Sisukord
164 suhted: Aadlimarssal, Aderkas, Anrep, Arhangelski kubermang, Assessor, Astronoomia, Šveits, Babrujsk, Baggehufwudt, Baltisakslased, Baranoff, Bellingshausen, Boris Engelhardt, Brüggen, Buenos Aires, Daugavpils, Demidov, Dnipro, Dresden, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Engelhardt, Engelhardti maja, Ermitaaž, Ernst Sartorius, Ewers, Fabian Gotthard von Steinheil, Ferdinand von Wrangell, Filosoofiadoktor, Georg von Engelhardt, Grünewaldt, Grigori Potjomkin, Grodna kubermang, Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798), Gustav Moritz Constantin von Engelhardt, Gustav von Ewers, Hannover, Harjumaa, Härgla mõis, Helme, Ideoloogia, Ilūkste, Ivan Julm, Jaroslavl, Jäneda mõis, Johann von Grünewaldt, Juuru kihelkond, Kaasan, Kaasani ülikool, ... Laienda indeks (114 rohkem) »
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Aadlimarssal
Aderkas
Aderkas on Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Aderkas
Anrep
Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Anrep
Arhangelski kubermang
Arhangelski kubermangu vapp (1880) Arhangelski kubermangu kaart (1900) Arhangelski kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa SFNV haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Arhangelski kubermang
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Assessor
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Astronoomia
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Šveits
Babrujsk
Babrujsk (ka Babruisk; valgevene Бабруйск) on oblastilise alluvusega linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Babrujski rajooni halduskeskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Babrujsk
Baggehufwudt
Baggehufwudt (Baggehuffwudt) oli Norra päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Baggehufwudt
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Baltisakslased
Baranoff
Baranoffi suguvõsa krahvivapp Baranoff oli tatari päritolu aadlisuguvõsa (vaadatud 03.12.2014).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Baranoff
Bellingshausen
Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Bellingshausen
Boris Engelhardt
Boris(s) Engelhardt (vene keeles Борис Александрович Энгельгардт; 1877 Smolenski kubermang, Venemaa keisririik – 1962 Riia) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Engelhardtide suguvõsa Venemaa Smolenski harust.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Boris Engelhardt
Brüggen
Brüggen oli Vestfaali päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Brüggen
Buenos Aires
Buenos Aires Buenos Aires on Argentina pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Buenos Aires
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Daugavpils
Demidov
Demidov (saksa keeles Demidow) oli Venemaa keisririigi üks rikkamaid töösturite suguvõsasid.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Demidov
Dnipro
Dnipro kesklinn Dnipro (varem eesti keeles Dnipropetrovsk ja venepäraselt Dnepropetrovsk) on linn Ukrainas, Dnipropetrovski oblasti keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Dnipro
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Dresden
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Eestimaa kuberner
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Engelhardt
Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Engelhardt
Engelhardti maja
Engelhardti maja katusedetail Engelhardti maja on Tallinnas aadressil Lai tänav 9 asuv uusrenessanss-stiilis ehitis.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Engelhardti maja
Ermitaaž
Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ermitaaž
Ernst Sartorius
Ernst Wilhelm Christian Sartorius (10. mai 1797 Darmstadt – 13. mai 1859 Königsberg) oli saksa usuteadlane ja kirikujuht, kes valmistas ette vaimsuse kujunemist, mis sai valitsevaks 19. sajandil Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja oli pikka aega iseloomulik nn balti luterlusele.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ernst Sartorius
Ewers
Ewers, varem Evers (vene keeles Эверс) oli Vestfaali päritolu Liivimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ewers
Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Fabian Gotthard von Steinheil
Ferdinand von Wrangell
Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangel, ca. 1827 Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 (vkj 29. detsember 1796) Pihkva – 6. juuni (vkj 25. mai) 1870 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja Arktika uurija.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ferdinand von Wrangell
Filosoofiadoktor
Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil (ladina keeles philosophiae doctor või doctor philosophiae), on valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Filosoofiadoktor
Georg von Engelhardt
Parun Georg Moritz Magnus von Engelhardt (vene keeles Георгий Мориц Энгельгардт; 6. oktoober (vkj 24. september) 1843 Porkuni mõis – 23. oktoober (vkj 10. oktoober) 1914 Väinjärve mõis) oli Eestimaa poliitik.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Georg von Engelhardt
Grünewaldt
Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Grünewaldt
Grigori Potjomkin
Vürst Grigori Aleksandrovitš Potjomkin (13.vkj/24. september 1739– 5./16. oktoober 1791) oli Venemaa riigitegelane, sõjaväelane ja Katariina Suure favoriit.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Grigori Potjomkin
Grodna kubermang
Grodna kubermang (arvatavasti 1897) Grodna kubermang (ka Grodno kubermang, Hrodna kubermang) oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Grodna kubermang
Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)
Gustav Friedrich von Engelhardt (10. juuni (vkj 30. mai) 1732 – 9. jaanuar 1799 (vkj 29. detsember 1798) oli baltisakslasest poliitik. Gustav Friedrich sündis Caspar Friedrich von Engelhardti (1699–1768) ja Brigitte Eleonore von Roseni pojana. Teenis Vene armees, kus sai majori auastme.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)
Gustav Moritz Constantin von Engelhardt
Gustav Moritz Constantin von Engelhardt (26. juuni/8. juuli 1828 – 23. november/5. detsember 1881 Tartu) oli baltisaksa teoloog ja õppejõud.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Gustav Moritz Constantin von Engelhardt
Gustav von Ewers
Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Gustav von Ewers
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Hannover
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Harjumaa
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Härgla mõis
