Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Aminohapped, Apoptoos, Bronhiaalastma, Diferentseerumine, Domeen (struktuuribioloogia), Eesnääre, Elund, Emakakael, Emakas, Epiteelkude, Erituselundkond, Geen, Geeniekspressioon, Geeniregulatsioon, Glükoproteiinid, Glükosüülimine, Haigus, Hapnik, Hingamiselundkond, Jämesool, Kaksteistsõrmiksool, Kartsinoom, Kasvaja supressorgeenid, Käärsool, Kõhunääre, Kõrv, Keskkõrv, Kilpnääre, Kontsentratsioon, Kopsud, Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Lima, Magu, Maks, Metastaas, Mittekovalentne side, Molekul, Munajuha, Munandid, Munasari, N-terminaalne ots, Näärmed, Neel, Neerud, Nina, Oksüdatiivne stress, Onkogeen, Onkogenoomika, P53, Patogeen, ..., Põletik, Peensool, Peptiidid, Piim, Pisaranääre, Platsenta, Proliferatsioon, Proteaasid, Proto-onkogeen, Rakk, Rakumembraan, Rind, Sahhariidid, Sapipõis, Sarvkest, Söögitoru, Süljenäärmed, Seedeelundkond, Sekretsioon, Seriin, Tüümus, Toksiin, Tolm, Treoniin, Tsüstiline fibroos, Tsütoplasma, Valgud, Vähk (haigus), Veis, Vesi, Vesinikeksponent, 1. kromosoom, 3. kromosoom. Laienda indeks (33 rohkem) »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Mutsiinid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Mutsiinid ja Apoptoos · Näe rohkem »
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Uus!!: Mutsiinid ja Bronhiaalastma · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Mutsiinid ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Uus!!: Mutsiinid ja Domeen (struktuuribioloogia) · Näe rohkem »
Eesnääre
Vasakpoolne joonis näitab normaalset eesnääret ja uriini voolu kusepõiest kusitisse. Parempoolne pilt näitab suurenenud eesnäärme surumist põiele ja kusitile, blokeerides uriini voolu Eesnääre (ladina keeles prostata) on kastanimunasuurune nääre, mis asub kusepõie all häbemeluu taga pärasoole ees.
Uus!!: Mutsiinid ja Eesnääre · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Mutsiinid ja Elund · Näe rohkem »
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Uus!!: Mutsiinid ja Emakakael · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Mutsiinid ja Emakas · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Mutsiinid ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Mutsiinid ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Mutsiinid ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Mutsiinid ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Geeniregulatsioon
Geeniregulatsioon (inglise regulation of gene expression, gene regulation) on geenide ekspresseerumise ehk geeniekspressiooni mõjustamine läbi seda reguleerivate mehhanismide kompleksi.
Uus!!: Mutsiinid ja Geeniregulatsioon · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Mutsiinid ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Glükosüülimine
Glükosüülimine on glükaanide liitmine valkudele ja lipiididele ensüümide abil.
Uus!!: Mutsiinid ja Glükosüülimine · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Mutsiinid ja Haigus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Mutsiinid ja Hapnik · Näe rohkem »
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Uus!!: Mutsiinid ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Uus!!: Mutsiinid ja Jämesool · Näe rohkem »
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Uus!!: Mutsiinid ja Kaksteistsõrmiksool · Näe rohkem »
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Uus!!: Mutsiinid ja Kartsinoom · Näe rohkem »
Kasvaja supressorgeenid
Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.
Uus!!: Mutsiinid ja Kasvaja supressorgeenid · Näe rohkem »
Käärsool
1. ülenev käärsool, 2. ristikäärsool, 3. alanev käärsool, 4. sigmakäärsool, 5. pärasool Käärsool on jämesoole keskmine kääruline ja sopiline osa.
Uus!!: Mutsiinid ja Käärsool · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Mutsiinid ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Mutsiinid ja Kõrv · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Mutsiinid ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Mutsiinid ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Mutsiinid ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Mutsiinid ja Kopsud · Näe rohkem »
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine.
Uus!!: Mutsiinid ja Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Mutsiinid ja Lima · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Mutsiinid ja Magu · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Mutsiinid ja Maks · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Mutsiinid ja Metastaas · Näe rohkem »
Mittekovalentne side
Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.
Uus!!: Mutsiinid ja Mittekovalentne side · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Mutsiinid ja Molekul · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Mutsiinid ja Munajuha · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Mutsiinid ja Munandid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Mutsiinid ja Munasari · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Mutsiinid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Mutsiinid ja Näärmed · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Mutsiinid ja Neel · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Mutsiinid ja Neerud · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Mutsiinid ja Nina · Näe rohkem »
Oksüdatiivne stress
Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.
Uus!!: Mutsiinid ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Uus!!: Mutsiinid ja Onkogeen · Näe rohkem »
Onkogenoomika
pmid.
Uus!!: Mutsiinid ja Onkogenoomika · Näe rohkem »
P53
Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.
Uus!!: Mutsiinid ja P53 · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Mutsiinid ja Patogeen · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Mutsiinid ja Põletik · Näe rohkem »
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Uus!!: Mutsiinid ja Peensool · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Mutsiinid ja Peptiidid · Näe rohkem »
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Uus!!: Mutsiinid ja Piim · Näe rohkem »
Pisaranääre
Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.
Uus!!: Mutsiinid ja Pisaranääre · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Mutsiinid ja Platsenta · Näe rohkem »
Proliferatsioon
Proliferatsioon on mingi koe rakkude vohamine, kiire paljunemine.
Uus!!: Mutsiinid ja Proliferatsioon · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Mutsiinid ja Proteaasid · Näe rohkem »
Proto-onkogeen
Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.
Uus!!: Mutsiinid ja Proto-onkogeen · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Mutsiinid ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Mutsiinid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rind
Rind on rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa.
Uus!!: Mutsiinid ja Rind · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Mutsiinid ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Uus!!: Mutsiinid ja Sapipõis · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Mutsiinid ja Sarvkest · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Mutsiinid ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Uus!!: Mutsiinid ja Süljenäärmed · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Mutsiinid ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Uus!!: Mutsiinid ja Sekretsioon · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Mutsiinid ja Seriin · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Mutsiinid ja Tüümus · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Mutsiinid ja Toksiin · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Mutsiinid ja Tolm · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Mutsiinid ja Treoniin · Näe rohkem »
Tsüstiline fibroos
Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos (viskoos-limatõbi) on autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja seedesüsteemi epiteelkoe rakkudega seotud geenide transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist.
Uus!!: Mutsiinid ja Tsüstiline fibroos · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Mutsiinid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Mutsiinid ja Valgud · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Mutsiinid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Mutsiinid ja Veis · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Mutsiinid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Mutsiinid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
1. kromosoom
1. kromosoom Inimese 1.
Uus!!: Mutsiinid ja 1. kromosoom · Näe rohkem »
3. kromosoom
3. kromosoom Inimese 3.
Uus!!: Mutsiinid ja 3. kromosoom · Näe rohkem »
