Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Ameerika, Andres Merits, Arvutiviirus, Bakterid, Bakteriofaagid, Baltimore'i klassifikatsioon, DNA, DNA-viirused, Ebola viirus, Edward Jenner, Elektronmikroskoop, Elu, Ensüüm, Epideemia, Evolutsioon, Fosfolipiidid, Geen, Geeniteraapia, Genoom, Gripiviirused, Gripp, Haigus, Hiirus, Hispaania gripp, Immuunsüsteem, Indiaanlased, Infektsioon, Informatsioon, Kasvaja, Keemiaravi, Koroonaviirused, Kromosoom, Ladina keel, Lastehalvatus, Leetriviirus, Liik (bioloogia), Lipiidid, Louis Pasteur, Molekul, Molekulaarbioloogia, Monofüleetiline rühm, Morbilliviirus, Nanomeeter, Neoliitiline revolutsioon, Nukleiinhapped, Pandeemia, Parasitism, Pärilikkus, Perekond (bioloogia), Peremeesorganism, ..., Plasmiid, Polüsahhariidid, Prioonid, Rakk, Rakumembraan, Ravim, Rõuged, Retroviirused, Ribosoom, RNA, RNA-viirused, SARS-CoV-2, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Surm, SV40, Taksonoomia, Transduktsioon, Translatsioon, Tsütoplasma, Vaktsiin, Vaktsineerimine, Valgud, Valgusmikroskoop, Viirus (täpsustus), Viirushaigus, Viiruste loend, Virion, Viroidid, Viroloogia, 1966. Laienda indeks (31 rohkem) »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Viirused ja Ameerika · Näe rohkem »
Andres Merits
Andres Merits 2009. aastal Andres Merits (sündinud 9. märtsil 1967) on eesti viroloog, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.
Uus!!: Viirused ja Andres Merits · Näe rohkem »
Arvutiviirus
assembleris Stoned Code Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama.
Uus!!: Viirused ja Arvutiviirus · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Viirused ja Bakterid · Näe rohkem »
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Uus!!: Viirused ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »
Baltimore'i klassifikatsioon
Baltimore'i klassifikatsioon Baltimore'i klassifikatsioon on viiruste klassifikatsioonisüsteem, kus viirused jaotatakse sugukondadesse genoomi tüübi ning nende paljunemismehhanismi põhjal.
Uus!!: Viirused ja Baltimore'i klassifikatsioon · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Viirused ja DNA · Näe rohkem »
DNA-viirused
DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse viirusi, mis sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena DNAd.
Uus!!: Viirused ja DNA-viirused · Näe rohkem »
Ebola viirus
Ebola viirus ehk Zaire Ebola viirus (lühend ZEBOV, EBOV, EBO-Z) on viiruseliik.
Uus!!: Viirused ja Ebola viirus · Näe rohkem »
Edward Jenner
thumb Edward Jenner (17. mai 1749 Berkeley, Gloucestershire – 26. jaanuar 1823 Berkeley) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini.
Uus!!: Viirused ja Edward Jenner · Näe rohkem »
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Uus!!: Viirused ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Viirused ja Elu · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Viirused ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Uus!!: Viirused ja Epideemia · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Viirused ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Viirused ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Viirused ja Geen · Näe rohkem »
Geeniteraapia
Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.
Uus!!: Viirused ja Geeniteraapia · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Viirused ja Genoom · Näe rohkem »
Gripiviirused
Gripiviirused on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused, mis tekitavad inimestel ja loomadel grippi.
Uus!!: Viirused ja Gripiviirused · Näe rohkem »
Gripp
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.
Uus!!: Viirused ja Gripp · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Viirused ja Haigus · Näe rohkem »
Hiirus
''Mimivirus'' Hiirus ehk hiidviirus (inglise keeles girus.
Uus!!: Viirused ja Hiirus · Näe rohkem »
Hispaania gripp
Hispaania grippi põdevad sõdurid laatsaretis Camp Funstonis Kansases USA-s Hispaania gripp oli pandeemia, mis levis 1918.
Uus!!: Viirused ja Hispaania gripp · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Viirused ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Indiaanlased
Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.
