Sisukord
377 suhted: A. H. Tammsaare, Ajutine valitsus, Aleksander Resev, Alfons Rebane, Ameerika Ühendriigid, Andrei Ždanov, Arnold Rüütel, Asutav Kogu, August Sabbe, August Winnig, Avinurme lahing, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti Assamblee, Balti kett, Baltimaad, Bessaraabia, Brest-Litovski rahuleping, Compiègne'i vaherahu, Deklaratsioon, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Edgar Savisaar, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti entsüklopeedia, Eesti kindralkomissariaat, Eesti kodanike komiteed, Eesti Komitee, Eesti Kongress, Eesti kroon, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV konstitutsioon, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Pank, Eesti president, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Roheline Liikumine, Eesti SS-leegion, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), ... Laienda indeks (327 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Vaata Eesti lähiajalugu ja A. H. Tammsaare
Ajutine valitsus
Ajutine valitsus on riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan, millel (veel) ei ole rahvaesinduse mandaati.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Ajutine valitsus
Aleksander Resev
Aleksander Resev (vene keeles Александр Иоганесович Резев; 23. jaanuar 1905 Gattšina, Peterburi kubermang – 24. oktoober 1970 Tallinn) oli Eesti NSV riigiametnik, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar ja Eesti NSV siseminister, miilitsakindralmajor (1945).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Aleksander Resev
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Alfons Rebane
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Ameerika Ühendriigid
Andrei Ždanov
Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Andrei Ždanov
Arnold Rüütel
Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Pahavalla külas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Arnold Rüütel
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Asutav Kogu
August Sabbe
August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.
Vaata Eesti lähiajalugu ja August Sabbe
August Winnig
August Winnig (31. märts 1878 Blankenburg, Harz – 3. november 1956 Bad Nauheim) oli Saksa poliitik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja August Winnig
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Avinurme lahing
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Balti Assamblee
Balti Assamblee istung Tallinnas Riigikogu saalis (2011) Balti Assamblee (läti keeles Baltijas Asambleja, leedu keeles Baltijos Asambleja) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Balti Assamblee
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Balti kett
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Baltimaad
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Bessaraabia
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Brest-Litovski rahuleping
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Compiègne'i vaherahu
Deklaratsioon
Deklaratsioon on ametlik või pidulik avaldus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Deklaratsioon
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Dissident
Edgar Savisaar
Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Edgar Savisaar
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti ajalugu
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti entsüklopeedia
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti kindralkomissariaat
Eesti kodanike komiteed
Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti kodanike komiteed
Eesti Komitee
Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Komitee
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Kongress
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti kroon
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti lipp
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
Eesti NSV konstitutsioon
Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil on olnud läbi aegade mitu konstitutsiooni.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV konstitutsioon
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Olümpiakomitee lipp Eesti Olümpiakomitee (lühend EOK) on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Olümpiakomitee
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Pank
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti president
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Roheline Liikumine (lühend ERL) on keskkonnakaitsega tegelev mittetulundusühing, mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Roheline Liikumine
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti SS-leegion
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi 1920.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi 1938.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Laul
Enno Selirand Eestimaa Laulu stsenaariumi läbiviimisel Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Laul
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestimaa Päästekomitee
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestlased
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Eesti lähiajalugu ja EKP Keskkomitee
Erakond Isamaaliit
Erakond Isamaaliit oli rahvuslik-konservatiivne kristlik-demokraatlik liberaalse majanduspoliitikaga Eesti erakond aastatel 1995–2006.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Erakond Isamaaliit
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Esimene maailmasõda
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Euroopa Liit
Euroopa Majandusühendus
Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Euroopa Majandusühendus
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Fosforiidisõda
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Glasnost
Hando Ruus
Hando Ruus (sünninimega Harald-Ferdinand Ruhs, nimi eestistati 1. augustil 1939; 16. mai 1917 Tallinn – arvatavasti 31. märts 1945 Leningrad) oli Eesti (lipnik) ja Saksamaa sõjaväelane (Obersturmführer) ja kunstnik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Hando Ruus
Harald Nugiseks
Harald Nugiseks (22. oktoober 1921 Särevere vald, Järvamaa – 2. jaanuar 2014) oli Relva-SS-i allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Harald Nugiseks
Harald Riipalu
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Harald Riipalu
Henn-Ants Kurg
Henn-Ants Kurg (kuni 1935. aastani Hans Kurg) (17. oktoober 1898 Tallinn – 28. detsember 1943 Tallinna sõjaväehaigla) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Henn-Ants Kurg
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Hiiumaa
Hirvepark
Vaade Hirvepargile Falgi teelt Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Hirvepark
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Hjalmar Mäe
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Ideoloogia
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Indrek Toome
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Interliikumine
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Invasioon
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Isemajandava Eesti ettepanek
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Iseseisvus
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Island
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Jaan Poska
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Jüri Uluots
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Jõhvi
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Johan Laidoner
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Johannes Käbin
Johannes Soodla
Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Johannes Soodla
Johannes Vares
Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Johannes Vares
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Juliuse kalender
