Kiiremini kui brauser!
159 suhted: Adsele, Ago Künnap, Ain Mäesalu, Akadeemia (ajakiri), Aleksander Heintalu, Aleksander Kesküla, Aliise Moora, Andres Tvauri, Anti Selart, Arhangelsk, Arhangelski oblast, Arheoloogia, Arheoloogiamälestis, Üldnimi, Äänisjärv, Biarmia, Bojaar, Dmitri Bubrihh, Dvina, Edgar V. Saks, Eesti, Eesti keel, Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Teaduste Akadeemia, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Haabsaar, Enn Tarvel, Ermanarich, Etnonüüm, Evald Blumfeldt, Germaani keeled, Gooti keel, Gustav Naan, Harri Moora, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Herbert Ligi, Hilisrauaaeg, Huno Rätsep, Idagoodid, Idaslaavi keeled, Ilmjärv, Ingeri, Irboska, Isuri kõrgustik, Isurid, Ivar Leimus, Jaroslav Tark, Jäälahing, ..., Jüri Selirand, Jüriöö ülestõus, Jordanes, Julius Mägiste, Kalevi Wiik, Karjala kannas, Karjalased, Karl Siilivask, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaug-Ida, Küllo Arjakas, Keava linnamägi, Keel ja Kirjandus, Keeleteadus, Keskaeg, Kiievi-Vene, Kirde-Euroopa, Kirikuslaavi keel, Kolonisatsioon, Komid, Konstantinoopol, Kreeka keel, Kristlus, Krivitšid, Laadoga, Lapimaa, Lauga jõgi, Lauri Kettunen, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lõunaeesti keeled, Leetopiss, Liivimaa ristisõda, Linda Kaljundi, Lingua franca, Marika Mägi, Marje Joalaid, Mati Laur, Max Vasmer, Merjalased, Metsapoole, Metsis, Mihhail Lomonossov, Msta jõgi, Narva, Nõukogude Liit, Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Oma Keel, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Otepää muinaslinnus, Paul Ariste, Peipsi järv, Pihkva, Pihkva oblast, Pinega jõgi, Połack, Possaadnik, Priit Ligi, Rahvaetümoloogia, Rahvaluule, Riho Grünthal, Ristisõjad, Saaga, Saami keeled, Saamid, Siber, Silvia Laul, Skandinaavia, Sküüdid, Slaavlased, Soome-Novgorodi sõjad, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Soomlased, Sossolid, Suhhona, Sulev Vahtre, Tallinna piiramine (sügis 1223), Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu linnus, Tõnis Lukas, Tõrma (Rakvere), Tohtkiri, Tootem, Uusaeg, Vadjalased, Vaiga, Valter Lang, Vanapõhja keel, Varbola Jaanilinn, Varjaagid, Vürst, Võru keel, Velikaja jõgi, Veliki Novgorod, Vene keel, Venelased, Vepslased, Vikerkaar (ajakiri), Virumaa, Vladimir Püha, Volga, Volhovi jõgi, 1980. Laienda indeks (109 rohkem) »
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Uus!!: Tšuudid ja Adsele · Näe rohkem »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Uus!!: Tšuudid ja Ago Künnap · Näe rohkem »
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Tšuudid ja Ain Mäesalu · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Tšuudid ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Aleksander Heintalu
Vigala Sass 1982. aastal mägedes skorpionimürki kogumasFoto: Jaan Künnap Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor.
Uus!!: Tšuudid ja Aleksander Heintalu · Näe rohkem »
Aleksander Kesküla
Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.
Uus!!: Tšuudid ja Aleksander Kesküla · Näe rohkem »
Aliise Moora
Aliise Johanna Moora (neiuna Aliise Johanna Karu; 4. detsember 1900 Tallinn – 8. mai 1996 Järvakandi) oli eesti etnograaf, kelle peamised uurimisteemad olid Ida-Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvapärane toit.
Uus!!: Tšuudid ja Aliise Moora · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Tšuudid ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Tšuudid ja Anti Selart · Näe rohkem »
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Uus!!: Tšuudid ja Arhangelsk · Näe rohkem »
Arhangelski oblast
Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Tšuudid ja Arhangelski oblast · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Tšuudid ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiamälestis
Arheoloogiamälestis on riigi kaitse all olev muistis, üks kultuurimälestise liike.
Uus!!: Tšuudid ja Arheoloogiamälestis · Näe rohkem »
Üldnimi
Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget.
Uus!!: Tšuudid ja Üldnimi · Näe rohkem »
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Uus!!: Tšuudid ja Äänisjärv · Näe rohkem »
Biarmia
Biarmia või Bjarmia (ka Bjarmaland) on viikingiaegsetes saagades ja keskaja geograafias mainitud soome-ugri ajalooline piirkond, mis võis paikneda Valge mere lõunarannal ja Dvina jõe kallastel.