Uus!!: Viirused ja Indiaanlased · Näe rohkem »
Infektsioon
Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.
Uus!!: Viirused ja Infektsioon · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Viirused ja Informatsioon · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Viirused ja Kasvaja · Näe rohkem »
Keemiaravi
keel.
Uus!!: Viirused ja Keemiaravi · Näe rohkem »
Koroonaviirused
Koroonaviirused Koroonaviirused ehk pärgviirused (Orthocoronavirinae) on rühm RNA-viirusi, mis põhjustavad imetajate või lindude haigestumist.
Uus!!: Viirused ja Koroonaviirused · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Viirused ja Kromosoom · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Viirused ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lastehalvatus
Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.
Uus!!: Viirused ja Lastehalvatus · Näe rohkem »
Leetriviirus
Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruseliik.
Uus!!: Viirused ja Leetriviirus · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Viirused ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Viirused ja Lipiidid · Näe rohkem »
Louis Pasteur
Louis Pasteur (27. detsember 1822 Dole – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja mikrobioloog, kes on tuntud vaktsineerimise, käärimise ja pastöriseerimise põhimõtete avastajana – neist viimane ongi tema järgi nimetatud.
Uus!!: Viirused ja Louis Pasteur · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Viirused ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Viirused ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Viirused ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Morbilliviirus
Morbilliviirus (Morbillivirus) on viiruseperekond.
Uus!!: Viirused ja Morbilliviirus · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Viirused ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Neoliitiline revolutsioon
Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.
Uus!!: Viirused ja Neoliitiline revolutsioon · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Viirused ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Uus!!: Viirused ja Pandeemia · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Viirused ja Parasitism · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Viirused ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Viirused ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Viirused ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Uus!!: Viirused ja Plasmiid · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Viirused ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Prioonid
Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.
Uus!!: Viirused ja Prioonid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Viirused ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Viirused ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Viirused ja Ravim · Näe rohkem »
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Viirused ja Rõuged · Näe rohkem »
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Uus!!: Viirused ja Retroviirused · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Viirused ja Ribosoom · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Viirused ja RNA · Näe rohkem »
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Uus!!: Viirused ja RNA-viirused · Näe rohkem »
SARS-CoV-2
Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2 ehk SARS-CoV-2 on plussahelaline RNA-viirus, mis põhjustab inimestel koroonat (COVID-19).
Uus!!: Viirused ja SARS-CoV-2 · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Viirused ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Viirused ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Viirused ja Surm · Näe rohkem »
SV40
SV40 (lühend ingliskeelsest nimetusest Simian virus 40 'ahviviirus 40' või Simian vacuolating virus 40) on viiruseliik sugukonna Polyomaviridae perekonnast Polyomavirus.
Uus!!: Viirused ja SV40 · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Viirused ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Transduktsioon
Transduktsioon Transduktsioon (inglise keeles transduction) on geneetilise info kandumine ühelt bakterirakult teisele bakteriofaagide (viiruste) vahendusel.
Uus!!: Viirused ja Transduktsioon · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Viirused ja Translatsioon · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Viirused ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Uus!!: Viirused ja Vaktsiin · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Viirused ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Viirused ja Valgud · Näe rohkem »
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Uus!!: Viirused ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »
Viirus (täpsustus)
* Viirused (Vira; ladina keeles virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad, nakatades elusorganismide rakke.
Uus!!: Viirused ja Viirus (täpsustus) · Näe rohkem »
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on viiruste põhjustatud haigus.
Uus!!: Viirused ja Viirushaigus · Näe rohkem »
Viiruste loend
Viiruste loend loetleb viirusi.
Uus!!: Viirused ja Viiruste loend · Näe rohkem »
Virion
Illustratsioon SARS-CoV-2 viiruse virionist Viirusosake ehk virion (inglise virion) on viiruse rakuvälise oleluse vorm.
Uus!!: Viirused ja Virion · Näe rohkem »
Viroidid
Viroidid on väikseimad teadaolevad patogeenid.
Uus!!: Viirused ja Viroidid · Näe rohkem »
Viroloogia
300x300px Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu.
Uus!!: Viirused ja Viroloogia · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Viirused ja 1966 · Näe rohkem »
