Sisukord
86 suhted: Ahven, Ajalooline Ajakiri, Alamsaksa keel, Alutaguse murre, Artur Vassar, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Eesti, Eesti keel, Emakeele Sihtasutus, Etümoloogia, Euroopa, Foneem, Germaani algkeel, Germaani keeled, Haug, Hunt, Idamurre, Ilves, Indoeuroopa keeled, Isuri keel, Jänes, Jüri Viikberg, Karjala keel, Katk, Käänamine, Kärp, Keel ja Kirjandus, Kirderanniku murded, Koger, Koha, Kohanimi, Kunda kultuur, Kuramaa liivlased, Kveeni keel, Lahn, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemeresoomlased, Läti, Läti keel, Lüüdi keel, Lõunaeesti keeled, Leedu keel, Liivi keel, Livviko keel, Loits, Mari Kendla, Mäger, Meä keel, ... Laienda indeks (36 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Ahven
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Ajalooline Ajakiri
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Alamsaksa keel
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Alutaguse murre
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Artur Vassar
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Balti keeled
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Balti laenud eesti keeles
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Eesti keel
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Emakeele Sihtasutus
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Etümoloogia
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Euroopa
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Foneem
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Germaani algkeel
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Germaani keeled
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Haug
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Hunt
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Idamurre
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Ilves
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Indoeuroopa keeled
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Isuri keel
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Jänes
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Jüri Viikberg
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Karjala keel
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Katk
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Käänamine
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kärp
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Keel ja Kirjandus
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kirderanniku murded
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Koger
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Koha
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kohanimi
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kunda kultuur
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kuramaa liivlased
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Kveeni keel
Lahn
Lahni kaart Lahn on jõgi Saksamaal.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Lahn
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoomlased
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Läti keel
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Lüüdi keel
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Lõunaeesti keeled
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Leedu keel
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Liivi keel
Livviko keel
Livviko keel ehk Aunuse karjala keel (livvin kieli, ka livvi keel) on eraldiseisev läänemeresoome keel, mida räägivad livvikod ehk livvilased, kes asustavad Laadoga kirderannikust kirdesse jäävat ala, mis on piirnenud karjala- ja lüüdikeelse alaga.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Livviko keel
Loits
Loits on maagiline akt – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Loits
Mari Kendla
Mari Kendla (sünninimi Mäger; sündinud 26. detsembril 1970) on eesti keeleteadlane.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Mari Kendla
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Mäger
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Meä keel
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Merisiig
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Norra
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Paul Ariste
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Päriskonnalised
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Pärnu
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Põder
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Peipsi järv
Rääbis
Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Rääbis
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Rootsi keel
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Ruhnu
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Saarmas
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Saksa keel
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Setu keel
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Slaavi keeled
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Soome keel
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri rahvad
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Substraat (lingvistika)
Teib
Joonis Teib (Leuciscus leuciscus), rahvasuus häslik, on karpkalalaste sugukonda teibi perekonda kuuluv kala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Teib
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Tiit-Rein Viitso
Tint (perekond)
Tint (Osmerus) on kalade perekond tintlaste sugukonnast tindiliste seltsist.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Tint (perekond)
Tohtkiri
Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Tohtkiri
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Uurali algkeel
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Vadja keel
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Võrtsjärv
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Võru keel
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Veliki Novgorod
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Vene keel
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Venemaa
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Venestamine
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Vepsa keel
Vimb
Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Läänemeresoome keeled ja Vimb
13. sajand
13.
Vaata Läänemeresoome keeled ja 13. sajand
1938
1938.
Vaata Läänemeresoome keeled ja 1938
Tuntud ka kui Läänemeresoome keel.