Kiiremini kui brauser!
118 suhted: Aatom, Aatomituum, Abdus Salam, Absoluutselt must keha, Absoluutväärtus, Aine (füüsika), Albert Einstein, Arnold Sommerfeld, Arv, Berliin, Bohri aatomiteooria, Bohri-Sommerfeldi aatomimudel, Clinton Davisson, David Gross, David Politzer, Difraktsioon, Eksperiment, Elektromagnetism, Elektron, Elektronõrk vastastikmõju, Elektronkiir, Ellips, Energia, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Füüsika, Füüsikaline süsteem, Füüsikaline suurus, Fotoefekt, Frank Wilczek, Freeman Dyson, Funktsioon (matemaatika), George Paget Thomson, Hilberti ruum, Impulss, Interferents, John von Neumann, Julian Schwinger, Kaugus, Kiirgus, Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Kohavektor, Koordinaadisüsteem, Korpuskulaar-laineline dualism, Kristall, Kvant, Kvantelektrodünaamika, Kvantkromodünaamika, Kvantmehaanika, ..., Kvantväljateooria, Laine, Lainefunktsioon, Lainepikkus, Lineaarkujutus, Louis de Broglie, Mass, Matemaatika, Max Born, Max Planck, Määramatuse printsiip, Mõõtmine, Metallid, Molekul, Nature, Nõrk vastastikmõju, Niels Bohr, Nikkel, Osake, Ostsillaator, Oxford University Press, Paul Dirac, Peegeldumine, Peter Higgs, Plancki kiirgusseadus, Plancki konstant, Positron, Rein-Karl Loide, Richard Feynman, Ruut (algebra), Sagedus, Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Seisund, Seletus, Sheldon Lee Glashow, Shin'ichirō Tomonaga, Spektrijoon, Steven Weinberg, Supersümmeetria, Tallinna Tehnikaülikool, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Teooria, Trajektoor, Valem, Valgus, Väli, Vektor, Vesinik, Werner Heisenberg, Wolfgang Pauli, 14. detsember, 1900, 1905, 1913, 1919, 1924, 1925, 1926, 1927, 1930, 1931, 1932, 1955, 1958, 1975, 1996. Laienda indeks (68 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Aatomituum · Näe rohkem »
Abdus Salam
1987 Mohammad Abdus Salam (29. jaanuar 1926 – 21. november 1996) oli Pakistani füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Abdus Salam · Näe rohkem »
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Arnold Sommerfeld · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Arv · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Berliin · Näe rohkem »
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »
Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
Bohri aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetselt ringjooneliselt orbiitidel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Bohri-Sommerfeldi aatomimudel · Näe rohkem »
Clinton Davisson
Clinton Davisson (vasakul) koos Lester Germeriga 1927 Clinton Joseph Davisson (22. oktoober 1881 Bloomington – 1. veebruar 1958 Charlottesville, Virginia) oli USA füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Clinton Davisson · Näe rohkem »
David Gross
püsti David Jonathan Gross (sündinud 19. veebruaril 1941 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide osakestefüüsik ja stringiteooria uurija.
Uus!!: Kvantfüüsika ja David Gross · Näe rohkem »
David Politzer
Hugh David Politzer (sündinud 31. augustil 1949 New Yorgis) on USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja David Politzer · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Eksperiment · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronõrk vastastikmõju
Elektronõrk vastastikmõju ehk elektronõrk interaktsioon on osakestefüüsikas matemaatiline ja kontseptuaalne kombinatsioon kahest fundamentaalsest vastastikmõjust; elektromagnetilisest ja nõrgast vastastikmõjust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elektronõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektronkiir
Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Elektronkiir · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Ellips · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Energia · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline süsteem
Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Füüsikaline süsteem · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Frank Wilczek
Frank Wilczek 2007. aastal Frank Wilczek Nobeli auhinna vastuvõtmisele järgnenud pressikonverentsil Stockholmis detsembris 2004 Benjamin Franklini medali saanud Yōichirō Nambuga 2005. aastal Philadelphias Frank Anthony Wilczek (sündinud 15. mail 1951 Mineolas) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Frank Wilczek · Näe rohkem »
Freeman Dyson
Freeman John Dyson FRS (15. detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Freeman Dyson · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
George Paget Thomson
Sir George Paget Thomson (3. mai 1892 Cambridge – 10. september 1975 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja George Paget Thomson · Näe rohkem »
Hilberti ruum
Hilberti ruume saab kasutada lainete uurimiseks Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Hilberti ruum · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Impulss · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Interferents · Näe rohkem »
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
Uus!!: Kvantfüüsika ja John von Neumann · Näe rohkem »
Julian Schwinger
Julian Seymour Schwinger (12. veebruar 1918 New York – 16. juuli 1994 Los Angeles) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Julian Schwinger · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kaugus · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kiirgus · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kohavektor
Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kohavektor · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Korpuskulaar-laineline dualism
Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kristall · Näe rohkem »
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvant · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Laine · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lineaarkujutus
Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Lineaarkujutus · Näe rohkem »
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Louis de Broglie · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Mass · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Max Born · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Max Planck · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Molekul · Näe rohkem »
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Nature · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Nikkel · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Osake · Näe rohkem »
Ostsillaator
Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Ostsillaator · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Paul Dirac · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Peter Higgs
Peter Ware Higgs (sündinud 29. mail 1929 Newcastle'is) on Suurbritannia füüsik, kelle uurimisvaldkond on teoreetiline füüsika.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Peter Higgs · Näe rohkem »
Plancki kiirgusseadus
Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele absoluutselt mustale kehale lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgussagedusega tõepäraseid tulemusi Plancki kiirgusseadus ehk Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektraalset kirkust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Plancki kiirgusseadus · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Positron · Näe rohkem »
Rein-Karl Loide
Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Rein-Karl Loide · Näe rohkem »
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Richard Feynman · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Sagedus · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Seisulaine · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Seisund · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Kvantfüüsika ja Seletus · Näe rohkem »
Sheldon Lee Glashow
püsti Sheldon Lee Glashow (sündinud 5. detsembril 1932 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Sheldon Lee Glashow · Näe rohkem »
Shin'ichirō Tomonaga
Shin'ichirō Tomonaga (朝永 振一郎 Tomonaga Shin'ichirō, 31. märts 1906 Tokyo – 8. juuli 1979) oli jaapani füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Shin'ichirō Tomonaga · Näe rohkem »
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Spektrijoon · Näe rohkem »
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Steven Weinberg · Näe rohkem »
Supersümmeetria
Supersümmeetria (inglise keeles supersymmetry) on osakestefüüsikas hüpoteetiline sümmeetria, mis seob looduses kahte põhilist väljaosakeste klassi – bosoneid, mille spinn on täisarvuline ja fermione, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Supersümmeetria · Näe rohkem »
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Tallinna Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Teooria · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Trajektoor · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Valem · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Valgus · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Väli · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Vektor · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Vesinik · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
Wolfgang Pauli
pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.
Uus!!: Kvantfüüsika ja Wolfgang Pauli · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 14. detsember · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1900 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1905 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1913 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1919 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1924 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1925 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1927 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1932 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1955 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1958 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1975 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Kvantfüüsika ja 1996 · Näe rohkem »
