Sisukord
215 suhted: Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Anastomoos, Angerjas (perekond), Anopheles gambiae, Aordikaar, Aort, Apoptoos, Aristoteles, Arter, Arteriaalne veri, Arterioosõõs, Autonoomne närvisüsteem, Šokk, Õhtuleht, Džaul, Diastoolne vererõhk, Diferentseerumine, Dorsaalsus, Eesti Maaülikool, Elektrokardiogramm, Elu, Elund, Embrüo, Embrüogenees, Endokardiaalsed torud, Endoteel, Enn Ernits, Epiteelkude, Esta-Laine Nahkur, Fosforüülumine, G-valguga seotud retseptorid, Galenos, Ganglion, Gastrulatsioon, Gray anatoomia, Halo Kirjastus, Hapnikutarve, Harilik kaheksajalg, Hemolümf, Hiir, Hingamine, Hingamiskeskus, Hingetoru, Hobune, Homöotermia, Hormoonid, Ibn Sīnā, Imetajad, Inimene, ... Laienda indeks (165 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Süda ja Adenosiintrifosfaat
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Vaata Süda ja Adrenaliin
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Vaata Süda ja Anastomoos
Angerjas (perekond)
Angerjas (Anguilla) on kalade perekond, mis kuulub sugukonda angerlased, seltsi angerjalised, klassi kiiruimsed, ülemklassi luukalad.
Vaata Süda ja Angerjas (perekond)
Anopheles gambiae
Anopheles gambiae on rühm morfoloogiliselt eristamatuid liike hallasääse perekonnast.
Vaata Süda ja Anopheles gambiae
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Vaata Süda ja Aordikaar
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Vaata Süda ja Aort
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Süda ja Apoptoos
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Süda ja Aristoteles
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Vaata Süda ja Arter
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Vaata Süda ja Arteriaalne veri
Arterioosõõs
Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Vaata Süda ja Arterioosõõs
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Vaata Süda ja Autonoomne närvisüsteem
Šokk
Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.
Vaata Süda ja Šokk
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Vaata Süda ja Õhtuleht
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Süda ja Džaul
Diastoolne vererõhk
Diastoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige madalamat rõhku südamediastoli jooksul.
Vaata Süda ja Diastoolne vererõhk
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Vaata Süda ja Diferentseerumine
Dorsaalsus
Dorsaalsus on selgmine, selja poole jääv paiknemine.
Vaata Süda ja Dorsaalsus
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Süda ja Eesti Maaülikool
Elektrokardiogramm
Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis.
Vaata Süda ja Elektrokardiogramm
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Süda ja Elu
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Süda ja Elund
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Süda ja Embrüo
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Vaata Süda ja Embrüogenees
Endokardiaalsed torud
Endokardiaalsed torud ehk endokardiaalsed südametorud on embrüo paarilised piirkonnad, mis tekivad 3. rasedusnädala keskpaigaks ja koosnevad eellasrakkudest primitiivse südametoru arenguks.
Vaata Süda ja Endokardiaalsed torud
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Vaata Süda ja Endoteel
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Süda ja Enn Ernits
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Vaata Süda ja Epiteelkude
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Vaata Süda ja Esta-Laine Nahkur
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Vaata Süda ja Fosforüülumine
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.).
Vaata Süda ja G-valguga seotud retseptorid
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Vaata Süda ja Galenos
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Vaata Süda ja Ganglion
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Vaata Süda ja Gastrulatsioon
Gray anatoomia
20. väljaande tiitelleht (1918) "Gray anatoomia"' (ingliskeelse täispealkirjaga "Henry Gray's Anatomy of the Human Body") on Henry Gray anatoomiaõpik.
Vaata Süda ja Gray anatoomia
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Vaata Süda ja Halo Kirjastus
Hapnikutarve
Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).
Vaata Süda ja Hapnikutarve
Harilik kaheksajalg
Video harilikust kaheksajalast Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.
Vaata Süda ja Harilik kaheksajalg
Hemolümf
Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.
Vaata Süda ja Hemolümf
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Süda ja Hiir
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Süda ja Hingamine
Hingamiskeskus
Hingamiskeskus on organismi peaajus (täpsemalt piklikus ajus) paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist.
