Kiiremini kui brauser!
206 suhted: Afootne vöönd, Aineringe, Ainuõõssed, Ainuraksed, Albatroslased, Algoloogia, Alklased, Anatoomia, Anšoovis, Aristoteles, Avameri, Barrakuuda, Batüskaaf, Beagle (laev), Bentaal, Bioluminestsents, Biomolekul, Bioom, Biotehnoloogia, Briti Muuseum, Charles Darwin, Delfiinlased, Detriit, Dinoflagellaadid, Dugong, Eesti, Eesti Merebioloogia Ühing, El Niño, Elupaik, Elustik, Elutsükkel, Energia, Eos, Eugleniidid, Eulitoraal, Füüsika, Fütoplankton, Filipiinid, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Hailaadsed, Hallhüljes, Hammasvaalalised, Hapnik, Hapnikuringe, Harjaslõugsed, Hülglased, Hingamine, Hoovus, Ihtüoloogia, ..., Imetajad, James Cook, Jääkaru, Jõgi, Kašelott, Kajakas, Kalaan, Kalad, Kalandus, Kalasoomused, Kammloomad, Karbid, Kari, Karl Ernst von Baer, Kärplased, Kärssussid, Käsnad, Küürvaal, Kõiguste bioloogiajaam, Kõrrelised, Kõrvukhülglased, Keskkond, Kilpkonnalised, Kiusvaalalised, Kivi, Kliima, Koldvetikad, Korallid, Korallrahu, Krüptofüüdid, Krevett, Kudemine, Lamantiin, Lameussid, Läänemeri, Lülijalgsed, Lõpused, Lõugtundlased, Lestalised (kalad), Levila, Liik (bioloogia), Liiv, Lima, Limused, Linnud, Loivalised, Looded, Loomad, Lubi, Maa, Maailmameri, Mageveebioloogia, Maismaa, Majandus, Mandrilava, Mangroov, Mariaani süvik, Materjal, Meditsiin, Meduus, Mereelustik, Merefüüsika, Mereimetajad, Merekeemia, Merelind, Merevesi, Meri, Meriheinalised, Merimadulased, Meritähed, Meriveiselised, Metaboliit, Mets, Mikroorganismid, Mimees, Morsk, Muda, Oaas, Okasnahksed, Okeanograafia, Ookean, Ookeani keskahelik, Ookeaniline mägi, Organism, Ovipaaria, Paljand, Parasitism, Pelagiaal, Perekond, Pesitsemine, Pindpinevus, Pingviinlased, Pinnavorm, Prasinofüüdid, Primaarproduktsioon, Pringellased, Produktiivsus (bioloogia), Pruunvetikad, Puit, Punavetikad, Rakk, Rand, Randal, Rannik, Ränivetikad, Röövkala, Rõngussid, Rekreatsioon, Rohevetikad, Roomajad, Saar, Sammalloomad, Saprotroof, Süda, Sümbioos, Süsinikuringe, Süvik, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sigimine, Sinivaal, Soolane vesi, Stelleri meriõhv, Substraat (ökoloogia), Sugukond, Suue, Suula, Taimed, Taimestik, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Täiskasvanu, Teadusharu, Tehnoloogia, Teod, Toitained, Toitumine, Troopika, Tsüanobakterid, Tsükkel, Turism, Uim, Vaalalised, Vaikne ookean, Valgud, Vastne, Vähilaadsed, Väljasuremine, Vetikad, Viigerhüljes, Viirused, Vivipaaria, Zooksantell, Zooloogia, Zooplankton. Laienda indeks (156 rohkem) »
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Uus!!: Merebioloogia ja Afootne vöönd · Näe rohkem »
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Uus!!: Merebioloogia ja Aineringe · Näe rohkem »
Ainuõõssed
Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.
Uus!!: Merebioloogia ja Ainuõõssed · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Merebioloogia ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Albatroslased
Albatroslased (Diomedeidae) on sugukond suuri merelinde, kes on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae).
Uus!!: Merebioloogia ja Albatroslased · Näe rohkem »
Algoloogia
Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.
Uus!!: Merebioloogia ja Algoloogia · Näe rohkem »
Alklased
Alklased (Alcidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde.
Uus!!: Merebioloogia ja Alklased · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Merebioloogia ja Anatoomia · Näe rohkem »
Anšoovis
Anšoovis (Engraulis encrasicholus) on anšoovislaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Merebioloogia ja Anšoovis · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Merebioloogia ja Aristoteles · Näe rohkem »
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Merebioloogia ja Avameri · Näe rohkem »
Barrakuuda
''Sphyraena barracuda'' Barrakuuda (Sphyraena) on kalade perekond ahvenaliste seltsist.