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Juuniküüditamine
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Juunipööre
Kaarel Eenpalu
Kaarel August Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl-August Einbund, kuni 8. märtsini 1935 Karl-August Eenpalu; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kaarel Eenpalu
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kaitseliit
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Karl Vaino
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Küüditamine
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kolhoos
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kollektiviseerimine
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kolmas riik
Kommunistlik partei
Kommunistlik partei on marksismile tuginev partei.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Kommunistlik partei
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Konstantin Päts
Konstantin Pätsi ausammas
Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas tähistab Konstantin Pätsi sünnikohta ning on püstitatud Eesti riigi ühele rajajale – Eestimaa Päästekomitee esimehele, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu ministrite nõukogu esimehele ning II ja III koosseisu peaministrile, neljakordsele riigivanemale, peaministrile riigivanema ülesannetes, riigihoidjale ja Eesti Vabariigi esimesele presidendile, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liikmele, Vabadusristi kavalerile.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Konstantin Pätsi ausammas
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Laulev revolutsioon
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Lääne-Eesti saarestik
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Läti
Läti Rahvarinne
Latvijas Tautas fronte muuseumi hoone Läti Rahvarinne (läti keeles Latvijas Tautas fronte, lühend LTF; vene keeles Народный фронт Латвии, lühend НФЛ) oli poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Läti Rahvarinne
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Leedu
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad (vene keeles блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Leningradi blokaad
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Liivimaa kubermang
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Loomeliitude ühispleenum
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Märtsiküüditamine
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Märtsipleenum
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Märtsipommitamine
Metsakalmistu
Tallinna Metsakalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson (1884-1964) Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Metsakalmistu
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Metsavennad
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Mihhail Gorbatšov
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Mobilisatsioon
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt
MRP-AEG
Hirvepargis MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
Vaata Eesti lähiajalugu ja MRP-AEG
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Narva jõgi
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Narva lahing (1944)
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Eesti lähiajalugu ja NATO
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Natsionaalsotsialism
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nõukogude armee
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nõukogude Liit
Nicaragua
Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga, ulatub läänes Vaikse ookeanini ja idas Kariibi mereni.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nicaragua
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nikita Hruštšov
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Nikolai Karotamm
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja NLKP 20. kongress
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Eesti lähiajalugu ja NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata Eesti lähiajalugu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Oktoobrirevolutsioon
Orzeł
Orzeł (eesti keeles 'kotkas') oli Poola allveelaev, mis ehitati Hollandis De Schelde laevatehases 1938.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Orzeł
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Otto Strandman
Otto Strandmani esimene valitsus
Otto Strandmani esimene valitsus oli Eesti Vabariigi Valitsus 8. maist kuni 18. novembrini 1919.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Otto Strandmani esimene valitsus
Otto Tief
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Otto Tief
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Otto Tiefi valitsus
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Paide
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Paldiski
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Parlament
Paul Maitla
Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Paul Maitla
Paul Vent
Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Paul Vent
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Pärnu
Põgari palvemaja
Põgari palvemaja Põgari palvemaja on baptistide palvemaja Lääne maakonnas Haapsalu linnas Põgari-Sassi külas Tuuru–Puise tee 1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Põgari palvemaja
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Põhiseadus
Põhiseaduse Assamblee
Põhiseaduse Assamblee (esialgse nimega Põhiseaduslik Assamblee. Riigi Teataja) oli taastatud Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud esinduskogu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Põhiseaduse Assamblee
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Põhja-Eesti
Põllutöökoda
Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Põllutöökoda
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Peipsivenelased
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Perestroika
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Peterburi
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Pikk Hermann
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Poola
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Porkuni lahing
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Postimees
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Punaarmee
Punk
Punkarid Tartus Pirogovi pargis 2016. aasta kevadel. Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Punk
Putki lahing
Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Putki lahing
Rahareform
Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahareform
Rahva Hääl
Rahva Hääl oli aastatel 1940–1995 Eestis välja antud ajaleht.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahva Hääl
Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks
Nimeline tunnistus rahvahääletamisele ilmumiseks 23., 24. ja 25. veebruaril 1936 Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks toimus Eestis 23., 24. ja 25. veebruaril 1936, saamaks rahvalt kui seadustega piiramata kõrgema võimu kandjalt volitus Riigivanemale kehtiva põhiseaduse muutmiseks Rahvuskogu kaudu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvarinne
Rahvuskogu
Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvuskogu
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvusooper Estonia
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Referendum
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Relva-SS
Repressioon
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Repressioon
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Riia
Riigiduuma
Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Riigiduuma
Riigihoidja
Riigihoidja oli Eesti riigipea ametinimetus alates Rahvuskogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest Riigi Teatajas 3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Riigihoidja
