Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Alfred Reier, Armin Öpik, Asbest, Augiit, Brasiilia, Diagenees, Eksogeensed protsessid, Elektronmikroskoop, Endogeensed protsessid, Füüsika, Fluorestsents, Fumarool, Gaas, Gemmoloogia, Geoloogia, Georgius Agricola, Germaanium, Haabitus (mineraloogia), Haliit, Halogeniidid, Hüdrotermid, Hematiit, Interferents, Intrusioon, Jöns Jacob Berzelius, Kalju Ojaste, Kaltsiit, Kaltsium, Kõvadus, Keemia, Korrosioon, Kristall, Kristallivõre, Kristallograafia, Kvarts, Lõhe (geoloogia), Lõhenevus, Lõhn, Liivakivi, Magma, Magnetiit, Magnetism, Maitse, Malahhiit, Max von Laue, Mäekristall, Meditsiin, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraloogia mõisteid, ..., Moondekivim, Moone, Murdumisnäitaja, Murenemine, Nicolaus Steno, Plinius Vanem, Polarisatsioonimikroskoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Rauamaak, Räni, Röntgenikiirgus, René Just Haüy, Sülviin, Soolad, Spektromeeter, Sulfiidsed mineraalid, Teadusharu, Teemant, Theophrastos, Tihedus, Tsement, Van der Waalsi jõud, 1921, 1934, 1964. Laienda indeks (26 rohkem) »
Alfred Reier
Alfred Herman Reier (20. märts 1921 Tallinn – 30. november 1998 Tallinn) oli Eesti mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Alfred Reier · Näe rohkem »
Armin Öpik
Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Armin Öpik · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Mineraloogia ja Asbest · Näe rohkem »
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Augiit · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Mineraloogia ja Brasiilia · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Mineraloogia ja Diagenees · Näe rohkem »
Eksogeensed protsessid
Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.
Uus!!: Mineraloogia ja Eksogeensed protsessid · Näe rohkem »
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Uus!!: Mineraloogia ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Endogeensed protsessid
Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia.
Uus!!: Mineraloogia ja Endogeensed protsessid · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Mineraloogia ja Füüsika · Näe rohkem »
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Uus!!: Mineraloogia ja Fluorestsents · Näe rohkem »
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Uus!!: Mineraloogia ja Fumarool · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Mineraloogia ja Gaas · Näe rohkem »
Gemmoloogia
Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.
Uus!!: Mineraloogia ja Gemmoloogia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Mineraloogia ja Geoloogia · Näe rohkem »
Georgius Agricola
Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Georgius Agricola · Näe rohkem »
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Uus!!: Mineraloogia ja Germaanium · Näe rohkem »
Haabitus (mineraloogia)
Haabitus ehk esinemisvorm on kristalli iseloomulik väline vorm või mineraalse agregaadi tüüp.
Uus!!: Mineraloogia ja Haabitus (mineraloogia) · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Haliit · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Mineraloogia ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Uus!!: Mineraloogia ja Hüdrotermid · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Hematiit · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Mineraloogia ja Interferents · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Mineraloogia ja Intrusioon · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
Kalju Ojaste
Kalju Ojaste (21. detsember 1927 Saaluse vald Võrumaa – 8. november 2019) oli eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.
Uus!!: Mineraloogia ja Kalju Ojaste · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Mineraloogia ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Mineraloogia ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Mineraloogia ja Keemia · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Mineraloogia ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Mineraloogia ja Kristall · Näe rohkem »
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Uus!!: Mineraloogia ja Kristallivõre · Näe rohkem »
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Uus!!: Mineraloogia ja Kristallograafia · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Kvarts · Näe rohkem »
Lõhe (geoloogia)
Lõheline Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi Osmussaare looderannas Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.
Uus!!: Mineraloogia ja Lõhe (geoloogia) · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Mineraloogia ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Mineraloogia ja Lõhn · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Mineraloogia ja Liivakivi · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Mineraloogia ja Magma · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Magnetiit · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Mineraloogia ja Magnetism · Näe rohkem »
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Uus!!: Mineraloogia ja Maitse · Näe rohkem »
Malahhiit
Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Malahhiit · Näe rohkem »
Max von Laue
Max von Laue Max Theodor Felix von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 – 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Mineraloogia ja Max von Laue · Näe rohkem »
Mäekristall
Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.
Uus!!: Mineraloogia ja Mäekristall · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Mineraloogia ja Meditsiin · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraalide loend · Näe rohkem »
Mineraloogia mõisteid
Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraloogia mõisteid · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Mineraloogia ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moone
Moone tähendab mitut asja.
Uus!!: Mineraloogia ja Moone · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Mineraloogia ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Mineraloogia ja Murenemine · Näe rohkem »
Nicolaus Steno
Nicolaus Steno ''Elementorum myologiae specimen'', 1669 Nicolaus Steno (taani Niels Steensen või Niels Stensen) (10. jaanuar 1638 Kopenhaagen – 26. november 1686 Schwerin) oli Taani päritolu geoloog ja anatoom.
Uus!!: Mineraloogia ja Nicolaus Steno · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Mineraloogia ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Uus!!: Mineraloogia ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Mineraloogia ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Mineraloogia ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Mineraloogia ja Rauamaak · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Mineraloogia ja Räni · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Mineraloogia ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
René Just Haüy
René Just Haüy René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja René Just Haüy · Näe rohkem »
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Uus!!: Mineraloogia ja Sülviin · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Mineraloogia ja Soolad · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Mineraloogia ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Mineraloogia ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Mineraloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Mineraloogia ja Teemant · Näe rohkem »
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Uus!!: Mineraloogia ja Theophrastos · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Mineraloogia ja Tihedus · Näe rohkem »
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Uus!!: Mineraloogia ja Tsement · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Mineraloogia ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Mineraloogia ja 1921 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Mineraloogia ja 1934 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Mineraloogia ja 1964 · Näe rohkem »
