Kiiremini kui brauser!
130 suhted: Ait, Allikas, Andres Tvauri, Öland, Baltimaad, Bütsants, Daugava, Dnepr, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti pronksiaeg, Enn Tarvel, Esivanematekultus, Götiit, Hajatalu, Harilik hernes, Harilik lina, Häme, Hülglased, Hedeby, Henriku Liivimaa kroonika, Hiis, Hilisrauaaeg, Hoburaudsõlg, Iru linnamägi, Island, Jaht, Jaroslav Tark, Kaer, Kagu-Eesti, Kalapüük, Kanep, Kasari jõgi, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kääbas, Käsitöö, Kerishüpokaust, Kiievi-Vene, Kivivarekalme, Kobras, Kroonika, Kuljus, Laevmatus, Latgalid, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarestik, Läänemeresoomlased, Liivi, Liivlased, Limoniit, ..., Linnus, Loksa, Loomakasvatus, Mandri-Eesti, Marika Mägi, Matsalu laht, Matus, Mauri Kiudsoo, Mesi, Muinaskihelkond, Nisu, Noorem rauaaeg, Oder, Ojamaa, Orjus, Osteoloogia, Otepää, Paekivi, Pärnu, Pärnu jõgi, Pühapaik, Põder, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põlduba, Põletusmatus, Pirita jõgi, Priit Ligi, Pronks, Rahvaluule, Rahvasterännuaeg, Rauasulatus, Rauasulatuskoht, Rõuge linnamägi, Rinnakee, Ripats, Rituaal, Rukis, Saaga, Salme laevmatused, Sõba, Sepikoda, Sepp, Skandinaavia, Slaavlased, Sool, Soome, Soome-ugri rahvad, Sooraud, Sossolid, Suguvõsa, Suveköök, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Tavaõigus, Tšuudid, Tempel, Tuulingumäe tarandkalme, Tuunika, Umbkuub, Valter Lang, Väike väin, Vürtsid, Võrumaa, Vein, Viiburi, Viljandimaa, Vinnutamine, Virumaa, Volga, 1. aastatuhat, 10. sajand, 1212, 1214, 13. sajand, 5. sajand, 6. sajand, 7. sajand, 8. sajand. Laienda indeks (80 rohkem) »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Ait · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Allikas · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Öland · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Baltimaad · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Bütsants · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Daugava · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Dnepr · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Esivanematekultus
Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Esivanematekultus · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Götiit · Näe rohkem »
Hajatalu
Hajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hajatalu · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Harilik lina · Näe rohkem »
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Häme · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hülglased · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hedeby · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hiis · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Hoburaudsõlg
Hoburaudsõlg on katkestatud rõnga kujuline sõlg, mille nõela kand on keeratud ümber sõlekaare ning võib kaarel vabalt liikuda.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Hoburaudsõlg · Näe rohkem »
Iru linnamägi
Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Iru linnamägi · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Island · Näe rohkem »
Jaht
Jaht võib olla.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Jaht · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kaer · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kanep · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kääbas · Näe rohkem »
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Käsitöö · Näe rohkem »
Kerishüpokaust
Kerishüpokaust on hüpokaustist arenenud keskaegne küttesüsteem, mis koosneb keldris asuvast ahjuruumist ja selle kohale laotud kerisest.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kerishüpokaust · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kivivarekalme
Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kivivarekalme · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kobras · Näe rohkem »
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kroonika · Näe rohkem »
Kuljus
Kuljus on väike heliavadega varustatud õõnes metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v. luutükike rappumisel tekitab heli.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Kuljus · Näe rohkem »
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Laevmatus · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Latgalid · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Liivi
Liivi on küla Läänemaal Lääne-Nigula valla lääneosas Kullamaa-Martna maantee ääres.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Liivi · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Liivlased · Näe rohkem »
Limoniit
Limoniit Limoniit on pruuni või kollakat värvi raudoksiidide ja -hüdroksiidide segu.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Limoniit · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Linnus · Näe rohkem »
Loksa
Droonivideo Loksast 2022. aasta juulis Loksa linnavalitsuse hoone Loksa on linn Põhja-Eestis Harju maakonnas Soome lahe kaldal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Loksa · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Matsalu laht
Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul Matsalu looduskaitsealal Väinameres.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Matsalu laht · Näe rohkem »
Matus
Kirikuõpetaja Mare Palgi pidamas matusetalitust Kose kalmistul Matus ehk matused on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Matus · Näe rohkem »
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Mesi · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Nisu · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Oder · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Ojamaa · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Orjus · Näe rohkem »
Osteoloogia
Osteoloogia ehk luuõpetus on anatoomia ja meditsiini ning zooloogia, antropoloogia, paleoantropoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia haru, mis uurib luid ja luustikke (skeletisüsteeme) ning luukude.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Osteoloogia · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Otepää · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Paekivi · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pühapaik
Sõna "püha" kasutatakse mitmes tähenduses, nagu "puutumatu", "õige" või "tõene" (aluslike tõdede puhul).