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Riigikogu
Rock Summer
Rock Summer oli 1980.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rock Summer
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rootsi
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Ruhnu
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Rumeenia
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Saaremaa
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Saksa keisririik
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Saksa Riik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sakslased
Sõltumatute Riikide Ühendus
SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sõltumatute Riikide Ühendus
Sąjūdis
Sąjūdise logo 2008. aasta Leedu postmargil Sąjūdis, algselt Leedu Reformiliikumine (Lietuvos Persitvarkymo Sąjūdis), on poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sąjūdis
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Seadlus
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Seadus
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Siber
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sinimäed
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sinimägede lahing
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Soome
Soomepoisid
Soomepoisid Jätkusõjas Marssal C. G. E. Mannerheimi hüvastijätukiri JR 200 võitlejatele 17. augustil 1944. Soomepoiste mälestusmärk Metsakalmistul Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Soomepoisid
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Vaata Eesti lähiajalugu ja SS
Stalinism
Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Stalinism
Sulaaeg
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Sulaaeg
Suursaadik
Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Suursaadik
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tallinn
Tallinna lauluväljak
Lauluväljak laulupeo tuletornist Tallinna lauluväljak on Tallinna laululava ümbritsev puhkeala.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tallinna lauluväljak
Tallinna Linnahall
Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt 2018. Tallinna Linnahall 2023. aastal Tallinna Linnahall on Tallinnas mere ääres asuv kontserdisaali, jäähalli, sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tallinna Linnahall
Tallinna vallutamine (1944)
Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tallinna vallutamine (1944)
Tallinna vanalinna päevad
Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tallinna vanalinna päevad
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tannenbergi liin
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tartu
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tartu lahing (1944)
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tartu rahu
Tehumardi öölahing
Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tehumardi öölahing
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Toompea
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Tsensuur
V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.
Vaata Eesti lähiajalugu ja V Riigikogu
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vabadussõda
Vabadussõjalased
Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vabadussõjalased
Vabariigi Valitsus eksiilis
Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vabariigi Valitsus eksiilis
Vaikiv ajastu
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vaikiv ajastu
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vaino Väljas
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vaivara
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Väegrupp Nord
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Võru
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Veebruarirevolutsioon
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vene keel
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vene NFSV
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Venemaa Keisririik
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Venemaa Vabariik
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Viljandi
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Virumaa
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Vaata Eesti lähiajalugu ja Vladimir Lenin
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Eesti lähiajalugu ja Wehrmacht
1. jaanuar
1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1. jaanuar
1. mai
1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1. mai
1. märts
1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1. märts
1. oktoober
1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1. oktoober
1. september
1.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1. september
10. august
10.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 10. august
10. detsember
10.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 10. detsember
10. juuni
10.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 10. juuni
10. september
10.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 10. september
11. märts
11.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 11. märts
11. november
11.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 11. november
11. september
11.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 11. september
12. aprill
12.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 12. aprill
12. detsember
12.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 12. detsember
12. märts
12.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 12. märts
13. aprill
13.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 13. aprill
13. jaanuar
13.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 13. jaanuar
13. mai
13.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 13. mai
13. september
13.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 13. september
14. aprill
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. aprill
14. jaanuar
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. jaanuar
14. juuni
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. juuni
14. mai
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. mai
14. oktoober
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. oktoober
14. september
14.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 14. september
15. detsember
15.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 15. detsember
15. juuni
15.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 15. juuni
16. juuni
16.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 16. juuni
16. november
16.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 16. november
16. oktoober
16.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 16. oktoober
17. aprill
17.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 17. aprill
17. juuni
17.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 17. juuni
17. oktoober
17.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 17. oktoober
17. september
17.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 17. september
17. veebruar
17.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 17. veebruar
18. armee (Wehrmacht)
18.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 18. armee (Wehrmacht)
18. jaanuar
18.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 18. jaanuar
18. mai
18.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 18. mai
18. september
18.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 18. september
19. august
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. august
19. detsember
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. detsember
19. juuli
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. juuli
19. juuni
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. juuni
