90 suhted: Akommodatsioon, Albert Abraham Michelson, Albert Einstein, Berliin, Berliini Humboldti Ülikool, Bonni ülikool, Charité, Charles Babbage, Copley medal, Dispersioon, Eeter (füüsika), Elektrodünaamika, Elektrokeemia, Elektron, Elementaarlaeng, Energia jäävuse seadus, Füsioloogia, Filoloogia, Filosoofia, Gümnaasium, Hapnik, Hüdrodünaamika, Heidelberg, Heidelbergi ülikool, Heinrich Rudolf Hertz, Heli, Helmholtzi pool, Ideaalne vedelik, Immanuel Hermann Fichte, Immanuel Kant, Integraal, James Clerk Maxwell, Johann Gottlieb Fichte, Johannes Peter Müller, Justus von Liebig, Kaliningrad, Königsbergi ülikool, Lihas, Loodusteadus, Magnetism, Matemaatika, Matteucci medal, Max Planck, Meditsiin, Mehaanika, Meteoroloogia, Michael Faraday, Molekul, Närv, Närviimpulss, ..., Optika, Päikesesüsteem, Pennsylvania, Peterburi ülikool, Potsdam, Preisi Teaduste Akadeemia, Preisimaa, Psühholoogia, Raadiolained, Radioaktiivsus, Röntgenikiirgus, Relatiivsusteooria, Resonaator, Saksamaa, Süsinik, Sisekõrv, Stipendium, Taju, Teoreetiline füüsika, Termodünaamika, Universum, Võrkkest, Vesinik, Vitalism, William Penn, William Thomson, Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria, 1821, 1845, 1847, 1849, 1850, 1854, 1868, 1871, 1881, 1888, 1894, 31. august, 8. september. Laienda indeks (40 rohkem) »
Akommodatsioon
Silma akommodatsioon Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Akommodatsioon · Näe rohkem »
Albert Abraham Michelson
Albert Abraham Michelson Albert Abraham Michelson (19. detsember 1852 – 9. mai 1931) oli USA füüsik, keda tuntakse valguse kiiruse mõõtmise ja eriti Michelsoni-Morley katses osalemise järgi.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Albert Abraham Michelson · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini Humboldti Ülikool
Humboldti Ülikooli peahoone Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Berliini Humboldti Ülikool · Näe rohkem »
Bonni ülikool
Bonni ülikool on üks Saksamaa suuremaid ja tähtsamaid ülikoole.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Bonni ülikool · Näe rohkem »
Charité
Charité logo Charité peahoone (september, 2016) Charité on Saksamaal Berliinis asuv kliinik; ühtlasi linna vanim kliinik.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Charité · Näe rohkem »
Charles Babbage
Charles Babbage aastal 1860 Charles Babbage (26. detsember 1791 London – 18. oktoober 1871 London) oli inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Charles Babbage · Näe rohkem »
Copley medal
Copley medal on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Ühing.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Copley medal · Näe rohkem »
Dispersioon
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Dispersioon · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Elektrokeemia · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Elektron · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Filoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Filosoofia · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Heidelberg · Näe rohkem »
Heidelbergi ülikool
Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Heinrich Rudolf Hertz · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Heli · Näe rohkem »
Helmholtzi pool
Helmholtzi pooli skeem Helmholtzi pool on seade, millega saab toota peaaegu homogeenset magnetvälja, nimetatud saksa füüsiku Hermann von Helmholtzi järgi.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Helmholtzi pool · Näe rohkem »
Ideaalne vedelik
Ideaalne vedelik ehk ideaalvedelik on kujutletav vedelik, millel täielikult puudub viskoossus ja kokkusurutavus.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Ideaalne vedelik · Näe rohkem »
Immanuel Hermann Fichte
Immanuel Hermann von Fichte (18. juuli 1796 Jena, Saksi-Weimar – 8. august 1879 Stuttgart, Württemberg) oli saksa filosoof ja protestantlik teoloog.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Immanuel Hermann Fichte · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Integraal · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »
Johannes Peter Müller
Johannes Peter Müller Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz – 28. aprill 1858 Berliin) oli saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog, Berliini ülikooli rektor (1847–1848).
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Johannes Peter Müller · Näe rohkem »
Justus von Liebig
Justus von Liebig Justus von Liebig (12. mai 1803 – 18. aprill 1873) oli saksa teadlane, kes andis suure panuse agro- ja biokeemiasse ning keda peetakse üheks orgaanilise keemia alusepanijaks.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Justus von Liebig · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Lihas · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Magnetism · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matteucci medal
Matteucci medal on Itaalias füüsikutele välja antav teadusauhind, mis on nimetatud Forlìst pärit Carlo Matteucci järgi.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Matteucci medal · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Max Planck · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Meditsiin · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Mehaanika · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Molekul · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Närv · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Optika · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pennsylvania
Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Pennsylvania · Näe rohkem »
Peterburi ülikool
Peterburi Riiklik Ülikool (vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Peterburi ülikool · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Potsdam · Näe rohkem »
Preisi Teaduste Akadeemia
Preisi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Preußische Akademie der Wissenschaften; ka Berliini Teaduste Akadeemia, saksa keeles Berliner Akademie der Wissenschaften) on teaduste akadeemia Saksamaal Berliinis.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Preisi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Preisimaa · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Raadiolained · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Resonaator
Resonaator (ladina keeles resonare 'vastu kajama') on füüsikas keha või kehade süsteem, mis on võimeline hakkama välise ergutuse toimel võnkuma resonantsi tõttu.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Resonaator · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Süsinik · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Stipendium
Stipendium on rahaline toetus õpilasele, üliõpilasele või näiteks kunstnikule, et toetada tema hariduslikku või kunstilist tegevust.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Stipendium · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Taju · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Universum · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Vesinik · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Vitalism · Näe rohkem »
William Penn
William Penn (14. oktoober 1644, London – 30. juuli 1718, Ruscombe Inglismaa) oli Sir William Penni poeg ning inglise aadlik, kveeker ja kirjanik.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja William Penn · Näe rohkem »
William Thomson
William Thomson, esimene parun Kelvin (Largsi parun Kelvin), tuntud kui lord Kelvin, (26. juuni 1824 Belfast – 17. detsember 1907 Largs) oli iiri-šoti füüsik, matemaatik ja insener.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja William Thomson · Näe rohkem »
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria pärineb 19.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1821 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1845 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1847 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1849 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1850 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1854 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1868 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1871 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1881 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1888 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 1894 · Näe rohkem »
31. august
31.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 31. august · Näe rohkem »
8. september
8.
Uus!!: Hermann von Helmholtz ja 8. september · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
H. von Helmholtz, H.L.F. von Helmholtz, Helmholtz, Hermann Helmholtz, Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz.