Kiiremini kui brauser!
240 suhted: Adsele, Aiviekste jõgi, Aizkraukle, Aizkraukle muinaslinnus, Aizkraukle ordulinnus, Aizpute, Aizpute ordulinnus, Aizpute piiskopilinnus, Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Ansgar, Augustiinlased, Žemaitija, Üksküla linnus, Ādaži ordulinnus, Babīte linnamägi, Balduin Alnast, Balga linnus, Bauska, Bauska ordulinnus, Berthold (Liivimaa piiskop), Beverini linnus, Birger Brosa, Bremen, Bukulti, Burchard von Hornhausen, Coelestinus III, Daugava, Daugmale muinaslinnus, Dünamünde klooster, Dietrich von Grüningen, Dionysius Fabricius, Dobele, Dole piiskopilinnus, Dundaga, Dundaga piiskopilinnus, Durbe lahing, Eberhard von Sayn, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eestlased, Embūte piiskopilinnus, Ernst von Ratzeburg, Franz Nyenstede, Gregorius IX, Grobiņa, Grobiņa ordulinnus, Hartwig II, Heinrich Lõvi, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann Balke, ..., Holmi linnus, Ida-Preisimaa, Ikšķile, Jūrmala, Jelgava, Jersika, Jersika linnus, Johann Gottfried Arndt, Karl von Löwis of Menar, Kastell, Kesk-Euroopa, Koiva jõgi, Koiva liivlased, Koknese, Koknese piiskopilinnus, Kolka nina, Konrad von Mandern, Kristlus, Krustpils, Krustpilsi piiskopilinnus, Kuldīga komtuur, Kuldīga ordulinnus, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Latgale, Läänemeri, Läti linnuste loend, Lätlased, Lübeck, Lemsalu piiskopilinnus, Lielupe, Lielvārde muinaslinnus, Lielvārde vasallilinnus, Liepāja, Liivimaa ordu, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Mežotne muinaslinnus, Meinhard, Metsapoole, Miitavi ordulinnus, Nameisis, Nicolaus von Nauen, Ojamaa, Paavst, Põisrohi, Piltene, Piltene piiskopilinnus, Połack, Preisimaa, Rauna piiskopilinnus, Riia peapiiskopkond, Riia piiskopilinnus, Rooma kuuria, Rootsi, Rostock, Sakala, Saksa ordu, Saksamaa, Salatsi piiskopilinnus, Saule lahing, Saxo Grammaticus, Sēlpils, Sēlpilsi foogtilinnus, Seelid, Semgalid, Sigtuna hävitamine, Sigulda ordulinnus, Slaavlased, Sloka, Smiltene, Stensby leping, Stralsund, Suntaži piiskopilinnus, Tālava, Tüüringi, Tērvete, Tiesenhausen, Trikāta, Trikāta ordulinnus, Turaida, Turaida muinaslinnus, Turaida piiskopilinnus, Ugandi, Upmale, Urbanus IV, Valkenberga ordulinnus, Valtaiķi, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vanema, Võnnu muinaslinnus, Võnnu ordulinnus, Ventspilsi ordulinnus, Vesthard, Vidzeme, Virumaa, Vjatško, Volmari ordulinnus, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, Wilhelm Modenast, Wismar, Zemgale, 1048, 1070, 1156, 1159, 1170, 1180, 1184, 1185, 1186, 1187, 1188, 1195, 1196, 1197, 1198, 1199, 1200, 1201, 1202, 1203, 1204, 1205, 1206, 1207, 1208, 1209, 1210, 1211, 1212, 1213, 1214, 1217, 1218, 1219, 1220, 1223, 1224, 1225, 1226, 1227, 1228, 1229, 1230, 1231, 1232, 1234, 1236, 1237, 1238, 1239, 1242, 1245, 1248, 1249, 1250, 1251, 1252, 1253, 1254, 1255, 1258, 1259, 1260, 1262, 1263, 1264, 1265, 1267, 1270, 1272, 1273, 1275, 1277, 1279, 1281, 1285, 1286, 1287, 1289, 1290, 1297, 1300, 1310, 1328, 1338, 1431. Laienda indeks (190 rohkem) »
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Adsele · Näe rohkem »
Aiviekste jõgi
Aiviekste on jõgi Lätis, Daugava parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aiviekste jõgi · Näe rohkem »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizkraukle · Näe rohkem »
Aizkraukle muinaslinnus
Aizkraukle linnamägi 1920. aastatel Aizkraukle muinaslinnus oli Daugava jõe kaldal tänapäeva Lätis Skrīveri vallas asunud linnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizkraukle muinaslinnus · Näe rohkem »
Aizkraukle ordulinnus
Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizkraukle ordulinnus · Näe rohkem »
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizpute · Näe rohkem »
Aizpute ordulinnus
Linnuse varemed (2001) Aizpute ordulinnus oli Liivi ordu linnus Aizpute linnas Aizpute kihelkonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizpute ordulinnus · Näe rohkem »
Aizpute piiskopilinnus
Linnusevärava kujutis Aizpute linna vapil Vaade linnamäele ja linnusekirikule märtsis 2018 Aizpute piiskopilinnus (saksa keeles Hasenpoth) oli Kuramaa piiskopkonna (Curoniensis, Bistum Kurland) toomkapiitli linnus Aizpute linnas Lääne-Kuramaal, Tebra (Tebber) jõe idapoolsel ehk paremkaldal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Aizpute piiskopilinnus · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Albert Suerbeer · Näe rohkem »
Ansgar
Püha Ansgari kuju Hamburgis Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ansgar · Näe rohkem »
Augustiinlased
Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Augustiinlased · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Žemaitija · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Ādaži ordulinnus
Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ādaži ordulinnus · Näe rohkem »
Babīte linnamägi
Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Babīte linnamägi · Näe rohkem »
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Balduin Alnast · Näe rohkem »
Balga linnus
Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Balga linnus · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Bauska · Näe rohkem »
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Bauska ordulinnus · Näe rohkem »
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Beverini linnus · Näe rohkem »
Birger Brosa
right Birger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 1174–1202.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Birger Brosa · Näe rohkem »
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Bremen · Näe rohkem »
Bukulti
Bukulti asendikaart Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km².
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Bukulti · Näe rohkem »
Burchard von Hornhausen
Burchard von Hornhausen (ka Hornhusen; surnud 13. juulil 1260) oli Liivi ordumeister aastatel 1257–1260.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Burchard von Hornhausen · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Coelestinus III · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Daugava · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »
Dietrich von Grüningen
Dietrich von Grüningen (1210 – 3. september 1259) oli Liivi ordumeister 1239–1240 ja 1242–1246.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dietrich von Grüningen · Näe rohkem »
Dionysius Fabricius
Dionysius Fabricius (tegutses 17. sajandil) oli vaimulik ja kroonik.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dionysius Fabricius · Näe rohkem »
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dobele · Näe rohkem »
Dole piiskopilinnus
Salaspilsi piirkonna vapp Dole piiskopilinnus (eesti Daali, saksa Dahlen, Dahlholm) oli Riia peapiiskopi toomkapiitlile kuulunud linnus Lätis, Väina (Daugava) jõe Dole saarel (Doles sala), mis jääb administratiivselt Salaspilsi piirkonna (Salaspils novads) Salaspilsi valda (Salaspils pagasts).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dole piiskopilinnus · Näe rohkem »
Dundaga
Dundaga (liivi Duoņig; eesti keeles mööndav ka Tooninga) on küla (lielciems) Lätis Kurzemes Talsi piirkonnas, Dundaga valla halduskeskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dundaga · Näe rohkem »
Dundaga piiskopilinnus
Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Durbe lahing · Näe rohkem »
Eberhard von Sayn
Eberhard von Sayn (ka Everhardus Seyn) oli Saksa ordu liige ning mitme selle olulisema ametikoha täitja, sealhulgas Liivi ordu maameistri ametitäitja aastatel 1251/1253–1254.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Eberhard von Sayn · Näe rohkem »
Eesti keskaegsed kivilinnused
See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Eesti keskaegsed kivilinnused · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Eestlased · Näe rohkem »
Embūte piiskopilinnus
Embūte piiskopilinnus (saksa keeles Bischofsburg Amboten) oli Kuramaa piiskopkonna piiskopi linnus, mis tänapäeval jääb Vaiņode piirkonda (Wainoden) Embūte valda ja Embute külasse ja asus Lanka jõe vasakul kaldal, maanteede P106 ja P116 teeristis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Embūte piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ernst von Ratzeburg
Ernst von Ratzeburg (Ernst von Rassburg; surnud 5. märtsil 1279) oli Liivi Ordu maameister aastail 1273–1279.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ernst von Ratzeburg · Näe rohkem »
Franz Nyenstede
Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Franz Nyenstede · Näe rohkem »
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Gregorius IX · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Grobiņa · Näe rohkem »
Grobiņa ordulinnus
Grobiņa ordulinnus (läti keeles Grobiņas viduslaiku pils, saksa keeles Grobin) oli Liivi ordu linnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Grobiņa ordulinnus · Näe rohkem »
Hartwig II
Hartwig II (suri 3. novembril 1207) oli 1185–1190 ja de facto uuesti 1192–1207 Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Hartwig II · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Hermann Balke · Näe rohkem »
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Holmi linnus · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ikšķile · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Jelgava · Näe rohkem »
Jersika
Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Jersika · Näe rohkem »
Jersika linnus
Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Jersika linnus · Näe rohkem »
Johann Gottfried Arndt
Johann Gottfried Arndt (12. jaanuar 1713 Halle – 1. september 1767 Riia) oli baltisakslasest filoloog, pedagoog ja ajalooharrastaja.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Johann Gottfried Arndt · Näe rohkem »
Karl von Löwis of Menar
Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kastell · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Koknese · Näe rohkem »
Koknese piiskopilinnus
Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kolka nina
Kolka nina (liivi keeles Kūolka nanā, läti keeles Kolkasrags) on neem Lätis Kura poolsaare põhjatipus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kolka nina · Näe rohkem »
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Konrad von Mandern · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kristlus · Näe rohkem »
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Krustpils · Näe rohkem »
Krustpilsi piiskopilinnus
Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kuldīga ordulinnus · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Latgale · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lätlased · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lübeck · Näe rohkem »
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lielupe · Näe rohkem »
Lielvārde muinaslinnus
Lielvārde muinaslinnus oli Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes tänase Lielvārde linna territooriumil asunud kohalike liivlaste linnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lielvārde muinaslinnus · Näe rohkem »
Lielvārde vasallilinnus
Lielvārde vasallilinnus (saksa keeles Alt-Lennewarden) oli Riia piiskopkonna vasallilinnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Lielvārde vasallilinnus · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Liepāja · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Mārtiņsala · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Meinhard · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Metsapoole · Näe rohkem »
Miitavi ordulinnus
Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Miitavi ordulinnus · Näe rohkem »
Nameisis
Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Nameisis · Näe rohkem »
Nicolaus von Nauen
Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Nicolaus von Nauen · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ojamaa · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Paavst · Näe rohkem »
Põisrohi
Põisrohi (Silene L.) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Põisrohi · Näe rohkem »
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Piltene · Näe rohkem »
Piltene piiskopilinnus
Piltene linna vapp, millel on kujutatud linnust ja piiskopi ametisauasid Piltene piiskopilinnus (eesti Pilteni, saksa Pilten, poola Piltyń) oli Lätis Kuramaal asunud Kuramaa piiskopkonna pealinnus, mis nüüdisajal jääb Ventspilsi piirkonda (Ventspils novads) Piltene linnas Venta jõe paremal kaldal vana jõelooke ja Piltene luteri kiriku vahel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Piltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Połack · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riia piiskopilinnus
Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Riia piiskopilinnus · Näe rohkem »
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Rooma kuuria · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Rostock · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salatsi piiskopilinnus
Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Saule lahing · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Sēlpils
Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sēlpils · Näe rohkem »
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sēlpilsi foogtilinnus · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Seelid · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Semgalid · Näe rohkem »
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Sloka · Näe rohkem »
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Smiltene · Näe rohkem »
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Stensby leping · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Stralsund · Näe rohkem »
Suntaži piiskopilinnus
Suntaži piiskopilinnus (eesti Suntseli, saksa Sunzel) oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads), Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike-Jugla, Klein Jegel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze (Die Abse) suudmekoha lähedal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Suntaži piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Tālava · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Tüüringi · Näe rohkem »
Tērvete
Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas Tērvete vallas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Tērvete · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Trikāta
Trikāta on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas Abulsi jõe kaldal, Trikāta valla ja kihelkonna keskus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Trikāta · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Turaida · Näe rohkem »
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Turaida muinaslinnus · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ugandi · Näe rohkem »
Upmale
Semgalite asuala Upmale (ladina keeles Terra Opemele) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Upmale · Näe rohkem »
Urbanus IV
Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Urbanus IV · Näe rohkem »
Valkenberga ordulinnus
Valkenberga ordulinnus (lätlastel ka Mākoņkalns – "pilvemägi" ja uuemal ajal ka Mākoņpils, saksa Wolkenburg, poola Wolkenberg) asus Lätis, Ida-Latgales, Räisaku piirkonnas (Rēzekne piirkonnas, Rēzeknes novads), Mākoņkalnsi vallas (Mākoņkalna pagasts) Rāzna järve kaldal asuvast Lipuški külast 2,1 km edelas, Makonkalnsi mäel – 247,4 m kõrgusel merepinnast (kõrguselt neljas mägi Latgales).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Valkenberga ordulinnus · Näe rohkem »
Valtaiķi
Valtaiķi on küla Lätis Kuldīga piirkonnas Laidi vallas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Valtaiķi · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vanema · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Ventspilsi ordulinnus
Ventspilsi ordulinnus (ka Vindavi ordulinnus; läti Ventspils ordeņa pils; saksa Schloß Windau) on endine Liivimaa ordu Vindavi komtuuride linnus Lätis Ventspilsi piirkonnas Ventspilsis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Ventspilsi ordulinnus · Näe rohkem »
Vesthard
Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vesthard · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vidzeme · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Virumaa · Näe rohkem »
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Vjatško · Näe rohkem »
Volmari ordulinnus
Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Wismar · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja Zemgale · Näe rohkem »
1048
1048.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1048 · Näe rohkem »
1070
1070.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1070 · Näe rohkem »
1156
1156.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1156 · Näe rohkem »
1159
1159.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1159 · Näe rohkem »
1170
1170.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1170 · Näe rohkem »
1180
1180.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1180 · Näe rohkem »
1184
1184.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1184 · Näe rohkem »
1185
1185.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1185 · Näe rohkem »
1186
1186.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1186 · Näe rohkem »
1187
1187.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1187 · Näe rohkem »
1188
1188.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1188 · Näe rohkem »
1195
1195.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1195 · Näe rohkem »
1196