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Helme
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ideoloogia
Ilūkste
Linn enne 1915. aastat Ilūkste (saksa keeles Illoxen, Illuxt, varem eesti keeles Illuksti) on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ilūkste
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ivan Julm
Jaroslavl
Jaroslavl on linn Venemaal, Jaroslavli oblasti keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Jaroslavl
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Jäneda mõis
Johann von Grünewaldt
Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (vene keeles Иван Егорович Грюневальдт; 1. aprill (vkj 21. märts) 1796 Koigi mõis – 30. aprill (vkj 18. aprill) 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Johann von Grünewaldt
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Juuru kihelkond
Kaasan
Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kaasan
Kaasani ülikool
Kaasani Ülikooli peahoone Kaasani Ülikool, 1832 Kaasani ülikool (ametliku nimega Kaasani (Volga piirkondlik) Föderaalülikool) on Venemaa föderaalülikool Kaasanis Tatarstanis.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kaasani ülikool
Kaasani kubermang
Kaasani kubermangu vapp Kaasani kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kaasani kubermang
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kaliningrad
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Karl XII
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Köln
Keiserlik Aleksandri lütseum
Tsarskoje Selo lütseumihoone XIX sajandi joonistusel Keiserlik Aleksandri lütseum (vene keeles Императорский Александровский лицей), aastani 1843 Keiserlik Tsarskoje Selo lütseum (Императорский Царскосельский лицей) oli aastatel 1811−1917 tegutsenud aadlikele mõeldud õppeasutus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Keiserlik Aleksandri lütseum
Kindralporutšik
Mundris suurtükiväe kindralporutšik (umbes 1793) Kindralporutšik (vene keeles генерал-поручик) oli aastatel 1741–1796 Venemaa keisririigi sõjaväeline III klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse salanõuniku auastmega.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kindralporutšik
Kodasema mõis
Kodasema mõis (saksa keeles Koddasem) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kodasema mõis
Koigi
Koigi on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Koigi
Korff
Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Korff
Kornet (auaste)
Kornet (prantsuse cornette) oli ratsaväe lipniku sõjaväeline auaste.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kornet (auaste)
Krāslava
Krāslava Krāslava (latgali keeles Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Krāslava
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Krusenstern
Kuie mõis
Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kuie mõis
Kukruse mõis
Kukruse mõis (saksa keeles Kuckers) oli rüütlimõis (fideikomiss) Virumaal Jõhvi kihelkonnas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kukruse mõis
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kuramaa
Kurisoo mõis
Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kurisoo mõis
Kursk
Lenini tänav Kurskis Kursk (vene Курск) on linn Venemaal, Kurski oblasti keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kursk
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Kuu
Lai tänav (Tallinn)
Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Lai tänav (Tallinn)
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Landesveer
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Latgale
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Läti
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Leipzigi lahing
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Liivimaa
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Liivimaa rüütelkond
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Lode
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Maamarssal
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Maanõunik
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Magiljov
Maydell
Maydell, varem ka Maydel ja Maidel (vene keeles Майдель) on Eestimaa põlisaadli suguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Maydell
Müüser
Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Müüser
Minski kubermang
Minski kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Minski kubermang
Moritz von Engelhardt
Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt (vene keeles Мориц Евстафьевич Энгельгардт) (24. august (vkj 12. august) 1800 Viisu mõis – 2. juuni (vkj 21. mai) 1870 Kodasema mõis) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Moritz von Engelhardt
Moritz von Engelhardt (1778−1842)
Engelhardti suguvõsa vapp. Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (27. november (ukj 8. detsember) 1778 Viisu – 29. jaanuar (ukj 10. veebruar) 1842 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja mineraloog, Tartu Ülikooli esimene mineraloogiaprofessor.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Moritz von Engelhardt (1778−1842)
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Moskva tsaaririik
Navesti mõis
Navesti mõis (saksa keeles Nawwast) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Navesti mõis
Nikolai Gumiljov
Nikolai Gumiljov gümnaasiumipäevil Nikolai Stepanovitš Gumiljov (vene keeles Николай Степанович Гумилёв; 3. aprill (vkj)/ 15. aprill 1886 Kroonlinn – 26. august 1921 Petrogradi lähistel, täpne asukoht on teadmata) oli vene luuletaja, akmeist, kirjanduskriitik ja tõlkija.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Nikolai Gumiljov
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Nordisk familjebok
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Observatoorium
Odessa
Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Odessa
Oettingen
Oettingen oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Oettingen
Otto Friedrich von Richter
Otto Friedrich von Richter Otto Friedrich von Richter (6. august 1791 Vastse-Kuuste – 13. august 1816 Smürna) oli baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Otto Friedrich von Richter
Otto von Engelhardt
Moritz Alexander Otto von Engelhardt (11/23. september 1860 Tartu – 7. detsember 1931 Baieri) oli Liivimaa advokaat ja Viljandi linnapea.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Otto von Engelhardt
Otto von Richter
Otto Magnus Johann von Richter (7. september 1755 – 15. detsember 1826 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik, maanõunik.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Otto von Richter
