Sisukord
148 suhted: Aasia, Aasta, Aed, Ajalugu, Alamliik, Alžeeria, Arvukus, Aserbaidžaan, Austria, Ümarussid, Baleaarid, Bioloog, Carl von Linné, Elu, Eluiga, Elupaik, Euroopa, Evolutsioon, Fülogenees, Genoom, Haigurlased, Haistmine, Hambad, Harivesilik, Hübriid, Hiir, Hispaania, Iirimaa, Ilm, Indiviid, Iraan, Island, Isolatsioon, Jaapan, Jääaeg, Jäsemed, Josephus Nicolaus Laurenti, Juttselg-kärnkonn, Kael, Kahepaiksed, Kahetiivalised, Kalad, Kass, Kaukaasia, Kärbselised, Kärnkonlased, Kärnkonn, Kõrbestumine, Keelikloomad, Kehaline aktiivsus, ... Laienda indeks (98 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Aasia
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Harilik kärnkonn ja Aasta
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Harilik kärnkonn ja Aed
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ajalugu
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Alamliik
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Vaata Harilik kärnkonn ja Alžeeria
Arvukus
Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.
Vaata Harilik kärnkonn ja Arvukus
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Vaata Harilik kärnkonn ja Aserbaidžaan
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Harilik kärnkonn ja Austria
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ümarussid
Baleaarid
Baleaarid (ka Baleaari saared, Baleaari saarestik) on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Baleaarid
Bioloog
Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.
Vaata Harilik kärnkonn ja Bioloog
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Harilik kärnkonn ja Carl von Linné
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Elu
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Vaata Harilik kärnkonn ja Eluiga
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Harilik kärnkonn ja Elupaik
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik kärnkonn ja Euroopa
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Harilik kärnkonn ja Evolutsioon
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Fülogenees
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Harilik kärnkonn ja Genoom
Haigurlased
Haigurlased (Ardeidae) on pelikaniliste seltsi kuuluv sugukond pikajalgseid magevees toituvaid seltsingulisi linde.
Vaata Harilik kärnkonn ja Haigurlased
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Haistmine
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Harilik kärnkonn ja Hambad
Harivesilik
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Harivesilik
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Harilik kärnkonn ja Hübriid
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Harilik kärnkonn ja Hiir
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Harilik kärnkonn ja Hispaania
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Harilik kärnkonn ja Iirimaa
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ilm
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Indiviid
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Iraan
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Harilik kärnkonn ja Island
Isolatsioon
Isolatsioon on eraldamine, eraldumine, eraldatus (ehk isoleeritus), ühtlasi isoleerimisvahend.
Vaata Harilik kärnkonn ja Isolatsioon
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Jaapan
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Vaata Harilik kärnkonn ja Jääaeg
Jäsemed
Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.
Vaata Harilik kärnkonn ja Jäsemed
Josephus Nicolaus Laurenti
Josephus Nicolaus Laurenti (ka Joseph Nicolaus Laurenti) (4. detsember 1735 Viin – 17. veebruar 1805 Viin) oli Austria arst, loodusuurija, herpetoloog ja zooloog.
Vaata Harilik kärnkonn ja Josephus Nicolaus Laurenti
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Juttselg-kärnkonn
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kael
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kahepaiksed
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kahetiivalised
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kalad
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kass
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kaukaasia
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kärbselised
Kärnkonlased
Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kärnkonlased
Kärnkonn
Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kärnkonn
Kõrbestumine
Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kõrbestumine
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Harilik kärnkonn ja Keelikloomad
Kehaline aktiivsus
Rahvamaraton Kehaline aktiivsus (ka füüsiline aktiivsus) on igasugune keha skeletilihaste abil sooritatud liigutus, liikumine või tegevus, millega kaasneb energiakulu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kehaline aktiivsus
Kiililised
Kiililise pea Harilik sinikiil ''Orthetrum cancellatum'' Sadulliidrik ''Coenagrion puella'' Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate klassi kuuluv selts.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kiililised
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kirjandus
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kliima
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kohasus
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Korsika
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kreeta
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kudemine
Kulles
''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Kulles
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Harilik kärnkonn ja Leht
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Harilik kärnkonn ja Levila
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Harilik kärnkonn ja Liik (bioloogia)
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Harilik kärnkonn ja Liikumine
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Limused
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Harilik kärnkonn ja Linnud
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Harilik kärnkonn ja Loodus
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Harilik kärnkonn ja Looduskaitse
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Harilik kärnkonn ja Loomad
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Vaata Harilik kärnkonn ja Maantee
Maapind
Maapind on Maa pind.