Uus!!: Merebioloogia ja Barrakuuda · Näe rohkem »
Batüskaaf
Vaikse ookeani Mariaani süvikusse, 23. jaanuar 1960 Batüskaaf on iselaskuv autonoomne süvaveeliikur, mis on mõeldud süvamerre laskumiseks ja selle uurimiseks.
Uus!!: Merebioloogia ja Batüskaaf · Näe rohkem »
Beagle (laev)
Beagle Beagle Magalhãesi väinas Beagle oli Suurbritannia mereväe parklaev, ehitatud 1820.
Uus!!: Merebioloogia ja Beagle (laev) · Näe rohkem »
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Uus!!: Merebioloogia ja Bentaal · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Merebioloogia ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Merebioloogia ja Biomolekul · Näe rohkem »
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Merebioloogia ja Bioom · Näe rohkem »
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Uus!!: Merebioloogia ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »
Briti Muuseum
pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.
Uus!!: Merebioloogia ja Briti Muuseum · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Merebioloogia ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Delfiinlased
Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.
Uus!!: Merebioloogia ja Delfiinlased · Näe rohkem »
Detriit
Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).
Uus!!: Merebioloogia ja Detriit · Näe rohkem »
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Uus!!: Merebioloogia ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »
Dugong
Dugong (Dugong dugon) on meriveiseliste ehk sireeniliste seltsi kuuluv suur herbivoorne mereimetaja, ainus elav esindaja dugonglaste sugukonnast.
Uus!!: Merebioloogia ja Dugong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Merebioloogia ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Merebioloogia Ühing
Eesti Merebioloogia Ühing on 2009.
Uus!!: Merebioloogia ja Eesti Merebioloogia Ühing · Näe rohkem »
El Niño
Ookeanide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 1997. aasta El Niño ajal El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.
Uus!!: Merebioloogia ja El Niño · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Merebioloogia ja Elupaik · Näe rohkem »
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Uus!!: Merebioloogia ja Elustik · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Merebioloogia ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Merebioloogia ja Energia · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Merebioloogia ja Eos · Näe rohkem »
Eugleniidid
Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.
Uus!!: Merebioloogia ja Eugleniidid · Näe rohkem »
Eulitoraal
Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).
Uus!!: Merebioloogia ja Eulitoraal · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Merebioloogia ja Füüsika · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Merebioloogia ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Uus!!: Merebioloogia ja Filipiinid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Merebioloogia ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Merebioloogia ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Uus!!: Merebioloogia ja Hailaadsed · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Merebioloogia ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Hammasvaalalised
Hammasvaalalised (Odontoceti) on vaalaliste alamselts.
Uus!!: Merebioloogia ja Hammasvaalalised · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Merebioloogia ja Hapnik · Näe rohkem »
Hapnikuringe
Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.
Uus!!: Merebioloogia ja Hapnikuringe · Näe rohkem »
Harjaslõugsed
Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim.
Uus!!: Merebioloogia ja Harjaslõugsed · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Hülglased · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Merebioloogia ja Hingamine · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Merebioloogia ja Hoovus · Näe rohkem »
Ihtüoloogia
Ihtüoloogia ehk kalateadus on zooloogia haru, mis uurib kalu.
Uus!!: Merebioloogia ja Ihtüoloogia · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Merebioloogia ja Imetajad · Näe rohkem »
James Cook
James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Uus!!: Merebioloogia ja James Cook · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Merebioloogia ja Jääkaru · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Merebioloogia ja Jõgi · Näe rohkem »
Kašelott
Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.
Uus!!: Merebioloogia ja Kašelott · Näe rohkem »
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Merebioloogia ja Kajakas · Näe rohkem »
Kalaan
Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.
Uus!!: Merebioloogia ja Kalaan · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Merebioloogia ja Kalad · Näe rohkem »
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Uus!!: Merebioloogia ja Kalandus · Näe rohkem »
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Uus!!: Merebioloogia ja Kalasoomused · Näe rohkem »
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Uus!!: Merebioloogia ja Kammloomad · Näe rohkem »
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Uus!!: Merebioloogia ja Karbid · Näe rohkem »
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Uus!!: Merebioloogia ja Kari · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Merebioloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kärplased
Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.
Uus!!: Merebioloogia ja Kärplased · Näe rohkem »
Kärssussid
Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki.