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Pärisorjus
Pärsti mõis
Pärsti mõisa peahoone 2012. aastal Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Pärsti mõis
Püha Katariina orden
Püha Katariina orden oli Venemaa keisririigi autasu.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Püha Katariina orden
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Põlisaadel
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Peeter III
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Peterburi
Pjatigorsk
Pjatigorsk on linn Venemaal Stavropoli krais, Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Pjatigorsk
Poltava kubermang
Poltava kubermang oli Venemaa keisririigi ja Ukraina SNV haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Poltava kubermang
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Poola
Purila mõis
Purila mõisa härrastemaja Purila mõis (saksa keeles Purgel) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Purila mõis
Rapla kirik
Rapla Maarja-Magdaleena kirik on kihelkonnakirik Raplas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rapla kirik
Rõngu kirik
Rõngu kirik Rõngu kirik Rõngu Mihkli kirik on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Rõngu alevikus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rõngu kirik
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rektor
Richter
Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Richter
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Riia
Riia sõjakuberner
Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Riia sõjakuberner
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rittmeister
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rooma
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rootsi
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rootsi dominioonid
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rosen
Rudolf von Engelhardt
Moritz Alexander Rudolf von Engelhardt (vkj 25. veebruar 1857 Tartu – 1913 Tartu) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rudolf von Engelhardt
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Rzeczpospolita
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Saksamaa
Sandarmikorpus
Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Sandarmikorpus
Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Schilling
Sillapää lossi park
Sillapää loss ja park Parkmets Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Sillapää lossi park
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Smolensk
Smolenski kubermang
Smolenski kubermangu 1821. aasta kaart Smolenski kubermang oli Venemaa Keisririigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Smolenski kubermang
Soome kindralkuberneride loend
Soome kindralkuberneride loend on Soome Kindralkubermangu juhtide, Venemaa Keisririigi asehaldurite loetelu.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Soome kindralkuberneride loend
Tarass Ševtšenko
Tarass Ševtšenko (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (vana kalendri järgi 25. veebruar) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik, tänapäevase ukraina kirjanduse rajaja.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tarass Ševtšenko
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tartu Ülikool
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tartu õuekohus
Türi-Alliku mõis
Türi-Alliku mõis (saksa keeles Allenküll) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Türi-Alliku mõis
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Teoloogia
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tiesenhausen
Tiigi Seltsimaja
Tiigi Seltsimaja hoone (aprill 2012) Tiigi Seltsimaja on kultuurikeskus, mis tegutseb Tartus aadressil Tiigi tänav 11.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tiigi Seltsimaja
Tiigi tänav
Tiigi tänav on tänav mitmes Eesti asulas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Tiigi tänav
Titulaarnõunik
Titulaarnõunik (vene keeles титулярный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IX klassi teenistusaste.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Titulaarnõunik
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Ungern-Sternberg
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vabahärra
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vadjalased
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vana-Liivimaa
Väimela mõis
Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Väimela mõis
Väinjärve mõis
Mõisa peahoone Ait-kuivati Väinjärve mõis (saksa keeles Weinjerwen) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Väinjärve mõis
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vene Õigeusu Kirik
Vene-Poola sõda (1632–1634)
Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vene-Poola sõda (1632–1634)
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Venemaa kodusõda
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Venestamine
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vietinghoff
Viiburi kubermang
Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Viiburi kubermang
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Viin
Viisu mõis
Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Viisu mõis
Viljandi linnapea
Viljandi linnapea juhib Viljandi Linnavalitsust.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Viljandi linnapea
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Vilno kubermang
Walter von Engelhardt
Moritz Alexander Walter von Engelhardt (30. juuni (vkj 18. juuni) 1864 Tartu"Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 (saksa) – 1940 Düsseldorf) oli baltisaksa aednik.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Walter von Engelhardt
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Władysław IV Waza
Wolff
Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Wolff
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja Wrangell
1558
1558.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1558
1633
1633.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1633
1702
1702.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1702
1793
1793.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1793
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1895
1895.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1895
1898
1898.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1898
1918
1918.
Vaata Engelhardtide sugupuu ja 1918