Sisukord
83 suhted: Aminohapped, Anioon, Anorgaaniline aine, B2-vitamiin, Bakterid, Difusioon, Elektroforees, Elund, Embrüo, Ensüüm, Epiderm, Erütrotsüüt, Erituselundkond, Fagotsüüt, Fosfaadid, Glutamaat, Hüdraulika, Hõõre, Hemoglobiin, Hormoonid, Immuunsüsteem, Ioon, Kaalium, Kahetiivalised, Kaltsium, Karoteenid, Katioon, Kehatemperatuur, Kehavedelik, Kiletiivalised, Kloor, Koevolutsioon, Kolesterool, Kontsentratsioon, Kude, Lülijalgsed, Lüsosüümid, Liblikalised, Limused, Lipiidid, Lipoproteiinid, Magneesium, Mangaan, Mardikalised, Mikroorganismid, Naatrium, Närvisüsteem, Neurotransmissioon, Neurotransmitter, Orgaanilised ühendid, ... Laienda indeks (33 rohkem) »
- Kehavedelikud
- Veri
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Hemolümf ja Aminohapped
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Hemolümf ja Anioon
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Vaata Hemolümf ja Anorgaaniline aine
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Vaata Hemolümf ja B2-vitamiin
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Hemolümf ja Bakterid
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Hemolümf ja Difusioon
Elektroforees
Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.
Vaata Hemolümf ja Elektroforees
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Hemolümf ja Elund
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Hemolümf ja Embrüo
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Hemolümf ja Ensüüm
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Vaata Hemolümf ja Epiderm
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Vaata Hemolümf ja Erütrotsüüt
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Vaata Hemolümf ja Erituselundkond
Fagotsüüt
Fagotsüüt ehk õgirakk on loomorganismi rakk, mis lagundab fagotsütoosi teel sinna sattunud võõrkehi (nt baktereid) ja apoptoosi läbinud raku osakesi.
Vaata Hemolümf ja Fagotsüüt
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Vaata Hemolümf ja Fosfaadid
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Vaata Hemolümf ja Glutamaat
Hüdraulika
Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.
Vaata Hemolümf ja Hüdraulika
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Vaata Hemolümf ja Hõõre
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Vaata Hemolümf ja Hemoglobiin
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Hemolümf ja Hormoonid
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Vaata Hemolümf ja Immuunsüsteem
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Hemolümf ja Ioon
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Hemolümf ja Kaalium
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Vaata Hemolümf ja Kahetiivalised
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Hemolümf ja Kaltsium
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Vaata Hemolümf ja Karoteenid
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Hemolümf ja Katioon
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Vaata Hemolümf ja Kehatemperatuur
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Vaata Hemolümf ja Kehavedelik
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Hemolümf ja Kiletiivalised
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Hemolümf ja Kloor
Koevolutsioon
kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.
Vaata Hemolümf ja Koevolutsioon
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Hemolümf ja Kolesterool
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Hemolümf ja Kontsentratsioon
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Hemolümf ja Kude
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Hemolümf ja Lülijalgsed
Lüsosüümid
Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.
Vaata Hemolümf ja Lüsosüümid
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Hemolümf ja Liblikalised
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Hemolümf ja Limused
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Hemolümf ja Lipiidid
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Vaata Hemolümf ja Lipoproteiinid
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Hemolümf ja Magneesium
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Hemolümf ja Mangaan
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Hemolümf ja Mardikalised
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Vaata Hemolümf ja Mikroorganismid
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Hemolümf ja Naatrium
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Hemolümf ja Närvisüsteem
Neurotransmissioon
Neurotransmissiooniks ehk keemiliseks neurotransmissiooniks (ladina neurotransmissio) (ka sünaptiliseks ülekandeks) nimetatakse kahe neuroni vahel toimuva impulsi keemilise vahendamise protsessi.
Vaata Hemolümf ja Neurotransmissioon
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Vaata Hemolümf ja Neurotransmitter
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Hemolümf ja Orgaanilised ühendid
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Vaata Hemolümf ja Orgaanilised happed
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Hemolümf ja Organism
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Hemolümf ja Osmoos
Osmootne rõhk
Erütrotsüütide erinev toonsus (inglise ''tonicity'') ja vastav vee liikumine Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani ehk vältida osmoosi toimumist.
Vaata Hemolümf ja Osmootne rõhk
Parasitoid
Parasitoid ehk röövparasiit on organism, kes suhteliselt pika aja oma elueast elab mingil peremeesorganismil parasiteerides, kusjuures lõpuks ka tapab oma peremehe.
Vaata Hemolümf ja Parasitoid
Pääsusaba
Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.
Vaata Hemolümf ja Pääsusaba
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Hemolümf ja Proliin
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Hemolümf ja Rakk
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Vaata Hemolümf ja Rakukest
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Hemolümf ja Rasvhapped
Rasvkehad
Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.
Vaata Hemolümf ja Rasvkehad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Hemolümf ja Raud
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Vaata Hemolümf ja Röövik
Rindmik
Rindmik (ladina keeles thorax) on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel.
Vaata Hemolümf ja Rindmik
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Hemolümf ja Sahhariidid
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Hemolümf ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Hemolümf ja Selgrootud
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Hemolümf ja Sipelglased
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Vaata Hemolümf ja Surusääsklased
Tauriin
Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape.
Vaata Hemolümf ja Tauriin
Toakärbes
Toakärbes. Umbes 160 pildist tehtud fookuskuhi. 4x suurendusega. Mikroskoopi ei ole kasutatud Toakärbes (Musca) on putukate perekond kahetiivaliste seltsist.
Vaata Hemolümf ja Toakärbes
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Hemolümf ja Toitained
Trahhee
"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.
Vaata Hemolümf ja Trahhee
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Hemolümf ja Tsink
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Hemolümf ja Valgud
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Vaata Hemolümf ja Valgusüntees
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Hemolümf ja Vask
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Hemolümf ja Vastne
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Vaata Hemolümf ja Vere hüübimine
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Vaata Hemolümf ja Verelible
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Hemolümf ja Veri
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Hemolümf ja Vesi
Villimardikas
Villimardikas (Meloe) on mardikaliste perekond villimardiklaste sugukonnast.
Vaata Hemolümf ja Villimardikas
Vaata ka
Kehavedelikud
- Eksudaat
- Hemolümf
- Higistamine
- Kehavedelik
- Klaaskeha
- Kusi
- Lümf
- Liigesevõie
- Lima
- Mäda
- Maomahl
- Oksendamine
- Pisaravedelik
- Rinnapiim
- Sülg
- Sapp
- Sperma
- Transudaat
- Vereplasma
- Vesivedelik
Veri
- Aadrilaskmine
- Antiseerum
- Arteriaalne veri
- Hemolümf
- Leukotsüüt
- Vere hüübimine
- Veregrupid
- Verelible
- Vereplasma
- Veri