Uus!!: Tšuudid ja Biarmia · Näe rohkem »
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Uus!!: Tšuudid ja Bojaar · Näe rohkem »
Dmitri Bubrihh
Dmitri Bubrich Dmitri Bubrich (vene keeles Дмитрий Владимирович Бубрих; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1890 Peterburi – 30. november 1949 Leningrad) oli vene keeleteadlane.
Uus!!: Tšuudid ja Dmitri Bubrihh · Näe rohkem »
Dvina
thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Uus!!: Tšuudid ja Dvina · Näe rohkem »
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Uus!!: Tšuudid ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tšuudid ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Tšuudid ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Tšuudid ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Tšuudid ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Tšuudid ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Tšuudid ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Enn Haabsaar
Enn Haabsaar (27. juuni 1943 – 3. veebruar 2008 Saku vald) oli eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane.
Uus!!: Tšuudid ja Enn Haabsaar · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Tšuudid ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Ermanarich
Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
Uus!!: Tšuudid ja Ermanarich · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Tšuudid ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Evald Blumfeldt
Evald Valentin Blumfeldt (25. august 1902 Taali vald, Pärnumaa – 17. juuli 1981 Stockholm) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Tšuudid ja Evald Blumfeldt · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Tšuudid ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Tšuudid ja Gooti keel · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Tšuudid ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Tšuudid ja Harri Moora · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Tšuudid ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Tšuudid ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Tšuudid ja Herbert Ligi · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Tšuudid ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Uus!!: Tšuudid ja Huno Rätsep · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Tšuudid ja Idagoodid · Näe rohkem »
Idaslaavi keeled
russiini keel Idaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Ida-Euroopas.
Uus!!: Tšuudid ja Idaslaavi keeled · Näe rohkem »
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Uus!!: Tšuudid ja Ilmjärv · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Tšuudid ja Ingeri · Näe rohkem »
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Uus!!: Tšuudid ja Irboska · Näe rohkem »
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Uus!!: Tšuudid ja Isuri kõrgustik · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Tšuudid ja Isurid · Näe rohkem »
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Uus!!: Tšuudid ja Ivar Leimus · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Tšuudid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Uus!!: Tšuudid ja Jäälahing · Näe rohkem »
Jüri Selirand
Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.
Uus!!: Tšuudid ja Jüri Selirand · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Tšuudid ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Tšuudid ja Jordanes · Näe rohkem »
Julius Mägiste
Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Tšuudid ja Julius Mägiste · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Tšuudid ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Uus!!: Tšuudid ja Karjala kannas · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Tšuudid ja Karjalased · Näe rohkem »
Karl Siilivask
Karl Siilivask (20. jaanuaril 1927 Veriora vallas Võrumaa – 18. november 2017) oli Eesti NSV ja Eesti Vabariigi ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Uus!!: Tšuudid ja Karl Siilivask · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Tšuudid ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Tšuudid ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Uus!!: Tšuudid ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »
Keava linnamägi
Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Uus!!: Tšuudid ja Keava linnamägi · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Tšuudid ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Tšuudid ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Tšuudid ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Tšuudid ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirde-Euroopa
Kaart Kirde-Euroopa on kirdes asuvate Euroopa osade territoriaalne mõiste, mis on vastavalt kontekstile määratletud erinevalt.
Uus!!: Tšuudid ja Kirde-Euroopa · Näe rohkem »
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Uus!!: Tšuudid ja Kirikuslaavi keel · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Tšuudid ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Komid
Komid rahvariietes Komid on soome-ugri rahvas, kelle põline asuala jääb Euroopas Uurali mägedest läände Võtšegda, Petšora ja Kama jõe valglasse.
Uus!!: Tšuudid ja Komid · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Tšuudid ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Tšuudid ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Tšuudid ja Kristlus · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Tšuudid ja Krivitšid · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Tšuudid ja Laadoga · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Tšuudid ja Lapimaa · Näe rohkem »
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Uus!!: Tšuudid ja Lauga jõgi · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Tšuudid ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tšuudid ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Tšuudid ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Tšuudid ja Läti · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Tšuudid ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Tšuudid ja Leetopiss · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Tšuudid ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Uus!!: Tšuudid ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Tšuudid ja Lingua franca · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Tšuudid ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Marje Joalaid
Marje Joalaid (sündinud 1. novembril 1946 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja folklorist.
