Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Hemolümf

Index Hemolümf

Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.

Sisukord

  1. 83 suhted: Aminohapped, Anioon, Anorgaaniline aine, B2-vitamiin, Bakterid, Difusioon, Elektroforees, Elund, Embrüo, Ensüüm, Epiderm, Erütrotsüüt, Erituselundkond, Fagotsüüt, Fosfaadid, Glutamaat, Hüdraulika, Hõõre, Hemoglobiin, Hormoonid, Immuunsüsteem, Ioon, Kaalium, Kahetiivalised, Kaltsium, Karoteenid, Katioon, Kehatemperatuur, Kehavedelik, Kiletiivalised, Kloor, Koevolutsioon, Kolesterool, Kontsentratsioon, Kude, Lülijalgsed, Lüsosüümid, Liblikalised, Limused, Lipiidid, Lipoproteiinid, Magneesium, Mangaan, Mardikalised, Mikroorganismid, Naatrium, Närvisüsteem, Neurotransmissioon, Neurotransmitter, Orgaanilised ühendid, ... Laienda indeks (33 rohkem) »

  2. Kehavedelikud
  3. Veri

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Vaata Hemolümf ja Aminohapped

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Vaata Hemolümf ja Anioon

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Vaata Hemolümf ja Anorgaaniline aine

B2-vitamiin

Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Vaata Hemolümf ja B2-vitamiin

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Vaata Hemolümf ja Bakterid

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Vaata Hemolümf ja Difusioon

Elektroforees

Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.

Vaata Hemolümf ja Elektroforees

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Vaata Hemolümf ja Elund

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Vaata Hemolümf ja Embrüo

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Vaata Hemolümf ja Ensüüm

Epiderm

Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.

Vaata Hemolümf ja Epiderm

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Vaata Hemolümf ja Erütrotsüüt

Erituselundkond

Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.

Vaata Hemolümf ja Erituselundkond

Fagotsüüt

Fagotsüüt ehk õgirakk on loomorganismi rakk, mis lagundab fagotsütoosi teel sinna sattunud võõrkehi (nt baktereid) ja apoptoosi läbinud raku osakesi.

Vaata Hemolümf ja Fagotsüüt

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Vaata Hemolümf ja Fosfaadid

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Vaata Hemolümf ja Glutamaat

Hüdraulika

Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.

Vaata Hemolümf ja Hüdraulika

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.

Vaata Hemolümf ja Hõõre

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Vaata Hemolümf ja Hemoglobiin

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Vaata Hemolümf ja Hormoonid

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Vaata Hemolümf ja Immuunsüsteem

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Vaata Hemolümf ja Ioon

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Vaata Hemolümf ja Kaalium

Kahetiivalised

Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.

Vaata Hemolümf ja Kahetiivalised

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Vaata Hemolümf ja Kaltsium

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Vaata Hemolümf ja Karoteenid

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Vaata Hemolümf ja Katioon

Kehatemperatuur

Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.

Vaata Hemolümf ja Kehatemperatuur

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Vaata Hemolümf ja Kehavedelik

Kiletiivalised

Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.

Vaata Hemolümf ja Kiletiivalised

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Vaata Hemolümf ja Kloor

Koevolutsioon

kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.

Vaata Hemolümf ja Koevolutsioon

Kolesterool

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.

Vaata Hemolümf ja Kolesterool

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Vaata Hemolümf ja Kontsentratsioon

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Vaata Hemolümf ja Kude

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Vaata Hemolümf ja Lülijalgsed

Lüsosüümid

Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.

Vaata Hemolümf ja Lüsosüümid

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Vaata Hemolümf ja Liblikalised

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Vaata Hemolümf ja Limused

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Vaata Hemolümf ja Lipiidid

Lipoproteiinid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Vaata Hemolümf ja Lipoproteiinid

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Vaata Hemolümf ja Magneesium

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Vaata Hemolümf ja Mangaan

Mardikalised

Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Vaata Hemolümf ja Mardikalised

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Vaata Hemolümf ja Mikroorganismid

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Vaata Hemolümf ja Naatrium

Närvisüsteem

access-date.

