Sisukord
96 suhted: Aatom, Aatomijõumikroskoopia, Aglomeraat, Atmosfäär, Biomeditsiin, Biosfäär, Browni liikumine, Dielektrik, Difusioon, Diislikütus, Dimensioon, Elektronmikroskoop, Elektroonika, Energiatihedus, Erosioon, Ferromagnetism, Fullereen, Gammakiirgus, Glasuur, Grei, Harilik sibul, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hõbe, In vivo, Inertsus (keemia), Interaktsioon, Interferomeetria, Ioon, Kantserogeenid, Katalüsaator, Keemiline sadestamine aurufaasist, Kelvin, Keraamika, Klaaskeraamika, Komposiitmaterjal, Kondensatsioon, Kopsud, Kuld, Magnet, Magnetiline moment, Magnetilised nanoosakesed, Massispektromeetria, Mesopotaamia, Metallid, Michael Faraday, Molekul, Nanokiud, Nanomeeter, Nanoteemant, ... Laienda indeks (46 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Nanoosake ja Aatom
Aatomijõumikroskoopia
Aatomijõumikroskoobi pildid plii kihtidest, mis on saadud erinevatel vaakumsadestusmeetoditel. Tartu Ülikool Aatomijõumikroskoopia (inglise atomic force microscopy ehk AFM) on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel.
Vaata Nanoosake ja Aatomijõumikroskoopia
Aglomeraat
Aglomeraat on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada.
Vaata Nanoosake ja Aglomeraat
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Nanoosake ja Atmosfäär
Biomeditsiin
Biomeditsiin (inglise biomedicine) ehk teoreetiline meditsiin on meditsiini, bioloogia jt loodus- ja tehnikateadustega seotud arstiteaduse haru.
Vaata Nanoosake ja Biomeditsiin
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Nanoosake ja Biosfäär
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Vaata Nanoosake ja Browni liikumine
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Vaata Nanoosake ja Dielektrik
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Nanoosake ja Difusioon
Diislikütus
Biodiislikütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C.
Vaata Nanoosake ja Diislikütus
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Vaata Nanoosake ja Dimensioon
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Vaata Nanoosake ja Elektronmikroskoop
Elektroonika
Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.
Vaata Nanoosake ja Elektroonika
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Vaata Nanoosake ja Energiatihedus
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Nanoosake ja Erosioon
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Nanoosake ja Ferromagnetism
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Vaata Nanoosake ja Fullereen
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Nanoosake ja Gammakiirgus
Glasuur
Glasuuri näide Glasuur on keraamilisi tooteid kattev õhuke ja tihe klaasjas kiht, mis on keraamilistele toodetele kantud kõrgel temperatuuril põletades.
Vaata Nanoosake ja Glasuur
Grei
Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.
Vaata Nanoosake ja Grei
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.
Vaata Nanoosake ja Harilik sibul
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Vaata Nanoosake ja Hüdrofiilsus
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Nanoosake ja Hüdrofoobsus
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Nanoosake ja Hõbe
In vivo
In vivo (ladina keeles) tähendab 'elusas'; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus.
Vaata Nanoosake ja In vivo
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Nanoosake ja Inertsus (keemia)
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Nanoosake ja Interaktsioon
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Vaata Nanoosake ja Interferomeetria
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Nanoosake ja Ioon
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vaata Nanoosake ja Kantserogeenid
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Nanoosake ja Katalüsaator
Keemiline sadestamine aurufaasist
Alalisvoolu plasma (violetne) kiirendab süsiniknanotorude kasvu PECVD aparaadis Keemiline sadestamine aurufaasist (inglise keeles Chemical vapor deposition ehk CVD) on keemiline protsess, mida kasutatakse suure puhtusega materjalide tootmiseks.
Vaata Nanoosake ja Keemiline sadestamine aurufaasist
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Nanoosake ja Kelvin
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Nanoosake ja Keraamika
Klaaskeraamika
Klaaskeraamika on klaasitaoline materjal, mis on saadud erilisandeid sisaldava sulaklaasi jahutamisel kindlal temperatuurirežiimil.
Vaata Nanoosake ja Klaaskeraamika
Komposiitmaterjal
Vineer on orgaaniline komposiitmaterjal Komposiitmaterjal ehk komposiit (inglise keelest composite, 'liidetud') on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal.
Vaata Nanoosake ja Komposiitmaterjal
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Nanoosake ja Kondensatsioon
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Nanoosake ja Kopsud
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Nanoosake ja Kuld
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Vaata Nanoosake ja Magnet
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Vaata Nanoosake ja Magnetiline moment
Magnetilised nanoosakesed
Magnetilised nanoosakesed on osakesed, mille mõõtmed jäävad nanomeetrite suurusjärku, ja mis reageerivad magnetväljale.