Uus!!: Merebioloogia ja Kärssussid · Näe rohkem »
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Käsnad · Näe rohkem »
Küürvaal
Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
Uus!!: Merebioloogia ja Küürvaal · Näe rohkem »
Kõiguste bioloogiajaam
Kõiguste bioloogiajaam on mereuurimise välibaas Saaremaa vallas Saaremaal.
Uus!!: Merebioloogia ja Kõiguste bioloogiajaam · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kõrvukhülglased
Kõrvukhülglased (Otariidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Kõrvukhülglased · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Merebioloogia ja Keskkond · Näe rohkem »
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Uus!!: Merebioloogia ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »
Kiusvaalalised
Kiusvaalalised (Mysticeti) on alamselts veeimetajaid, kes on arvatud vaalaliste seltsi.
Uus!!: Merebioloogia ja Kiusvaalalised · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Merebioloogia ja Kivi · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Merebioloogia ja Kliima · Näe rohkem »
Koldvetikad
Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.
Uus!!: Merebioloogia ja Koldvetikad · Näe rohkem »
Korallid
Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.
Uus!!: Merebioloogia ja Korallid · Näe rohkem »
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Uus!!: Merebioloogia ja Korallrahu · Näe rohkem »
Krüptofüüdid
Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.
Uus!!: Merebioloogia ja Krüptofüüdid · Näe rohkem »
Krevett
Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
Uus!!: Merebioloogia ja Krevett · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Merebioloogia ja Kudemine · Näe rohkem »
Lamantiin
Lamantiin ehk aafrika lamantiin (Trichechus senegalensis) on suur, vees elav, peamiselt taimetoiduline mereimetaja, üks kolmest lamantiini perekonda kuuluvast liigist.
Uus!!: Merebioloogia ja Lamantiin · Näe rohkem »
Lameussid
Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Lameussid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Merebioloogia ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Merebioloogia ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Merebioloogia ja Lõpused · Näe rohkem »
Lõugtundlased
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.
Uus!!: Merebioloogia ja Lõugtundlased · Näe rohkem »
Lestalised (kalad)
Kammeljas Lestalised (Pleuronectiformes) on kiiruimsete kalade hulka kuuluv selts.
Uus!!: Merebioloogia ja Lestalised (kalad) · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Merebioloogia ja Levila · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Merebioloogia ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Merebioloogia ja Liiv · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Merebioloogia ja Lima · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Merebioloogia ja Limused · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Merebioloogia ja Linnud · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Merebioloogia ja Loivalised · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Merebioloogia ja Looded · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Merebioloogia ja Loomad · Näe rohkem »
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Uus!!: Merebioloogia ja Lubi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Merebioloogia ja Maa · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Merebioloogia ja Maailmameri · Näe rohkem »
Mageveebioloogia
Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.
Uus!!: Merebioloogia ja Mageveebioloogia · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Merebioloogia ja Maismaa · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Merebioloogia ja Majandus · Näe rohkem »
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Uus!!: Merebioloogia ja Mandrilava · Näe rohkem »
Mangroov
Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Uus!!: Merebioloogia ja Mangroov · Näe rohkem »
Mariaani süvik
Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.
Uus!!: Merebioloogia ja Mariaani süvik · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Merebioloogia ja Materjal · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Merebioloogia ja Meditsiin · Näe rohkem »
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Meduus · Näe rohkem »
Mereelustik
Vetikad madalas merevees Säga Rannaküla lähedal meres Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.
Uus!!: Merebioloogia ja Mereelustik · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Merebioloogia ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Uus!!: Merebioloogia ja Mereimetajad · Näe rohkem »
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Uus!!: Merebioloogia ja Merekeemia · Näe rohkem »
Merelind
Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.
Uus!!: Merebioloogia ja Merelind · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Merebioloogia ja Merevesi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Merebioloogia ja Meri · Näe rohkem »
Meriheinalised
Meriheinalised (Zosteraceae) on üheiduleheliste sugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Meriheinalised · Näe rohkem »
Merimadulased
Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Merimadulased · Näe rohkem »
Meritähed
Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.
Uus!!: Merebioloogia ja Meritähed · Näe rohkem »
Meriveiselised
Meriveiselised ehk sireenilised (Sirenia) on taimtoiduliste vee-eluliste imetajate selts.
Uus!!: Merebioloogia ja Meriveiselised · Näe rohkem »
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Uus!!: Merebioloogia ja Metaboliit · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Merebioloogia ja Mets · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Merebioloogia ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Uus!!: Merebioloogia ja Mimees · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Merebioloogia ja Morsk · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Merebioloogia ja Muda · Näe rohkem »
Oaas
Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.