Vaata Süda ja Hingamiskeskus
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Süda ja Hingetoru
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Süda ja Hobune
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Vaata Süda ja Homöotermia
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Süda ja Hormoonid
Ibn Sīnā
Avicenna kuju pärsia õpetlaste paviljonis ÜRO esinduse juures Viinis Austrias Trükise esikaas Veneetsiast (1520) Avicenna mausoleum Hamadanis Iraanis Ibn Sīnā (pärsia keeles ابن سینا; läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli pärsia filosoof, arst ja luuletaja.
Vaata Süda ja Ibn Sīnā
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Süda ja Imetajad
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Süda ja Inimene
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Süda ja Ioon
Jaanalind
Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.
Vaata Süda ja Jaanalind
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Süda ja Jänes
Jena
Jena on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Saale jõe ääres.
Vaata Süda ja Jena
Kaasasündinud südamerike
Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.
Vaata Süda ja Kaasasündinud südamerike
Kaelkirjak
Kolm kaelkirjakut Masai Mara rahvuspargis Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.
Vaata Süda ja Kaelkirjak
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Süda ja Kahepaiksed
Kalmaarilised
Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.
Vaata Süda ja Kalmaarilised
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Süda ja Kaltsium
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Süda ja Kana
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Vaata Süda ja Kapillaar
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Vaata Süda ja Kapillaar (anatoomia)
Kardioloogia
Vere voolamine läbi südame vatsakeste Kardioloogia on südamehaigusi käsitlev meditsiini haru.
Vaata Süda ja Kardioloogia
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Süda ja Kass
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Süda ja Katalüüs
Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa (sündinud 10. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti endine kergejõustiklane ja arst.
Vaata Süda ja Katrin Rehemaa
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Vaata Süda ja Kaudaalsus
Kääbus-ripskarilik
Kääbus-ripskarilik (Suncus etruscus) on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Vaata Süda ja Kääbus-ripskarilik
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Vaata Süda ja Käsitiivalised
Kümnejalalised
Kümnejalalised (Decapoda) on selts kõrgemaid vähke.
Vaata Süda ja Kümnejalalised
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Süda ja Kõhrkalad
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Süda ja Keelikloomad
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Süda ja Keha
Kelme
Kelme ehk serooskest ehk serooskelme ehk seroosne kelme (tunica serosa ehk serosa) on inimesel ja loomadel mõningaid kehaõõsi vooderdav ja mõningaid elundeid kattev õhuke rakukiht.
Vaata Süda ja Kelme
Keskseinand
Keskseinand ehk mediastiinum (keskaegses ladina keeles mediastinus, uuemas ladina ja inglise keeles mediastinum) on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas.
Vaata Süda ja Keskseinand
Kodade virvendus
Kodade virvendus (AF, A-fib), tuntud ka kui kodade virvendusarütmia (KVA) ja absoluutne arütmia, on südame rütmihäire, mille puhul tõmbuvad südamekojad kokku kiiresti ja ebaregulaarselt.
Vaata Süda ja Kodade virvendus
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Süda ja Koer
Kolbpump
Kolbpump (inglise keeles piston pump) on mahtpumba üks eriliik.
Vaata Süda ja Kolbpump
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Vaata Süda ja Kollageen
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Vaata Süda ja Kolmnurk
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Vaata Süda ja Konn (perekond)
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Süda ja Koolibrilased
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Vaata Süda ja Koonus
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Vaata Süda ja Kopskalad
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Vaata Süda ja Kopsuarter
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Vaata Süda ja Kopsud
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Vaata Süda ja Kopsutüvi
Koronaarvereringe
Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks (inglise keeles coronary circulation) nimetatakse inimesel ja mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes.
Vaata Süda ja Koronaarvereringe
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Vaata Süda ja Kraniaalnärvid
Krokodill
Krokodill (Crocodylus) on krokodillaste sugukonda kuuluv roomajate perekond.
Vaata Süda ja Krokodill
Krokodillilised
Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts.
Vaata Süda ja Krokodillilised
Kukk
Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana.
Vaata Süda ja Kukk
Kuldnokk
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.
Vaata Süda ja Kuldnokk
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Vaata Süda ja Kuningpüüton
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Süda ja Ladina keel
Laevuke
Harilik laevuke (''Nautilus pompilius'') ''Nautilus belauensis'' Laevuke ehk nautilus (Nautilus) on perekond selgrootuid loomi limuste hõimkonnast peajalgsete klassist.
