Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Ammoniaak, Bertrand Russell, Bruno Mölder, Daniel Dennett, David Chalmers, Eeter (füüsika), Elektrilahendus, Elektromagnetiline kiirgus, Emergentsus, Empaatia, Entiteet, Epifenomenilised kvaalid, Füüsika, Füsikalism, Frank Jackson, Gaas, Heli, Herbert George Wells, John Locke, Journal of Philosophy, Kaastunne, Käitumine, Keemiline ühend, Keha, Kiirgus, Kompimine, Kujutlus, Kuulmine, Kvaalid, Laine, Lämmastik, Lõhn, Liikumine, Limaskest, Marslane, Mary tuba, Mateeria, Mõtteline eksperiment, Meeled, Mis tunne on olla nahkhiir?, Muutuja, Naer, Nali, Nägemine, Nähtus, Närv, Ned Block, Omadus, Osutamine, Parajasti siis, kui, ..., Pimesus, Predikaat, Reduktsioon (filosoofia), Ruum, Saul Kripke, Segu, Seletus, Silm, Soojus, Suhe (filosoofia), Teadmine, Thomas Nagel, Vaimufilosoofia, Valgus, Võime, Võrkkest, Vesi, Vesinik, 1982. Laienda indeks (19 rohkem) »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Teadmiseargument ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Teadmiseargument ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Uus!!: Teadmiseargument ja Bruno Mölder · Näe rohkem »
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Uus!!: Teadmiseargument ja Daniel Dennett · Näe rohkem »
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Uus!!: Teadmiseargument ja David Chalmers · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Teadmiseargument ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Elektrilahendus
Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.
Uus!!: Teadmiseargument ja Elektrilahendus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Teadmiseargument ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Emergentsus
mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.
Uus!!: Teadmiseargument ja Emergentsus · Näe rohkem »
Empaatia
Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi.
Uus!!: Teadmiseargument ja Empaatia · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Teadmiseargument ja Entiteet · Näe rohkem »
Epifenomenilised kvaalid
"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.
Uus!!: Teadmiseargument ja Epifenomenilised kvaalid · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Teadmiseargument ja Füüsika · Näe rohkem »
Füsikalism
Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.
Uus!!: Teadmiseargument ja Füsikalism · Näe rohkem »
Frank Jackson
Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.
Uus!!: Teadmiseargument ja Frank Jackson · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Teadmiseargument ja Gaas · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Teadmiseargument ja Heli · Näe rohkem »
Herbert George Wells
H. G. Wells (1920) Kuuldemängu "Time Machine" esimene osa Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 – 13. august 1946) oli inglise kirjanik.
Uus!!: Teadmiseargument ja Herbert George Wells · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Teadmiseargument ja John Locke · Näe rohkem »
Journal of Philosophy
Journal of Philosophy (lühendatult J. Phil.) on eelretsenseeritav USA teadusajakiri, mis keskendub filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Teadmiseargument ja Journal of Philosophy · Näe rohkem »
Kaastunne
Kaastunne on võime tunda kaasa teise inimese või looma valu, leina ja kannatuste suhtes.
Uus!!: Teadmiseargument ja Kaastunne · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Teadmiseargument ja Käitumine · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Teadmiseargument ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Teadmiseargument ja Keha · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Teadmiseargument ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kompimine
Nahk – kompimise meeleelund Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch või tactition) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi.
Uus!!: Teadmiseargument ja Kompimine · Näe rohkem »
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Uus!!: Teadmiseargument ja Kujutlus · Näe rohkem »
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Uus!!: Teadmiseargument ja Kuulmine · Näe rohkem »
Kvaalid
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").
Uus!!: Teadmiseargument ja Kvaalid · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Teadmiseargument ja Laine · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Teadmiseargument ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Teadmiseargument ja Lõhn · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Teadmiseargument ja Liikumine · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Teadmiseargument ja Limaskest · Näe rohkem »
Marslane
Skulptuur Wokingis, mis kujutab Herbert George Wellsi romaanist "Maailmade sõda" pärit tripoodi Marsilt. Marslane on planeedi Marss oletatav päriselanik.
Uus!!: Teadmiseargument ja Marslane · Näe rohkem »
Mary tuba
pisi "Mary tuba" (Mary's room, Mary the super-scientist) on mõtteeksperiment, mille Frank Jackson esimest korda esitas 1982 artiklis "Epifenomenilised kvaalid" ja teist korda laiendatud kujul artiklis "What Mary Didn't Know".
Uus!!: Teadmiseargument ja Mary tuba · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Teadmiseargument ja Mateeria · Näe rohkem »
Mõtteline eksperiment
Mõtteline eksperiment ehk mõtteeksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda.
Uus!!: Teadmiseargument ja Mõtteline eksperiment · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Teadmiseargument ja Meeled · Näe rohkem »
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Uus!!: Teadmiseargument ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Teadmiseargument ja Muutuja · Näe rohkem »
Naer
Lapsed hakkavad naerma tavaliselt neljandal elukuul Naer on inimesel jt imetajatel harilikult lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada ehk naermine.
Uus!!: Teadmiseargument ja Naer · Näe rohkem »
Nali
Nali on sündmus, jutt, pilt, olukord vms, mis ajab naerma, mis on naljakas, lõbus, koomiline; mentaalne stimulatsioon, mis piisava tugevuse korral kutsub esile naeru.
Uus!!: Teadmiseargument ja Nali · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Teadmiseargument ja Nägemine · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Teadmiseargument ja Nähtus · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Teadmiseargument ja Närv · Näe rohkem »
Ned Block
Ned Block (2008) Ned Joel Block (sündinud 1942) on juudi päritolu USA filosoof, kes töötab vaimufilosoofia alal.
Uus!!: Teadmiseargument ja Ned Block · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Teadmiseargument ja Omadus · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Teadmiseargument ja Osutamine · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Teadmiseargument ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Pimesus
Pime mees juhtkoeraga Pimedus on nägemisvõime puudumine või nägemise teatud tõsine häire.
Uus!!: Teadmiseargument ja Pimesus · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Teadmiseargument ja Predikaat · Näe rohkem »
Reduktsioon (filosoofia)
Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.
Uus!!: Teadmiseargument ja Reduktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Teadmiseargument ja Ruum · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Teadmiseargument ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Teadmiseargument ja Segu · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Teadmiseargument ja Seletus · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Teadmiseargument ja Silm · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Teadmiseargument ja Soojus · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Teadmiseargument ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Teadmiseargument ja Teadmine · Näe rohkem »
Thomas Nagel
Thomas Nagel (1978) Thomas Nagel (2008) Thomas Nagel (sündinud 4. mail 1937 Belgradis) on juudi päritolu USA filosoof, Balzani auhinna laureaat.
Uus!!: Teadmiseargument ja Thomas Nagel · Näe rohkem »
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Uus!!: Teadmiseargument ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Teadmiseargument ja Valgus · Näe rohkem »
Võime
Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.
Uus!!: Teadmiseargument ja Võime · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Teadmiseargument ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Teadmiseargument ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Teadmiseargument ja Vesinik · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Teadmiseargument ja 1982 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Knowledge argument, Knowledge intuition, Teadmisargument, Teadmise argument, Teadmiseintuitsioon.
