Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Aatom, Ajalooline romaan, Ajalugu, Ajalugu ja loodusteadus, Aprioorne otsustus, Aristoteles, Astronoomia, Darvinism, Eelarvamus, Eesmärk, Eksperiment, Etnograafia, Füüsika, Füsioloogia, Filoloogia, Filosoofia, Galileo Galilei, Geograafia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gustav Kirchhoff, Heinrich Rickert, Idee, Ilukirjandus, Immanuel Kant, Isaac Newton, Johannes Kepler, Karl Ernst von Baer, Külv, Kündmine, Keel, Keeleteadus, Kirik (institutsioon), Kogemusteadus, Kultuur, Kunst, Kunstiteos, Leopold von Ranke, Loodus, Loodusteadus, Loomuõigus, Maastikumaal, Majandus, Matemaatika, Max Weber, Mõiste, Mehaanika, Moraal, Nälgimine, Organism, ..., Otsustus, Pärisnimi, Põld, Peegel, Peterburi, Platon, Poliitiline ökonoomia, Portree, Progress, Ratsionalism, Religioon, Religiooniteadus, René Descartes, Riik, Ruum, Skeptitsism, Taevakeha, Tübingen, Teadus, Teadusfilosoofia, Teadusharu, Teaduste klassifikatsioon, Teadvus, Teoloogia, Vastand, Väärtus, Väsimus, Vitalism, Wilhelm Dilthey, Wilhelm Windelband, 17. sajand, 1898, 1899, 1910, 1911. Laienda indeks (35 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Aatom · Näe rohkem »
Ajalooline romaan
Ajalooline romaan on proosateos, mis käsitleb ajaloolisi sündmusi ja isikuid ilukirjanduslikus võtmes.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ajalooline romaan · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ajalugu · Näe rohkem »
Ajalugu ja loodusteadus
"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »
Aprioorne otsustus
Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Astronoomia · Näe rohkem »
Darvinism
Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Darvinism · Näe rohkem »
Eelarvamus
Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Eelarvamus · Näe rohkem »
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Eesmärk · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Eksperiment · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Etnograafia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Füüsika · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Filoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Geograafia · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gustav Kirchhoff
Gustav Robert Kirchhoff (12. märts 1824 Königsberg – 17. oktoober 1887 Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Gustav Kirchhoff · Näe rohkem »
Heinrich Rickert
thumb Heinrich John Rickert (25. märts 1863 Danzig – 28. juuli 1936 Heidelberg) oli saksa filosoof, uuskantiaanluse Badeni koolkonna juhtfiguur Wilhelm Windelbandi kõrval.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Heinrich Rickert · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Idee · Näe rohkem »
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ilukirjandus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Külv
pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Külv · Näe rohkem »
Kündmine
Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kündmine · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Keel · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kultuur · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kunst · Näe rohkem »
Kunstiteos
Kunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d’art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Kunstiteos · Näe rohkem »
Leopold von Ranke
Leopold von Ranke (21. detsember 1795 – 23. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Leopold von Ranke · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loomuõigus
Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Loomuõigus · Näe rohkem »
Maastikumaal
Konrad Mägi, "Maastik", 1920–1921, õli papil Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud maastiku kujutamisele.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Maastikumaal · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Majandus · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Max Weber
Max Weber (1894) Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt – 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Max Weber · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Mõiste · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Mehaanika · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Moraal · Näe rohkem »
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Nälgimine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Organism · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Otsustus · Näe rohkem »
Pärisnimi
Pärisnimi ehk prooprium on mingit entiteeti (näiteks inimest, inimrühma, looma, kohta, eset, asutust) tähistav sõna või sõnaühend, mis on mõeldud selle eristamiseks teistest samalaadsetest entiteetidest.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Pärisnimi · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Põld · Näe rohkem »
Peegel
Peegel Kõverpeegel suunab valguskiired ühte punkti Pildi moodustumine Auto külgmine tahavaatepeegel Louise Catherine Breslau. Tualett. 1898 Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Peegel · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Peterburi · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Platon · Näe rohkem »
Poliitiline ökonoomia
Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Poliitiline ökonoomia · Näe rohkem »
Portree
Albrecht Düreri autoportree 1500. aastast Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree nimega "Kaugelt näen kodu kasvamas". Ants Laikmaa 1924. Portree on teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos ja -žanr skulptuuris, maalikunstis, graafikas, fotograafias.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Portree · Näe rohkem »
Progress
Progress on millegi edu, areng, muutuva süsteemi kindlasuunaline kvalitatiivne teisenemine (arenemine).
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Progress · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Religioon · Näe rohkem »
Religiooniteadus
Religiooniteadus (varem võrdlev usuteadus) on religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Religiooniteadus · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja René Descartes · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Riik · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Ruum · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tübingen
Tübingen on linn Saksamaal Baden-Württembergis, Tübingeni kreisi keskus.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Tübingen · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduste klassifikatsioon
Teaduste klassifikatsioon (inglise research classification, ka classification of R&D) on teaduste liigitamine ehk klassifitseerimine erinevate kriteeriumide alusel.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teaduste klassifikatsioon · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teadvus · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Teoloogia · Näe rohkem »
Vastand
Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Vastand · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Väärtus · Näe rohkem »
Väsimus
Christian Krohg, "Väsinud" (1885) Väsimus on pingelise või kestva tegevuse tagajärjel tekkiv füsioloogiline seisund, mis toob kaasa organismi talitluse halvenemise ja töövõime languse.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Väsimus · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Vitalism · Näe rohkem »
Wilhelm Dilthey
Wilhelm Dilthey u 1910 Wilhelm Dilthey (19. november 1833 – 1. oktoober 1911) oli saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Wilhelm Dilthey · Näe rohkem »
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja Wilhelm Windelband · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja 17. sajand · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja 1898 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja 1899 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja 1910 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Kultuuriteadus ja loodusteadus ja 1911 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft.