1196.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1196 · Näe rohkem »
1197
1197.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1197 · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1198 · Näe rohkem »
1199
1199.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1199 · Näe rohkem »
1200
1200.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1200 · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1201 · Näe rohkem »
1202
1202.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1202 · Näe rohkem »
1203
1203.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1203 · Näe rohkem »
1204
1204.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1204 · Näe rohkem »
1205
1205.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1205 · Näe rohkem »
1206
1206.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1206 · Näe rohkem »
1207
1207.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1207 · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1208 · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1209 · Näe rohkem »
1210
1210.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1210 · Näe rohkem »
1211
1211.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1211 · Näe rohkem »
1212
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1212 · Näe rohkem »
1213
1213.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1213 · Näe rohkem »
1214
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1214 · Näe rohkem »
1217
1217.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1217 · Näe rohkem »
1218
1218.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1218 · Näe rohkem »
1219
1219.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1219 · Näe rohkem »
1220
1220.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1220 · Näe rohkem »
1223
1223.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1223 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1224 · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1225 · Näe rohkem »
1226
1226.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1226 · Näe rohkem »
1227
1227.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1227 · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1228 · Näe rohkem »
1229
1229.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1229 · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1230 · Näe rohkem »
1231
1231.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1231 · Näe rohkem »
1232
1232.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1232 · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1234 · Näe rohkem »
1236
1236.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1236 · Näe rohkem »
1237
1237.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1237 · Näe rohkem »
1238
1238.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1238 · Näe rohkem »
1239
1239.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1239 · Näe rohkem »
1242
1242.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1242 · Näe rohkem »
1245
1245.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1245 · Näe rohkem »
1248
1248.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1248 · Näe rohkem »
1249
1249.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1249 · Näe rohkem »
1250
1250.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1250 · Näe rohkem »
1251
1251.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1251 · Näe rohkem »
1252
1252.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1252 · Näe rohkem »
1253
1253.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1253 · Näe rohkem »
1254
1254.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1254 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1255 · Näe rohkem »
1258
1258.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1258 · Näe rohkem »
1259
1259.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1259 · Näe rohkem »
1260
1260.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1260 · Näe rohkem »
1262
1262.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1262 · Näe rohkem »
1263
1263.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1263 · Näe rohkem »
1264
1264.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1264 · Näe rohkem »
1265
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1265 · Näe rohkem »
1267
1267.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1267 · Näe rohkem »
1270
1270.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1270 · Näe rohkem »
1272
1272.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1272 · Näe rohkem »
1273
1273.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1273 · Näe rohkem »
1275
1275.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1275 · Näe rohkem »
1277
1277.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1277 · Näe rohkem »
1279
1279.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1279 · Näe rohkem »
1281
1281.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1281 · Näe rohkem »
1285
1285.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1285 · Näe rohkem »
1286
1286.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1286 · Näe rohkem »
1287
1287.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1287 · Näe rohkem »
1289
1289.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1289 · Näe rohkem »
1290
1290.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1290 · Näe rohkem »
1297
1297.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1297 · Näe rohkem »
1300
1300.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1300 · Näe rohkem »
1310
1310.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1310 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1328 · Näe rohkem »
1338
1338.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1338 · Näe rohkem »
1431
1431.
Uus!!: Keskaegsed kivilinnused Lätis ja 1431 · Näe rohkem »