Vaata Harilik kärnkonn ja Maapind
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Vaata Harilik kärnkonn ja Maastik
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Harilik kärnkonn ja Magnetväli
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Vaata Harilik kärnkonn ja Maismaa
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata Harilik kärnkonn ja Malta
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Harilik kärnkonn ja Mardikalised
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Maroko
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Vaata Harilik kärnkonn ja Märgala
Mink
Mink ehk ameerika naarits (Neovison vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Harilik kärnkonn ja Mink
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Moone (bioloogia)
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Morfoloogia
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Harilik kärnkonn ja Muna
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Harilik kärnkonn ja Nahk
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Nastik
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Nägemine
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Nälkjad
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ninaõõs
Ohustatud liik
Ohustatud liik (inglise endangered species) on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ohustatud liik
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Okaspuutaimed
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Harilik kärnkonn ja Paljunemine
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Harilik kärnkonn ja Parasitism
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Vaata Harilik kärnkonn ja Park
Päikeseloojang
Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.
Vaata Harilik kärnkonn ja Päikeseloojang
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Harilik kärnkonn ja Päriskonnalised
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Harilik kärnkonn ja Püreneed
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Harilik kärnkonn ja Põld
Põrniklased
Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.
Vaata Harilik kärnkonn ja Põrniklased
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Harilik kärnkonn ja Pea
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Vaata Harilik kärnkonn ja Perekond
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Harilik kärnkonn ja Pleistotseen
Popkultuur
Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.
Vaata Harilik kärnkonn ja Popkultuur
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Harilik kärnkonn ja Populatsioon
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Vaata Harilik kärnkonn ja Punane raamat
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Harilik kärnkonn ja Putukad
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Vaata Harilik kärnkonn ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ränne
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Röövik
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Harilik kärnkonn ja Röövloom
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Rohe-kärnkonn
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Harilik kärnkonn ja Rohukonn
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Harilik kärnkonn ja Rootsi
Rott
Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.
Vaata Harilik kärnkonn ja Rott
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Harilik kärnkonn ja Saba
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Vaata Harilik kärnkonn ja Sardiinia
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Vaata Harilik kärnkonn ja Sünonüüm
Sõudurlased
Sõudurlased (Corixidae) on lutikaliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Harilik kärnkonn ja Sõudurlased
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Segamets
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Harilik kärnkonn ja Selgrootud
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Harilik kärnkonn ja Siber
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Vaata Harilik kärnkonn ja Siil
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Harilik kärnkonn ja Silm
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Harilik kärnkonn ja Skandinaavia
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Vaata Harilik kärnkonn ja Sperma
Stress
. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Vaata Harilik kärnkonn ja Stress
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Vaata Harilik kärnkonn ja Sugukond
Suremus
Suremus ehk mortaalsus (ladina keeles mortalitas) on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas) kindla ajaühiku jooksul.
Vaata Harilik kärnkonn ja Suremus
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Harilik kärnkonn ja Suu
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik kärnkonn ja Taimed
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Taksonoomia
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Harilik kärnkonn ja Talv
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Harilik kärnkonn ja Talveuni
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Harilik kärnkonn ja Türgi
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Vaata Harilik kärnkonn ja Teadlane
Teadustekst
Teadustekst on teaduses tekst, mis esitab uurimistöö tulemusi ja teaduslikke arusaamu.
Vaata Harilik kärnkonn ja Teadustekst
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Toit
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Vaata Harilik kärnkonn ja Toksiin
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Vaata Harilik kärnkonn ja Tuneesia
Ujulestad
Ujulestad ehk ujunahad on peamiselt veeloomade varvaste vahel paiknevad õhukesed nahkmoodustised, mis hõlbustavad ujumist.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ujulestad
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ujumine
Ujurlased
Ujurlased (Dytiscidae) on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Ujurlased
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Vaata Harilik kärnkonn ja Urg
Uurimus
Uurimus (ingl research, study) on teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemuste kirjalik jäädvustus.
Vaata Harilik kärnkonn ja Uurimus
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Harilik kärnkonn ja Valgud
Vares
Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.
Vaata Harilik kärnkonn ja Vares
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Vaata Harilik kärnkonn ja Varvas
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Harilik kärnkonn ja Värv
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Harilik kärnkonn ja Veekogu
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Harilik kärnkonn ja Vesi
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Vaata Harilik kärnkonn ja Vihmauss
1758
1758.
Vaata Harilik kärnkonn ja 1758
Tuntud ka kui Bufo bufo.