Vaata Süda ja Laevuke
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Vaata Süda ja Laine Trapido
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Süda ja Lülijalgsed
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Vaata Süda ja Lümfisüdamed
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Süda ja Lümfisooned
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Vaata Süda ja Lõpused
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Süda ja Lihas
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Süda ja Limused
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Süda ja Linnud
Linnutapiklased
Linnutapiklased (Theraphosidae) on sugukond ämblikulisi.
Vaata Süda ja Linnutapiklased
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Vaata Süda ja Loode
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Vaata Süda ja Loote vereringe
Maisi-roninastik
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Süda ja Maisi-roninastik
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Süda ja Maks
Mantelloomad
Meritupp ''Ciona intestinalis''. Mantelloomad (Tunicata, varem ka Urochordata) on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas.
Vaata Süda ja Mantelloomad
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Vaata Süda ja Medicina
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Süda ja Meditsiin
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Süda ja Meditsiinisõnastik
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Süda ja Meeli Roosalu
Merisiga
Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.
Vaata Süda ja Merisiga
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Vaata Süda ja Mesoderm
Millimeeter elavhõbedasammast
Millimeeter elavhõbedasammast (tähis mm Hg) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik, mis võrdub 1 mm kõrguse elavhõbedasamba hüdrostaatilise rõhuga.
Vaata Süda ja Millimeeter elavhõbedasammast
Millimeeter veesammast
Millimeeter veesammast (tähis mm H2O) on mittesüsteemne rõhuühik, mis võrdub 1 mm kõrguse veesamba hüdrostaatilise rõhuga.
Vaata Süda ja Millimeeter veesammast
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Süda ja Muna
Neuraalhari
Neuraalharja rakud on lühiajalised multipotentsed rakud, mis on pärit neuroektodermist neuraalplaadi piirilt ja on omased selgroogsetele.
Vaata Süda ja Neuraalhari
Neuraalplaat
pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.
Vaata Süda ja Neuraalplaat
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Süda ja Neuron
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Vaata Süda ja Neurotransmitter
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Vaata Süda ja Noradrenaliin
Odasaba
Odasaba (Limulus polyphemus) on lülijalgsete liik, kes elab meredes ja riimveelistes veekogudes.
Vaata Süda ja Odasaba
Parasümpaatiline närvisüsteem
Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast.
Vaata Süda ja Parasümpaatiline närvisüsteem
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Süda ja Päriskonnalised
Põrk
Põrgad ehk trabeekulid (ladina keeles trabecula, mitmus trabeculae) on mõnede loomade harilikult kehasisestes elundites paiknevad anatoomilised struktuurid.
Vaata Süda ja Põrk
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Süda ja Pea
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Vaata Süda ja Peabronh
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Vaata Süda ja Peajalgsed
Pediaatria
Pediaatria (kr παῖς pais 'laps' + ἰατρός iatros 'arst, ravitseja') on lastehaigusi käsitlev arstiteaduse haru.
Vaata Süda ja Pediaatria
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Vaata Süda ja Platsenta
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Vaata Süda ja Poikilotermia
Poolkuuklapid
Poolkuuklappideks ehk semilunaarklappideks (ladina ains valvula semilunaris) nimetatakse paljude selgroogsete loomade teatud kehavedelike liikumist juhtivaid klappe, mille hõlmad on soone seina kinnitunud taskutaoliselt.
Vaata Süda ja Poolkuuklapid
Primitiivne südametoru
pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.
Vaata Süda ja Primitiivne südametoru
Proteiinkinaasid
Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.
Vaata Süda ja Proteiinkinaasid
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Süda ja Putukad
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Vaata Süda ja Puugid
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Süda ja Rakk
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Süda ja Rakumembraan
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Vaata Süda ja Rangluu
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Vaata Süda ja Rasvkude
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Süda ja Rõhk
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Vaata Süda ja Rõngussid
Richard Owen
Richard Owen Richard Owen (20. juuli 1804 Lancaster – 18. detsember 1892) oli inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog.
Vaata Süda ja Richard Owen
Rindkere
Röntgenipilt rindkerest Rindkere ehk tooraks on kaela ja kõhu vaheline kere osa.
Vaata Süda ja Rindkere
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Vaata Süda ja Rinnak
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Vaata Süda ja Roided
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Süda ja Söögitoru
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Vaata Süda ja Südamehaigused
Südameklapid
Verevool läbi südameklappide Südameklapid on südame osad, mis kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse).