19. märts
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. märts
19. november
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. november
19. veebruar
19.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 19. veebruar
1917
1917.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1917
1918
1918.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1918
1919
1919.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1919
1920
1920.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1920
1932
1932.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1932
1933
1933.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1933
1933. aasta rahvahääletus
1933.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1933. aasta rahvahääletus
1937
1937.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1937
1938
1938.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1938
1939
1939.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1939
1940
1940.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1940
1941
1941.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1941
1944
1944.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1944
1945
1945.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1945
1946
1946.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1946
1949
1949.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1949
1950
1950.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1950
1951
1951.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1951
1953
1953.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1953
1956
1956.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1956
1957
1957.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1957
1960. aastad
1960.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1960. aastad
1970. aastad
1970.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1970. aastad
1978
1978.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1978
1980
1980.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1980
1980. aastad
1980.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1980. aastad
1985
1985.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1985
1987
1987.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1987
1988
1988.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1988
1989
1989.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1989
1990
1990.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1990
1991
1991.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1991
1992
1992.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1992
1994
1994.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 1994
2. oktoober
2.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 2. oktoober
2. september
2.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 2. september
2. veebruar
2.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 2. veebruar
20. august
20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 20. august
20. eesti diviis
20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 20. eesti diviis
20. juuni
20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 20. juuni
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 20. sajand
20. september
20.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 20. september
2004
2004.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 2004
21. august
21.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 21. august
21. detsember
21.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 21. detsember
21. juuni
21.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 21. juuni
21. oktoober
21.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 21. oktoober
22. august
22.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 22. august
22. juuni
22.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 22. juuni
22. september
22.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 22. september
23. august
23.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 23. august
23. märts
23.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 23. märts
23. veebruar
23.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 23. veebruar
24. august
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. august
24. detsember
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. detsember
24. jaanuar
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. jaanuar
24. oktoober
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. oktoober
24. september
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. september
24. veebruar
24.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 24. veebruar
25. august
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. august
25. juuni
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. juuni
25. mai
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. mai
25. märts
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. märts
25. november
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. november
25. veebruar
25.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 25. veebruar
26. august
26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 26. august
26. detsember
26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 26. detsember
26. juuli
26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 26. juuli
26. november
26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 26. november
26. september
26.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 26. september
27. august
27.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 27. august
28. august
28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 28. august
28. jaanuar
28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 28. jaanuar
28. juuni
28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 28. juuni
28. november
28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 28. november
28. september
28.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 28. september
29. august
29.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 29. august
29. jaanuar
29.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 29. jaanuar
29. märts
29.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 29. märts
3. aprill
3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 3. aprill
3. juuli
3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 3. juuli
3. märts
3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 3. märts
3. september
3.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 3. september
30. aprill
30.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 30. aprill
30. märts
30.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 30. märts
30. oktoober
30.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 30. oktoober
31. august
31.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 31. august
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 40 kiri
5. aprill
5.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 5. aprill
5. detsember
5.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 5. detsember
6. september
6.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 6. september
7. aprill
7.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 7. aprill
7. august
7.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 7. august
7. detsember
7.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 7. detsember
7. juuli
7.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 7. juuli
8. aprill
8.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 8. aprill
8. detsember
8.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 8. detsember
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 8. Eesti Laskurkorpus
8. mai
8.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 8. mai
9. oktoober
9.
Vaata Eesti lähiajalugu ja 9. oktoober
Tuntud ka kui Eesti uusim aeg.
, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Laul, Eestimaa Päästekomitee, Eestlased, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, EKP Keskkomitee, Erakond Isamaaliit, Esimene maailmasõda, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Fosforiidisõda, Glasnost, Hando Ruus, Harald Nugiseks, Harald Riipalu, Henn-Ants Kurg, Hiiumaa, Hirvepark, Hjalmar Mäe, Idarinne (Teine maailmasõda), Ideoloogia, Indrek Toome, Interliikumine, Invasioon, Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Island, Jaan Poska, Jüri Uluots, Jõhvi, Johan Laidoner, Johannes Käbin, Johannes Soodla, Johannes Vares, Juliuse kalender, Juuniküüditamine, Juunipööre, Kaarel Eenpalu, Kaitseliit, Karl Vaino, Küüditamine, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Kommunistlik partei, Konstantin Päts, Konstantin Pätsi ausammas, Laulev revolutsioon, Lääne-Eesti saarestik, Läti, Läti Rahvarinne, Leedu, Leningradi blokaad, Liivimaa kubermang, Loomeliitude ühispleenum, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Märtsipommitamine, Metsakalmistu, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Mobilisatsioon, Molotovi-Ribbentropi pakt, MRP-AEG, Narva, Narva jõgi, Narva lahing (1944), NATO, Natsionaalsotsialism, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Nicaragua, Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Oktoobrirevolutsioon, Orzeł, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Otto Strandman, Otto Strandmani esimene valitsus, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Paide, Paldiski, Parlament, Paul Maitla, Paul Vent, Pärnu, Põgari palvemaja, Põhiseadus, Põhiseaduse Assamblee, Põhja-Eesti, Põllutöökoda, Peipsivenelased, Perestroika, Peterburi, Pikk Hermann, Poola, Porkuni lahing, Postimees, Punaarmee, Punk, Putki lahing, Rahareform, Rahva Hääl, Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks, Rahvarinne, Rahvuskogu, Rahvusooper Estonia, Rahvusvaheline õigus, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Referendum, Relva-SS, Repressioon, Riia, Riigiduuma, Riigihoidja, Riigikogu, Rock Summer, Rootsi, Ruhnu, Rumeenia, Saaremaa, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Sakslased, Sõltumatute Riikide Ühendus, Sąjūdis, Seadlus, Seadus, Siber, Sinimäed, Sinimägede lahing, Soome, Soomepoisid, SS, Stalinism, Sulaaeg, Suursaadik, Tallinn, Tallinna lauluväljak, Tallinna Linnahall, Tallinna vallutamine (1944), Tallinna vanalinna päevad, Tannenbergi liin, Tartu, Tartu lahing (1944), Tartu rahu, Tehumardi öölahing, Toompea, Tsensuur, V Riigikogu, Vabadussõda, Vabadussõjalased, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaikiv ajastu, Vaino Väljas, Vaivara, Väegrupp Nord, Võru, Veebruarirevolutsioon, Vene keel, Vene NFSV, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Vabariik, Viljandi, Virumaa, Vladimir Lenin, Wehrmacht, 1. jaanuar, 1. mai, 1. märts, 1. oktoober, 1. september, 10. august, 10. detsember, 10. juuni, 10. september, 11. märts, 11. november, 11. september, 12. aprill, 12. detsember, 12. märts, 13. aprill, 13. jaanuar, 13. mai, 13. september, 14. aprill, 14. jaanuar, 14. juuni, 14. mai, 14. oktoober, 14. september, 15. detsember, 15. juuni, 16. juuni, 16. november, 16. oktoober, 17. aprill, 17. juuni, 17. oktoober, 17. september, 17. veebruar, 18. armee (Wehrmacht), 18. jaanuar, 18. mai, 18. september, 19. august, 19. detsember, 19. juuli, 19. juuni, 19. märts, 19. november, 19. veebruar, 1917, 1918, 1919, 1920, 1932, 1933, 1933. aasta rahvahääletus, 1937, 1938, 1939, 1940, 1941, 1944, 1945, 1946, 1949, 1950, 1951, 1953, 1956, 1957, 1960. aastad, 1970. aastad, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1994, 2. oktoober, 2. september, 2. veebruar, 20. august, 20. eesti diviis, 20. juuni, 20. sajand, 20. september, 2004, 21. august, 21. detsember, 21. juuni, 21. oktoober, 22. august, 22. juuni, 22. september, 23. august, 23. märts, 23. veebruar, 24. august, 24. detsember, 24. jaanuar, 24. oktoober, 24. september, 24. veebruar, 25. august, 25. juuni, 25. mai, 25. märts, 25. november, 25. veebruar, 26. august, 26. detsember, 26. juuli, 26. november, 26. september, 27. august, 28. august, 28. jaanuar, 28. juuni, 28. november, 28. september, 29. august, 29. jaanuar, 29. märts, 3. aprill, 3. juuli, 3. märts, 3. september, 30. aprill, 30. märts, 30. oktoober, 31. august, 40 kiri, 5. aprill, 5. detsember, 6. september, 7. aprill, 7. august, 7. detsember, 7. juuli, 8. aprill, 8. detsember, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. mai, 9. oktoober.