Sisukord
60 suhted: Aatom, Aldehüüdid, Alkaanid, Alküülhaliidid, Alküülrühm, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Allüülne kloorimine, Allüülsed ühendid, Amiinid, Arüülrühm, Asendusreaktsioon, Atsüülrühm, Bensüülrühm, Derivaat, Elektrofiilne liitumine, Elektronegatiivsus, Elimineerimisreaktsioon, Estrid, Funktsionaalrühm, Grignardi reaktsioon, Halogeenid, Hüdrohalogeenimine, Hüdroksüülrühm, Intramolekulaarne efekt, Isoalkeen, Karboksüülhapped, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kloor, Kloorimine, Klooritud süsivesinikud, Kloroform, Klorometüülalküüleetrid, Kovalentne side, Laboratoorium, Lahusti, Liitium, Magneesium, Metüleenkloriid, Molekul, Naaberrühma osalemine, Naatrium, Nitriilid, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Orgaanilised ühendid, Polütetrafluoroetüleen, Primaarne süsinikuaatom, Radikaalreaktsioon, Saltser, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Alküülkloriidid ja Aatom
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Alküülkloriidid ja Aldehüüdid
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Alküülkloriidid ja Alkaanid
Alküülhaliidid
Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).
Vaata Alküülkloriidid ja Alküülhaliidid
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Alküülkloriidid ja Alküülrühm
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Vaata Alküülkloriidid ja Alküünid
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Alküülkloriidid ja Alkeenid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Alküülkloriidid ja Alkoholid
Allüülne kloorimine
Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.
Vaata Alküülkloriidid ja Allüülne kloorimine
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Allüülsed ühendid
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Amiinid
Arüülrühm
Arüülrühm (ka arüülgrupp või lihtsalt arüül) on asendusrühma või asendusrühmasid sisaldav fenüülrühm, näiteks RC6H4– või R1R2C6H3– jmt, kus R, R1 ja R2 on Alk, Ar, Hlg, OH jm.
Vaata Alküülkloriidid ja Arüülrühm
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Asendusreaktsioon
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Vaata Alküülkloriidid ja Atsüülrühm
Bensüülrühm
Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.
Vaata Alküülkloriidid ja Bensüülrühm
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Derivaat
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Alküülkloriidid ja Elektrofiilne liitumine
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Alküülkloriidid ja Elektronegatiivsus
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Alküülkloriidid ja Elimineerimisreaktsioon
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Vaata Alküülkloriidid ja Estrid
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Alküülkloriidid ja Funktsionaalrühm
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Vaata Alküülkloriidid ja Grignardi reaktsioon
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Vaata Alküülkloriidid ja Halogeenid
Hüdrohalogeenimine
Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.
Vaata Alküülkloriidid ja Hüdrohalogeenimine
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Alküülkloriidid ja Hüdroksüülrühm
Intramolekulaarne efekt
Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.
Vaata Alküülkloriidid ja Intramolekulaarne efekt
Isoalkeen
Isoalkeen on triviaalnimetus teatud rühma alkeenide kohta, milles C.
Vaata Alküülkloriidid ja Isoalkeen
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Alküülkloriidid ja Karboksüülhapped
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Vaata Alküülkloriidid ja Küllastunud ja küllastumata ühendid
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Alküülkloriidid ja Kloor
Kloorimine
Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.
Vaata Alküülkloriidid ja Kloorimine
Klooritud süsivesinikud
Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.
Vaata Alküülkloriidid ja Klooritud süsivesinikud
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Vaata Alküülkloriidid ja Kloroform
Klorometüülalküüleetrid
Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.
Vaata Alküülkloriidid ja Klorometüülalküüleetrid
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Alküülkloriidid ja Kovalentne side
Laboratoorium
Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.
Vaata Alküülkloriidid ja Laboratoorium
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Alküülkloriidid ja Lahusti
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Alküülkloriidid ja Liitium
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Alküülkloriidid ja Magneesium
Metüleenkloriid
Diklorometaani struktuurivalem Diklorometaani molekuli mudel Metüleenkloriid ehk diklorometaan on orgaaniline ühend, mida kasutatakse väga laialdaselt lahustina.
Vaata Alküülkloriidid ja Metüleenkloriid
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Alküülkloriidid ja Molekul
Naaberrühma osalemine
Heteroaatomi elektronpaari osalemine Kaksiksideme elektronpaari osalemine tsüklobutüül-homoallüülrühma osalemine Aromaatse tsükli osalemine Naaberrühma osalemine on orgaaniliste reaktsioonidega seonduv nähtus, kui esineb reaktsiooni intermediaadi täiendav molekulisisene stabilisatsioon reaktsioonitsentrist kaugemal asuva elektronpaari doonori osalusel, kusjuures ei ole tegu konjugeeritud sidemetega.
Vaata Alküülkloriidid ja Naaberrühma osalemine
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Alküülkloriidid ja Naatrium
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Vaata Alküülkloriidid ja Nitriilid
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Nukleofiilne asendusreaktsioon
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Alküülkloriidid ja Orgaanilised ühendid
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Vaata Alküülkloriidid ja Polütetrafluoroetüleen
Primaarne süsinikuaatom
Primaarne süsinikuaatom orgaanilise ühendi molekulis on seotud vaid ühe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kolme vesinikuaatomiga või kahe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Primaarne süsinikuaatom
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Vaata Alküülkloriidid ja Radikaalreaktsioon
Saltser
Saltser ehk tsinkkloriid on jootevedelik, mida kasutatakse erinevate metallide (nagu raud, teras, vask, valgevask, pronks, plii) tinaga jootmisel.
Vaata Alküülkloriidid ja Saltser
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Alküülkloriidid ja Süsinik
Sekundaarne süsinikuaatom
Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Sekundaarne süsinikuaatom
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Alküülkloriidid ja SN1-reaktsioon
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Alküülkloriidid ja SN2 reaktsioon
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Vaata Alküülkloriidid ja Tertsiaarne süsinikuaatom
Tetraetüülplii
Tetraetüülplii on metallorgaaniliste ühendite klassi kuuluv väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mis on eelkõige tuntud bensiini lisandina.
Vaata Alküülkloriidid ja Tetraetüülplii
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Alküülkloriidid ja Vesinik
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Vaata Alküülkloriidid ja Vesinikkloriidhape
Vinüülrühm
Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.
Vaata Alküülkloriidid ja Vinüülrühm
1,2-dikloroetaan
1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.
Vaata Alküülkloriidid ja 1,2-dikloroetaan
Tuntud ka kui Kloroalkaanid.