Vaata Süda ja Südameklapid
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Vaata Süda ja Südamekoda
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Vaata Süda ja Südamelihas
Südamepauna tamponaad
Südamepauna tamponaad on eluohtlik kardioloogiline seisund, mille korral südamepauna koguneb vedelikku, mis võib tekitada paisu südame parema poole ees ning seeläbi viia kardiogeense šoki tekkimiseni.
Vaata Süda ja Südamepauna tamponaad
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Vaata Süda ja Südamepuudulikkus
Südamerütmur
Südamerütmur Südamerütmur ehk südamestimulaator ehk südame tehisrütmur ehk kardiostimulaator ehk kunstlik südamerütmigeneraator (artificial cardiac pacemaker, mitte segamini ajada südame loomuliku rütmijuhtijaga) on meditsiiniseade, mis kas inimese või looma keha pinnale või keha sisse paigaldatuna (implanteerituna) stimuleerib südame kokkutõmbumist, saates selleks elektroodi südamelihase tõmbumist ergutavaid lühikesi elektrilisi impulsse.
Vaata Süda ja Südamerütmur
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Vaata Süda ja Südamevatsake
Sümpaatiline närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist.
Vaata Süda ja Sümpaatiline närvisüsteem
Süstoolne vererõhk
Süstoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku vatsakestesüstoli jooksul.
Vaata Süda ja Süstoolne vererõhk
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Süda ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Süda ja Selgrootud
Sepsis
Sepsis (/sɛpsɨs /; kreeka: σῆψις "mädanemine, kõdunemine") ehk veremürgistus on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik (süsteemne põletikulise reaktsiooni sündroom – systemic inflammatory response syndrome ehk SIRS), mida põhjustab raske infektsioon.
Vaata Süda ja Sepsis
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Vaata Süda ja Sidekude
Silelihasrakud
Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.
Vaata Süda ja Silelihasrakud
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Vaata Süda ja Sinivaal
Splanhnopleuramesenhüüm
Splanhnopleuramesenhüüm (Mesenchyma splanchnopleurale) on struktuur, mis tekib embrüogeneesi käigus, kui lateraalplaadi mesoderm lõheneb kaheks kihiks.
Vaata Süda ja Splanhnopleuramesenhüüm
Starlingi seadus
Starlingi seadus (inglise law of the Heart, Starling's law) on põhimõte, mille järgi südamelihasekiu kontraktsioonivõime on sõltuvuses kiu pikkusest kontraktsiooni alguses, millest järeldatakse, et süda pumpab verd seda rohkem, mida suurem on venoosne tagasivool südamesse.
Vaata Süda ja Starlingi seadus
Stetoskoop
Stetoskoop on meditsiinis akustiline seade, mis võimaldab inimese või loomade kehasiseseid hääli kuulata.
Vaata Süda ja Stetoskoop
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Vaata Süda ja Suur vereringe
Tagasilöögiklapp
Suletud tagasilöögiklapp Avatud tagasilöögiklapp Tagasilöögiklapp on ventiil torustiku automaatseks sulgemiseks ja avamiseks voolavale vedelikule või gaasile.
Vaata Süda ja Tagasilöögiklapp
Tahhükardia
Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega.
Vaata Süda ja Tahhükardia
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Süda ja Talveuni
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Süda ja Tartu
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Vaata Süda ja Täiskasvanu
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Vaata Süda ja Töö (füüsika)
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Vaata Süda ja Tüümus
Tehissüda
Tehissüda Jarvik-7 Tehissüda on tehislikult loodud seade, mille ülesandeks on asendada looduslikku südant.
Vaata Süda ja Tehissüda
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Vaata Süda ja Terminologia Anatomica
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Vaata Süda ja Terminologia Histologica
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Vaata Süda ja Tirtsulised
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Vaata Süda ja Toitumine
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Vaata Süda ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Vaata Süda ja Uitnärv
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Vaata Süda ja Vahelihas
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Süda ja Vanakreeka keel
Varblaslased
Varblaslased (Passeridae) on lindude sugukond, mis kuulub värvuliste seltsi.
Vaata Süda ja Varblaslased
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Vaata Süda ja Vastsündinu
Vatsakeste virvendus
Vatsakeste virvendus ehk ventrikulaarne fibrillatsioon (VF, V-fib) on südame rütmihäire, mille puhul südamevatsakesed värisevad korrapäraselt kokkutõmbumise asemel ning ei suuda seetõttu verd südamest edasi pumbata.