Vaata Hemolümf ja Närvisüsteem

Neurotransmissioon

Neurotransmissiooniks ehk keemiliseks neurotransmissiooniks (ladina neurotransmissio) (ka sünaptiliseks ülekandeks) nimetatakse kahe neuroni vahel toimuva impulsi keemilise vahendamise protsessi.

Vaata Hemolümf ja Neurotransmissioon

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Vaata Hemolümf ja Neurotransmitter

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Vaata Hemolümf ja Orgaanilised ühendid

Orgaanilised happed

Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.

Vaata Hemolümf ja Orgaanilised happed

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Vaata Hemolümf ja Organism

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Vaata Hemolümf ja Osmoos

Osmootne rõhk

Erütrotsüütide erinev toonsus (inglise ''tonicity'') ja vastav vee liikumine Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani ehk vältida osmoosi toimumist.

Vaata Hemolümf ja Osmootne rõhk

Parasitoid

Parasitoid ehk röövparasiit on organism, kes suhteliselt pika aja oma elueast elab mingil peremeesorganismil parasiteerides, kusjuures lõpuks ka tapab oma peremehe.

Vaata Hemolümf ja Parasitoid

Pääsusaba

Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.

Vaata Hemolümf ja Pääsusaba

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Vaata Hemolümf ja Proliin

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Hemolümf ja Rakk

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Vaata Hemolümf ja Rakukest

Rasvhapped

Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.

Vaata Hemolümf ja Rasvhapped

Rasvkehad

Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.

Vaata Hemolümf ja Rasvkehad

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Hemolümf ja Raud

Röövik

Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.

Vaata Hemolümf ja Röövik

Rindmik

Rindmik (ladina keeles thorax) on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel.

Vaata Hemolümf ja Rindmik

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Vaata Hemolümf ja Sahhariidid

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Vaata Hemolümf ja Selgroogsed

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Vaata Hemolümf ja Selgrootud

Sipelglased

Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.

Vaata Hemolümf ja Sipelglased

Surusääsklased

Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.

Vaata Hemolümf ja Surusääsklased

Tauriin

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape.

Vaata Hemolümf ja Tauriin

Toakärbes

Toakärbes. Umbes 160 pildist tehtud fookuskuhi. 4x suurendusega. Mikroskoopi ei ole kasutatud Toakärbes (Musca) on putukate perekond kahetiivaliste seltsist.

Vaata Hemolümf ja Toakärbes

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Vaata Hemolümf ja Toitained

Trahhee

"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.

Vaata Hemolümf ja Trahhee

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Hemolümf ja Tsink

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Hemolümf ja Valgud

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Vaata Hemolümf ja Valgusüntees

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Hemolümf ja Vask

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Vaata Hemolümf ja Vastne

Vere hüübimine

Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.

Vaata Hemolümf ja Vere hüübimine

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Vaata Hemolümf ja Verelible

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Vaata Hemolümf ja Veri

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Hemolümf ja Vesi

Villimardikas

Villimardikas (Meloe) on mardikaliste perekond villimardiklaste sugukonnast.

Vaata Hemolümf ja Villimardikas

Vaata ka

Kehavedelikud

Veri

, Orgaanilised happed, Organism, Osmoos, Osmootne rõhk, Parasitoid, Pääsusaba, Proliin, Rakk, Rakukest, Rasvhapped, Rasvkehad, Raud, Röövik, Rindmik, Sahhariidid, Selgroogsed, Selgrootud, Sipelglased, Surusääsklased, Tauriin, Toakärbes, Toitained, Trahhee, Tsink, Valgud, Valgusüntees, Vask, Vastne, Vere hüübimine, Verelible, Veri, Vesi, Villimardikas.