Vaata Nanoosake ja Magnetilised nanoosakesed
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Vaata Nanoosake ja Massispektromeetria
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Vaata Nanoosake ja Mesopotaamia
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Nanoosake ja Metallid
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Vaata Nanoosake ja Michael Faraday
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Nanoosake ja Molekul
Nanokiud
Nanokiud ehk nanofiibrid on definitsiooni järgi kiud, mille läbimõõt on võrdne või väiksem kui 100 nanomeetrit (nm), kuid üldiselt loetakse nanokiududeks kõiki kiude, mille läbimõõt on alla 1 mikromeetri (1 μm.
Vaata Nanoosake ja Nanokiud
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Nanoosake ja Nanomeeter
Nanoteemant
Nanoteemant mikroskoobi all (kasutatud detonatsioonimeetodit) Nanoteemant ehk teemant-nanoosake (meditsiinis) on teemant, mille suurus on alla 1 mikromeetri (μm).
Vaata Nanoosake ja Nanoteemant
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.
Vaata Nanoosake ja Nanotehnoloogia
Nanotoksikoloogia
Nanotoksikoloogia on teadusharu, mis keskendub nanoosakeste võimalike kahjude uurimisele elusorganismidele.
Vaata Nanoosake ja Nanotoksikoloogia
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Nanoosake ja Oksiidid
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Nanoosake ja Optika
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Nanoosake ja Osake
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Nanoosake ja Paramagnetism
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Nanoosake ja Päike
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Nanoosake ja Päikesekiirgus
Päikesepaneel
Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.
Vaata Nanoosake ja Päikesepaneel
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Vaata Nanoosake ja Pürolüüs
Põletusahi
Söepõletusahi Californias India tellistepõletuse ahi Põletusahi on soojusisolatsiooniga kamber, teatud tüüpi ahi, mis tekitab teatud protsesside (nt kõvenemise, kuivatamise või keemiliste muutuste) lõpuleviimiseks piisava temperatuuri.
Vaata Nanoosake ja Põletusahi
Pindaktiivsus
Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal.
Vaata Nanoosake ja Pindaktiivsus
Pinnaplasmonid
Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.
Vaata Nanoosake ja Pinnaplasmonid
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Nanoosake ja Plasma
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Nanoosake ja Polümeerid
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Nanoosake ja Pooljuht
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Vaata Nanoosake ja Radiolüüs
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Nanoosake ja Rakumembraan
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Nanoosake ja Ravim
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Nanoosake ja Reduktsioon (keemia)
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Vaata Nanoosake ja Resonants
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Vaata Nanoosake ja Saadus
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Nanoosake ja Savi
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Nanoosake ja Süntees
Süsiniknanotoru
Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.
Vaata Nanoosake ja Süsiniknanotoru
Skaneeriv elektronmikroskoop
Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist.
Vaata Nanoosake ja Skaneeriv elektronmikroskoop
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Nanoosake ja Soolad
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Vaata Nanoosake ja Standard
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Nanoosake ja Struktuur
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Nanoosake ja Sulamistemperatuur
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Vaata Nanoosake ja Tahm
Tekstuur
Sõnal "tekstuur" on valdkonniti mitu tähendust.
Vaata Nanoosake ja Tekstuur
Titaandioksiid
Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.
Vaata Nanoosake ja Titaandioksiid
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Vaata Nanoosake ja Toatemperatuur
Toksikoloogia
Toksikoloogia Toksikoloogia (algupäraselt pärit kreekakeelsest sõnast τοξικός – toxicos ehk mürgine) on bioloogial, keemial ja meditsiinil põhinev teadusharu, mis tegeleb kemikaalide kahjulike mõjudega elusorganismidele.
Vaata Nanoosake ja Toksikoloogia
Transmissioonelektronmikroskoop
nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.
Vaata Nanoosake ja Transmissioonelektronmikroskoop
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Nanoosake ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Nanoosake ja Ultraviolettkiirgus
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Vaata Nanoosake ja UV/Vis-spektroskoopia
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Vaata Nanoosake ja Vaba radikaal
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Vaata Nanoosake ja Vaktsiin
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Nanoosake ja Vask
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Nanoosake ja Väärisgaasid
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Vaata Nanoosake ja Värvus
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Vaata Nanoosake ja Vesiikul (bioloogia)
1857
1857.
Vaata Nanoosake ja 1857
Tuntud ka kui Nanoosakesed, Ultrapeen osake.