Uus!!: Tšuudid ja Marje Joalaid · Näe rohkem »
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Tšuudid ja Mati Laur · Näe rohkem »
Max Vasmer
Max Vasmer (1910) Max Julius Friedrich Vasmer (27. veebruar 1886 (ukj) Peterburi – 30. november 1962 Lääne-Berliin) oli Venemaalt pärit saksa slavist.
Uus!!: Tšuudid ja Max Vasmer · Näe rohkem »
Merjalased
Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.
Uus!!: Tšuudid ja Merjalased · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Tšuudid ja Metsapoole · Näe rohkem »
Metsis
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.
Uus!!: Tšuudid ja Metsis · Näe rohkem »
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Tšuudid ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »
Msta jõgi
thumb Msta (vene keeles Мста, arvatavasti ka Mustajoki) on jõgi Euroopas Venemaal.
Uus!!: Tšuudid ja Msta jõgi · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Tšuudid ja Narva · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Tšuudid ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Tšuudid ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Tšuudid ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Oma Keel
Oma Keel on keeleajakiri Eestis, mida annab välja Emakeele Selts ning mis ilmub alates 2000.
Uus!!: Tšuudid ja Oma Keel · Näe rohkem »
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Uus!!: Tšuudid ja Otepää lahing · Näe rohkem »
Otepää lahing (1210)
Otepää piiramine oli 1210.
Uus!!: Tšuudid ja Otepää lahing (1210) · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Tšuudid ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Tšuudid ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Tšuudid ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Tšuudid ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Uus!!: Tšuudid ja Pihkva oblast · Näe rohkem »
Pinega jõgi
Pinega (vene Пинега) on jõgi Euroopas Põhja-Venemaal Arhangelski oblastis.
Uus!!: Tšuudid ja Pinega jõgi · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Tšuudid ja Połack · Näe rohkem »
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Uus!!: Tšuudid ja Possaadnik · Näe rohkem »
Priit Ligi
Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Tšuudid ja Priit Ligi · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Tšuudid ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Tšuudid ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Tšuudid ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Tšuudid ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Tšuudid ja Saaga · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Tšuudid ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Tšuudid ja Saamid · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Tšuudid ja Siber · Näe rohkem »
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Tšuudid ja Silvia Laul · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Tšuudid ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Sküüdid
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Uus!!: Tšuudid ja Sküüdid · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Tšuudid ja Slaavlased · Näe rohkem »
Soome-Novgorodi sõjad
Rootsi riigi ja Novgorodi vaheline piir pärast 1323. aasta Pähkinäsaari rahu. Varasem Soome rahvaste ja Novgorodi vaheline konflikt muutus hiljem Rootsi ja Novgorodi vaheliseks konfliktiks. Soome-Novgorodi sõjad olid rida Fennoskandia idaosa läänemeresoomlaste ja Novgorodi vabariigi vahel aset leidnud konflikte vahemikus 11.
Uus!!: Tšuudid ja Soome-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Tšuudid ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Tšuudid ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Tšuudid ja Soomlased · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Tšuudid ja Sossolid · Näe rohkem »
Suhhona
Suhhona (vene keeles Сухона) on jõgi Euroopas Venemaa põhjaosas.
Uus!!: Tšuudid ja Suhhona · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Tšuudid ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Uus!!: Tšuudid ja Tallinna piiramine (sügis 1223) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Tšuudid ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Tšuudid ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Tšuudid ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Tšuudid ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Uus!!: Tšuudid ja Tõnis Lukas · Näe rohkem »
Tõrma (Rakvere)
Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Uus!!: Tšuudid ja Tõrma (Rakvere) · Näe rohkem »
Tohtkiri
Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.
Uus!!: Tšuudid ja Tohtkiri · Näe rohkem »
Tootem
Tootem on algeliste usundite juures austatav loom (tootemloom), harvem taim või eseKulmar, T., 2006.
Uus!!: Tšuudid ja Tootem · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Tšuudid ja Uusaeg · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Tšuudid ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Tšuudid ja Vaiga · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Tšuudid ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Tšuudid ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Uus!!: Tšuudid ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Uus!!: Tšuudid ja Varjaagid · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Tšuudid ja Vürst · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Tšuudid ja Võru keel · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Tšuudid ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Tšuudid ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Tšuudid ja Vene keel · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Tšuudid ja Venelased · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Tšuudid ja Vepslased · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Tšuudid ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Tšuudid ja Virumaa · Näe rohkem »
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.
Uus!!: Tšuudid ja Vladimir Püha · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Tšuudid ja Volga · Näe rohkem »
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Tšuudid ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Tšuudid ja 1980 · Näe rohkem »