Vaata Süda ja Vatsakeste virvendus
Vatsakestevahesein
Vatsakestevaheseinaks (ladina septum interventriculare) nimetatakse enamiku selgroogsete loomade südame vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest seina.
Vaata Süda ja Vatsakestevahesein
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Süda ja Vähilaadsed
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Vaata Süda ja Väike vereringe
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Süda ja Veen
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Vaata Süda ja Venoosõõs
Venoosurge
Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.
Vaata Süda ja Venoosurge
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Vaata Süda ja Ventraalsus
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Vaata Süda ja Verelible
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Vaata Süda ja Vererõhk
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Vaata Süda ja Vereringe
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Süda ja Veresoon
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Süda ja Veri
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Vaata Süda ja Vihmauss
1037
1037.
Vaata Süda ja 1037
129
129.
Vaata Süda ja 129
1886
1886.
Vaata Süda ja 1886
1906
1906.
Vaata Süda ja 1906
200
200.
Vaata Süda ja 200
2004
2004.
Vaata Süda ja 2004
2005
2005.
Vaata Süda ja 2005
2007
2007.
Vaata Süda ja 2007
2010
2010.
Vaata Süda ja 2010
2013
2013.
Vaata Süda ja 2013
322 eKr
Aasta 322 enne Kristuse sündi oli 322.
Vaata Süda ja 322 eKr
384 eKr
Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Süda ja 384 eKr
980
980.
Vaata Süda ja 980
Tuntud ka kui .
, Ioon, Jaanalind, Jänes, Jena, Kaasasündinud südamerike, Kaelkirjak, Kahepaiksed, Kalmaarilised, Kaltsium, Kana, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Kardioloogia, Kass, Katalüüs, Katrin Rehemaa, Kaudaalsus, Kääbus-ripskarilik, Käsitiivalised, Kümnejalalised, Kõhrkalad, Keelikloomad, Keha, Kelme, Keskseinand, Kodade virvendus, Koer, Kolbpump, Kollageen, Kolmnurk, Konn (perekond), Koolibrilased, Koonus, Kopskalad, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Koronaarvereringe, Kraniaalnärvid, Krokodill, Krokodillilised, Kukk, Kuldnokk, Kuningpüüton, Ladina keel, Laevuke, Laine Trapido, Lülijalgsed, Lümfisüdamed, Lümfisooned, Lõpused, Lihas, Limused, Linnud, Linnutapiklased, Loode, Loote vereringe, Maisi-roninastik, Maks, Mantelloomad, Medicina, Meditsiin, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Merisiga, Mesoderm, Millimeeter elavhõbedasammast, Millimeeter veesammast, Muna, Neuraalhari, Neuraalplaat, Neuron, Neurotransmitter, Noradrenaliin, Odasaba, Parasümpaatiline närvisüsteem, Päriskonnalised, Põrk, Pea, Peabronh, Peajalgsed, Pediaatria, Platsenta, Poikilotermia, Poolkuuklapid, Primitiivne südametoru, Proteiinkinaasid, Putukad, Puugid, Rakk, Rakumembraan, Rangluu, Rasvkude, Rõhk, Rõngussid, Richard Owen, Rindkere, Rinnak, Roided, Söögitoru, Südamehaigused, Südameklapid, Südamekoda, Südamelihas, Südamepauna tamponaad, Südamepuudulikkus, Südamerütmur, Südamevatsake, Sümpaatiline närvisüsteem, Süstoolne vererõhk, Selgroogsed, Selgrootud, Sepsis, Sidekude, Silelihasrakud, Sinivaal, Splanhnopleuramesenhüüm, Starlingi seadus, Stetoskoop, Suur vereringe, Tagasilöögiklapp, Tahhükardia, Talveuni, Tartu, Täiskasvanu, Töö (füüsika), Tüümus, Tehissüda, Terminologia Anatomica, Terminologia Histologica, Tirtsulised, Toitumine, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Uitnärv, Vahelihas, Vanakreeka keel, Varblaslased, Vastsündinu, Vatsakeste virvendus, Vatsakestevahesein, Vähilaadsed, Väike vereringe, Veen, Venoosõõs, Venoosurge, Ventraalsus, Verelible, Vererõhk, Vereringe, Veresoon, Veri, Vihmauss, 1037, 129, 1886, 1906, 200, 2004, 2005, 2007, 2010, 2013, 322 eKr, 384 eKr, 980.