Sisukord
30 suhted: Batoliit, Berüll, Berüllium, Boor, Fluor, Granitoid, Kaaliumpäevakivi, Keemiline element, Kivimit moodustavad mineraalid, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Kvarts, Lantanoidid, Liitium, Maavara, Magma, Magmakamber, Metallid, Mineraal, Moondekivim, Nioobium, René Just Haüy, Spodumeen, Tantaal, Tardkivim, Uraan, Vääriskivi, Vesi, 1822, 1845.
Batoliit
Batoliit on suuremõõtmeline põikintrusioon.
Vaata Pegmatiit ja Batoliit
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Berüll
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Vaata Pegmatiit ja Berüllium
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Pegmatiit ja Boor
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Vaata Pegmatiit ja Fluor
Granitoid
QAPF-diagrammil hõlmavad granitoidid ülemisest kolmnurgast ala, mis jääb 20% ja 60% kvartsisisalduse (Q) vahele Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Vaata Pegmatiit ja Granitoid
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Pegmatiit ja Kaaliumpäevakivi
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Pegmatiit ja Keemiline element
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Vaata Pegmatiit ja Kivimit moodustavad mineraalid
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Vaata Pegmatiit ja Kristalliseerumine
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Pegmatiit ja Kristallstruktuur
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Kvarts
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Vaata Pegmatiit ja Lantanoidid
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Pegmatiit ja Liitium
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Vaata Pegmatiit ja Maavara
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Vaata Pegmatiit ja Magma
Magmakamber
Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.
Vaata Pegmatiit ja Magmakamber
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Pegmatiit ja Metallid
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Pegmatiit ja Mineraal
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Pegmatiit ja Moondekivim
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Vaata Pegmatiit ja Nioobium
René Just Haüy
René Just Haüy René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.
Vaata Pegmatiit ja René Just Haüy
Spodumeen
Spodumeen on pürokseenide hulka kuuluv mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Spodumeen
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Vaata Pegmatiit ja Tantaal
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Pegmatiit ja Tardkivim
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Pegmatiit ja Uraan
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Vaata Pegmatiit ja Vääriskivi
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Pegmatiit ja Vesi
1822
1822.
Vaata Pegmatiit ja 1822
1845
1845.
Vaata Pegmatiit ja 1845
Tuntud ka kui Pegmatiidid.