprobleem · Näe rohkem »
Süü
Süü (juriidikas normatiivne süümõiste) on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese käitumisele.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Süü · Näe rohkem »
Sõprus
Sõprus inimeste vaheline isiklik suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sõprus · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Skolastika · Näe rohkem »
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sofistid · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sokrates · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Soov · Näe rohkem »
Sotsiaalne õiglus
Sotsiaalse ebaõigluse vastu protestivate üliõpilaste telklaager Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sotsiaalne õiglus · Näe rohkem »
Sotsiobioloogia
Sotsiobioloogia (inglise sociobiology) on neodarvinistlik teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sotsiobioloogia · Näe rohkem »
Spetsiesism
Spetsiesism (ka liigišovinism või liigirassism) on liigikuuluvuse järgi kujundatav eelistus või diskrimineerimine, lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Spetsiesism · Näe rohkem »
Sund
Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Sund · Näe rohkem »
Suuremeelsus
Suuremeelsus on voorus olla laia süda ja mõistusega.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Suuremeelsus · Näe rohkem »
Tagasihoidlikkus
Tagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tagasihoidlikkus · Näe rohkem »
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tahe · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Taju · Näe rohkem »
Tähendusteooria
Tähendusteooria hõlmab tähenduse ja keele üksikuid seoseid.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tähendusteooria · Näe rohkem »
Tänulikkus
Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tänulikkus · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tõde · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Teadus · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Tegu · Näe rohkem »
Teiste vaimude probleem
Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Teiste vaimude probleem · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Teooria · Näe rohkem »
Teoutilitarism
Teoutilitarism ehk otsene utilitarism ehk tegude utilitarism ehk äärmuslik utilitarism (inglise keeles act utilitarianism, act-utilitarianism, direct utilitarianism, extreme utilitarianism) on utilitarismi variant, mis hindab sooritatavat tegu sõltumata taustast: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahes mõeldaval alternatiivil.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Teoutilitarism · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Testament · Näe rohkem »
The Language of Morals
"The Language of Morals" on Richard Hare'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja The Language of Morals · Näe rohkem »
Thrasymachos
Thrasymachos (5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bosporuse kaldal, kuid sai kuulsaks Ateenas.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Thrasymachos · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Uskumus · Näe rohkem »
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Utilitarism · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Vabadus · Näe rohkem »
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »
Valetamine
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Valetamine · Näe rohkem »
Vastutus
Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Vastutus · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja Voorus · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja 1985 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Eetika ja filosoofia piirid ja 2000 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ethics and the Limits of Philosophy.