Uus!!: Merebioloogia ja Oaas · Näe rohkem »
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Okasnahksed · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Merebioloogia ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Merebioloogia ja Ookean · Näe rohkem »
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Uus!!: Merebioloogia ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »
Ookeaniline mägi
Ookeaniliste mägede paiknemine Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam.
Uus!!: Merebioloogia ja Ookeaniline mägi · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Merebioloogia ja Organism · Näe rohkem »
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Uus!!: Merebioloogia ja Ovipaaria · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Merebioloogia ja Paljand · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Merebioloogia ja Parasitism · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Merebioloogia ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Uus!!: Merebioloogia ja Perekond · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Merebioloogia ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Uus!!: Merebioloogia ja Pindpinevus · Näe rohkem »
Pingviinlased
Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.
Uus!!: Merebioloogia ja Pingviinlased · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Merebioloogia ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Prasinofüüdid
Prasinofüüdid (Prasinophyceae) on klass vabalt elavaid viburitega rohevetikaid rohevetiktaimede hõimkonnas.
Uus!!: Merebioloogia ja Prasinofüüdid · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Merebioloogia ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Pringellased
Pringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.
Uus!!: Merebioloogia ja Pringellased · Näe rohkem »
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Uus!!: Merebioloogia ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Merebioloogia ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Merebioloogia ja Puit · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Merebioloogia ja Punavetikad · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Merebioloogia ja Rakk · Näe rohkem »
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Uus!!: Merebioloogia ja Rand · Näe rohkem »
Randal
Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.
Uus!!: Merebioloogia ja Randal · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Merebioloogia ja Rannik · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Merebioloogia ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Merebioloogia ja Röövkala · Näe rohkem »
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Uus!!: Merebioloogia ja Rõngussid · Näe rohkem »
Rekreatsioon
Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses.
Uus!!: Merebioloogia ja Rekreatsioon · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Merebioloogia ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Merebioloogia ja Roomajad · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Merebioloogia ja Saar · Näe rohkem »
Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.
Uus!!: Merebioloogia ja Sammalloomad · Näe rohkem »
Saprotroof
Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.
Uus!!: Merebioloogia ja Saprotroof · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Merebioloogia ja Süda · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Merebioloogia ja Sümbioos · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Merebioloogia ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Süvik
Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
Uus!!: Merebioloogia ja Süvik · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Merebioloogia ja Seened · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Merebioloogia ja Selgrootud · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Merebioloogia ja Sigimine · Näe rohkem »
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Uus!!: Merebioloogia ja Sinivaal · Näe rohkem »
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Uus!!: Merebioloogia ja Soolane vesi · Näe rohkem »
Stelleri meriõhv
Stelleri meriõhv (Hydrodamalis gigas) oli meriveiseliste seltsi kuuluv liik.
Uus!!: Merebioloogia ja Stelleri meriõhv · Näe rohkem »
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Uus!!: Merebioloogia ja Sugukond · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Merebioloogia ja Suue · Näe rohkem »
Suula
Suula (Morus bassanus, varem Sula bassana) on suulalaste sugukonda suula perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Merebioloogia ja Suula · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Merebioloogia ja Taimed · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Merebioloogia ja Taimestik · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Merebioloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut
TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.
Uus!!: Merebioloogia ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Merebioloogia ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Merebioloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Merebioloogia ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Merebioloogia ja Teod · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Merebioloogia ja Toitained · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Merebioloogia ja Toitumine · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Merebioloogia ja Troopika · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Merebioloogia ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Uus!!: Merebioloogia ja Tsükkel · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Merebioloogia ja Turism · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Merebioloogia ja Uim · Näe rohkem »
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Merebioloogia ja Vaalalised · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Merebioloogia ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Merebioloogia ja Valgud · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Merebioloogia ja Vastne · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Merebioloogia ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Merebioloogia ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Merebioloogia ja Vetikad · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Merebioloogia ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Merebioloogia ja Viirused · Näe rohkem »
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Uus!!: Merebioloogia ja Vivipaaria · Näe rohkem »
Zooksantell
Zooksantell (Symbiodinium) on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid.
Uus!!: Merebioloogia ja Zooksantell · Näe rohkem »
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Uus!!: Merebioloogia ja Zooloogia · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Merebioloogia ja Zooplankton · Näe rohkem »
