Kiiremini kui brauser!
79 suhted: Aatom, Absoluutväärtus, Aegruumi kõverus, Albert Einstein, Aristoteles, Üldrelatiivsusteooria, Cavendishi eksperiment, Diferentsiaalvõrrand, Edwin Hubble, Einsteini väljavõrrandid, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Energia, Füüsika, Footon, Fundamentaalne vastastikmõju, Gaas, Galaktika, Galileo Galilei, Gravitatsioon (film), Gravitatsiooniaku, Gravitatsioonilained, Gravitatsiooniväli, Graviton, Henry Cavendish, Inertsiseadus, Interferomeetria, Isaac Newton, Jõud, Johann Gottfried Galle, John Couch Adams, Kiirgus, Kuu, Kvantmehaanika, Kvantväljateooria, Kvasar, LIGO, Looded, Maa, Mass, Merkuur, Must auk, Nõrk vastastikmõju, Neptuun, Neutrontäht, Newtoni kolmas seadus, Orbiit, Päike, Päikesesüsteem, Päikesevarjutus, ..., Periheel, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Pisa torn, Planeet, Pretsessioon, Pulsar, Punanihe, Raskuskiirendus, Schwarzschildi raadius, SI, Singulaarsus, Subatomaarsed osakesed, Superpositsiooniprintsiip, Suur Pauk, Täht (astronoomia), Teleparalleelne gravitatsiooniteooria, Tensor, Trajektoor, Tugev vastastikmõju, Tumeaine, Tumeenergia, Universum, Uraan, Urbain Le Verrier, Vaakum, Valgus, Valgusaasta, Võnkumine, Vektor. Laienda indeks (29 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Gravitatsioon ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Gravitatsioon ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Uus!!: Gravitatsioon ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Gravitatsioon ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Gravitatsioon ja Aristoteles · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Gravitatsioon ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Cavendishi eksperiment
Cavendishi eksperiment on aastatel 1797–1798 tehtud kuulus eksperiment füüsikas, mille käigus inglise teadlane Henry Cavendish mõõtis esimest korda laboratooriumis gravitatsiooni kahe massi vahel ja sai esimesena rahuldava täpsusega gravitatsioonikonstandi väärtuse.
Uus!!: Gravitatsioon ja Cavendishi eksperiment · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Gravitatsioon ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Gravitatsioon ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Gravitatsioon ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Gravitatsioon ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Gravitatsioon ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Gravitatsioon ja Energia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Gravitatsioon ja Füüsika · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Gravitatsioon ja Footon · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Gravitatsioon ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Gravitatsioon ja Gaas · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Gravitatsioon ja Galaktika · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Gravitatsioon ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Gravitatsioon (film)
"Gravitatsioon" on 2013.
Uus!!: Gravitatsioon ja Gravitatsioon (film) · Näe rohkem »
Gravitatsiooniaku
Gravitatsiooniaku on Maa raskusjõu abil energiat salvestav seade, mis kasutab gravitatsiooni potentsiaalset energiat.
Uus!!: Gravitatsioon ja Gravitatsiooniaku · Näe rohkem »
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Uus!!: Gravitatsioon ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Gravitatsioon ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Uus!!: Gravitatsioon ja Graviton · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Gravitatsioon ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Gravitatsioon ja Inertsiseadus · Näe rohkem »
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Uus!!: Gravitatsioon ja Interferomeetria · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Gravitatsioon ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Gravitatsioon ja Jõud · Näe rohkem »
Johann Gottfried Galle
Johann Gottfried Galle (umbes 1890) Johann Gottfried Galle (9. juuni 1812 Radis – 10. juuli 1910 Potsdam) oli Saksa astronoom.
Uus!!: Gravitatsioon ja Johann Gottfried Galle · Näe rohkem »
John Couch Adams
John Couch Adams (5. juuni 1819 – 21. jaanuar 1892) oli inglise matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Gravitatsioon ja John Couch Adams · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Gravitatsioon ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Gravitatsioon ja Kuu · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Gravitatsioon ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Uus!!: Gravitatsioon ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Gravitatsioon ja Kvasar · Näe rohkem »
LIGO
Livingstonis (pildil) Kaks LIGO teadlast püüavad laseri tehnilist probleemi lahendada LIGO (Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory) on gravitatsioonilainete observatooriumi laser-interferomeeter.
Uus!!: Gravitatsioon ja LIGO · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Gravitatsioon ja Looded · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Gravitatsioon ja Maa · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Gravitatsioon ja Mass · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Gravitatsioon ja Merkuur · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Gravitatsioon ja Must auk · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Gravitatsioon ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Gravitatsioon ja Neptuun · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Gravitatsioon ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Newtoni kolmas seadus
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Uus!!: Gravitatsioon ja Newtoni kolmas seadus · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Gravitatsioon ja Orbiit · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Gravitatsioon ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Gravitatsioon ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Gravitatsioon ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Gravitatsioon ja Periheel · Näe rohkem »
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Uus!!: Gravitatsioon ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica · Näe rohkem »
Pisa torn
Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa), tuntud ka kui viltune Pisa torn (itaalia keeles Torre pendente di Pisa), on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn.
Uus!!: Gravitatsioon ja Pisa torn · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Gravitatsioon ja Planeet · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Gravitatsioon ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Gravitatsioon ja Pulsar · Näe rohkem »
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Uus!!: Gravitatsioon ja Punanihe · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Gravitatsioon ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Schwarzschildi raadius
Schwarzschildi raadius on parameeter Schwarzschildi lahendis Einsteini väljavõrranditele, mis annab musta augu sündmuste horisondi raadiuse.
Uus!!: Gravitatsioon ja Schwarzschildi raadius · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Gravitatsioon ja SI · Näe rohkem »
Singulaarsus
Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.
Uus!!: Gravitatsioon ja Singulaarsus · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Gravitatsioon ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Uus!!: Gravitatsioon ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Gravitatsioon ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Gravitatsioon ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria
Teleparalleelne gravitatsioon (TPG) on üldine gravitatsiooniteooria, mille lõi Albert Einstein 1920.
Uus!!: Gravitatsioon ja Teleparalleelne gravitatsiooniteooria · Näe rohkem »
Tensor
kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.
Uus!!: Gravitatsioon ja Tensor · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Gravitatsioon ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Gravitatsioon ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Gravitatsioon ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Uus!!: Gravitatsioon ja Tumeenergia · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Gravitatsioon ja Universum · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Gravitatsioon ja Uraan · Näe rohkem »
Urbain Le Verrier
Urbain Jean Joseph Le Verrier (11. märts 1811 Saint-Lô – 23. september 1877 Pariis) oli Prantsuse astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Gravitatsioon ja Urbain Le Verrier · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Gravitatsioon ja Vaakum · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Gravitatsioon ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Gravitatsioon ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Gravitatsioon ja Võnkumine · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Gravitatsioon ja Vektor · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gravitatsiooniline vastastikmõju.