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Pühapaik · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Põder · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Põlduba · Näe rohkem »
Põletusmatus
Põletusmatus Indoneesias 2005. aastal Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Põletusmatus · Näe rohkem »
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Pirita jõgi · Näe rohkem »
Priit Ligi
Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Priit Ligi · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Pronks · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »
Rauasulatus
Rauasulatus ehk rauasulatamine on algeline rauatootmisviis, mille puhul rauamaagist saab kõrgel temperatuuril (1200–1400 °C) põletades rauana kasutatavat käsnrauda.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rauasulatus · Näe rohkem »
Rauasulatuskoht
Rauasulatuskoht "Rauasaatmemäed" Rauasulatuskoht on koht, kus minevikus on sulatatud rauda.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rauasulatuskoht · Näe rohkem »
Rõuge linnamägi
eksperimentaalarheoloogilise uurimistöö käigus. Rõuge linnamägi asub Rõuge vallas Tindi külas, Võru linnast umbes 16 km edelas, Rõuge aleviku lähistel.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rõuge linnamägi · Näe rohkem »
Rinnakee
Rinnakee (soome keeles ketjulaite) on ühe- kuni kolmekordsetest rõngaslülidest koosnevatest pronkskettidest rinnaehe, mis pikkade ehtenõelte või sõlgede abil kinnitati õlgade juures rõivaste külge.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rinnakee · Näe rohkem »
Ripats
luigekujuline luust ripats Merevaigust ripatsid Ripats on ehtena kasutatav väike rippuv ese.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Ripats · Näe rohkem »
Rituaal
paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rituaal · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Rukis · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Saaga · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Sõba
Sõba (võru murdes: kõrik) on endisaegne pikk villane rõivas, mida kandsid abielunaised õlgadel pidulikel puhkudelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sõba · Näe rohkem »
Sepikoda
Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sepikoda · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sepp · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sool
Sool on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sool · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Soome · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Sooraud
Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sooraud · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Sossolid · Näe rohkem »
Suguvõsa
Suguvõsa on tavakeelne väljend sugulaste kogumi kohta, laiem mõiste kui perekond.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Suguvõsa · Näe rohkem »
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Suveköök · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tartu · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tavaõigus
Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tavaõigus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tempel
Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tempel · Näe rohkem »
Tuulingumäe tarandkalme
Tuulingumäe tarandkalme asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tuulingumäe tarandkalme · Näe rohkem »
Tuunika
Tuunikaga Vana-Rooma plebei Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Tuunika · Näe rohkem »
Umbkuub
Umbkuub on särgitaolise lõikega hõlmadeta üle pea käiv pealisrõivas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Umbkuub · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Valter Lang · Näe rohkem »
Väike väin
Tamm üle Väikse väina Väike väin on väin Eesti lääneosas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Väike väin · Näe rohkem »
Vürtsid
Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Vürtsid · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Vein · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Viiburi · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Vinnutamine
Vinnutatud veiseliha Vinnutatud kala müük Tallinna sadamas merepäevadel 2014. aastal Vinnutamine on värskete ja nõrgalt soolatud karplaste, lõhelaste või tuurlaste, samuti sea- või loomaliha aeglaselt välisõhus või kuivatis (temperatuuril 15–40 °C) kuivatamine.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Vinnutamine · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Virumaa · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja Volga · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 10. sajand · Näe rohkem »
1212
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 1212 · Näe rohkem »
1214
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 1214 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 13. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 5. sajand · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 6. sajand · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 7. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Eesti viikingiaeg ja 8. sajand · Näe rohkem »
